Qoǵam • 06 Aqpan, 2020

Basy – tátti, aıaǵy – qatty

66 retkórsetildi

Búginde tátti-pátti degen qat emes. Baıaǵydaı tátti ataýlyny san­dyq­qa salyp, aýzyn qulyptap, qonaq kelgende ǵana dastarqanǵa shy­ǵa­ratyn apa-ájelerimizdiń zamany ótken. Qazir kez kelgen azyq-tú­lik dúkenine kirseńiz, táttiniń túr-túri bar. Baǵalary da anaý aıt­qan­daı qymbat emes. Úıdegi dastarqan da táttige toly. Sodan úlken de, kishi de kámpıt-sámpıt, shokolad, tátti sýsyndardan qashyp qu­ty­la almaıdy. Tipti, shóldep turmasa da qonaqta otyrǵanda ermek úshin tátti sýsyndy urttap qoıyp, áńgime tyńdap otyra berý ádetke aı­nalǵan.

Árıne, qaqpaǵyn «pysh» etkizip ashyp, ydysqa shúpildetip quı­ǵan­da kóbigi basylyp, bel ortasynan qalatyn tátti sýsyndardyń adam densaýlyǵyna zııany birden bilin­beı­di. Dál sodan búgin-erteń aýyra qoımaısyń. Tipti «taǵy ishshi» de­gendeı aýzyńdy lezde qýratyp tu­rady. Biraq tátti sýsyndardyń túbinde densaýlyqqa zııan ekenin túsingen adam sý emes, ý iship júrgendeı ári-sári bolar edi. Qys­qa­sy, dál osy tátti sýsyndardan biz tek basty baılyǵymyzdan ǵana emes, jıǵan-tergen baılyǵymyzdan da aıyrylyp jatyrmyz.

Dúnıejúzilik banktiń ókili Keıt Mandevıl Qazaqstanda qanty kóp sýsyndarǵa salynatyn salyqtyń óte tómen ekenin aıtady. Sheteldik sarapshy temeki, araq, qanty kóp sýsyndarǵa salyqty 10 paıyzǵa kóterý kerek deıdi. Tátti sýsyndar, tipti kádimgi salqyndatylǵan shaı dep satylyp jatqan plastmassa qutydaǵy sýsynnyń ózi adamdy tez semirtip, qant dıabeti, júrek-qantamyr júıesi, ártúrli isik aýrý­la­ryna shaldyqtyrady. Sonda biz tátti sýsyndardyń saýdasyn júrgizip, densaýlyǵymyzdy óz qo­ly­­myzben qurtamyz jáne sodan aýyryp, densaýlyǵymyzdy túzeý úshin taǵy aqsha jumsaımyz. Qazir Qazaqstanda osy tátti sýsyndardan túsip jatqan salyqtan góri, sodan aýrý taýyp, emdelý úshin jum­sa­l­yp jatqan aqshanyń mólsheri kóp. Iаǵnı Qazaqstan jyl saıyn ınfeksııalyq emes aýrýlardy emdeý úshin 2,3 trıllıon teńge jumsaıdy. Bul degenimiz – ishki jalpy ónimniń 4,5 paıyzy. Dúnıejúzilik bank Qazaqstanda osy másele boıynsha zertteý júrgizip, tátti sýsyndarǵa salynǵan salyqtyń tym az ekenin, dál osydan el qazynasy 182 mıllıard teńge utylyp jatqanyn aıtyp otyr.

Árıne, ár adamnyń densaýlyǵy onyń turmys saltyna baılanysty. Degenmen de tátti sýsyndar tym kóbeıip ketkeli beri elimizde dertke shaldyǵyp, em alǵan jandardyń 57 paıyzy ınfeksııalyq emes aýrýlarmen aýyrǵan. Sondaı-aq dert saldarynan qaıtys bolǵan marqumdardyń 60 paıyzy da osy ınfeksııalyq emes aýrýlardyń úlesinde. Densaýlyq saqtaý mı­nıs­tr­ligine qarasty Qo­ǵam­dyq densaýlyq saqtaý depar­ta­men­­ti basshysynyń orynbasary Záýre Ahmetovanyń aıtýyna qara­­ǵanda, sońǵy bes jylda eli­miz­de júrek-qan tamyr júıesine shaldyqqandardyń sany 16 paıyzǵa, qaterli isikpen aýyratyndardyń sany 24 paıyzǵa, al qant dıabetine shaldyqqandardyń sany 31,1 pa­ıyz­ǵa kóbeıgen. Dál osy durys tamaq­tanbaýdyń saldarynan el turǵyndarynyń 33 paıyzynda artyq salmaq paıda bolǵan. Bul 6 mıllıon adam degen sóz. Mektep oqýshylarynyń 50 paıyzy gazdalǵan tátti sýsyndardy únemi paıdalanady. Sonyń saldarynan 8-9 jastaǵy balalardyń 20 paıyzy, elimizdegi barlyq balalardyń 3,2 paıyzy semizdik aýrýyna shaldyqqan.

Osyǵan qaramastan elimizde tátti sýsyndar shyǵaratyn kásiporyndar sany jyl saıyn kóbeıip keledi. Álem elderi mundaı kásiporyndarǵa salyqty kóbeıtýdi 2010 jyldan bastap sońǵy bes jylda salyqty eselegen elderdiń sany 30-ǵa jetti. Mysaly, Ulybrıtanııa salyqty kótergen jyly osy ispen aınalysatyn kásiporyndar tátti sýsynnyń qantyn 18 paıyzǵa birden azaıtty. Endi aldaǵy úsh jylda 30 paıyzǵa deıin azaıtpaq. Dúnıejúzilik banktiń ókili Keıt Mandevıl tátti sýsyn shyǵaratyn kásiporyndar salyqtan jaltarý úshin osyndaı qadamǵa baratynyn aıtady. Al bizdiń kásipkerler osyndaı qadamǵa bara ma? Elimizdegi Kirister komıte­ti­ne qarasty ákimshiliktik aksızder basqarmasynyń basshysy Damır Nurǵalıevtiń áńgimesinen túsin­genimiz, bul ónimderge salyq salý máselesin áli de ábden sarap­taý qajet sııaqty. Iаǵnı tátti sýsyn­dar­ǵa salyqty kóbeıtý bıyl sheshil­meı­di. О́ıtkeni komıtet bıyl temeki ónimderine baqylaýdy kúsheıtýmen aınalysyp jatyr eken. Iаǵnı ázirge táttige qaraıtyn shamalary joq.

Taǵy bir aıtary, bizdiń elde sol tátti sýsyndardyń jarnamasy kóp. Qoǵamdyq densaýlyq saqtaý ortalyǵynyń bólim meńgerýshisi Nasıma Júnisova elimizde balalar kóretin telearnalardyń ózinde sýsyndar jarnamasynyń 22 paıyzǵa deıin úlesi bar ekenin aıtady.

Árıne, basqa-basqa, salyqty kóterý ońaı sharýa emes. Qıt etseń, «Qysym kórip jatyrmyz, bız­nesi­miz­­ge zııan keldi», dep kásip­kerler de dúr ete qalatyny anyq. Bul óte keń taralǵan ónimder bol­ǵan­dyq­tan qazirdiń ózinde kásiporyn basshyl­ary tarapynan qarsylyqtar bolyp jatyr. О́ıtkeni sýsyn shyǵaratyn kásiporyndar búginde iri kompanııalarǵa aınalyp ketken. Olardy qoldaýshylar da kóp. Eger sol qoldaýshylar bolmasa osydan bes-alty jyl buryn salyq ósip te keter me edi? Sondyqtan bul máseleni Densaýlyq saqtaý mınıs­trliginiń jalǵyz ózi sheshe almaıdy. Bul jerde birneshe mı­nıs­trlik jumylyp jumys isteýi kerek. О́ıtkeni bul sýsyndardan adam densaýlyǵyna keletin zııan tipten orasan. Árıne bir zaýyttyń, kásiporynnyń tusaýy kesilip, ju­my­sy júrip ketkeni – el ekonomıkasy úshin úlken qýanysh. Biraq kez kelgen istiń astarynda adam den­saý­lyǵy basty nazarda turýy tıis. Shyǵarǵan ónimi qansha jerden qat bolsa da murjasynan shyqqan tútin tóńiregine zııan keltirip jatsa, ekologter birden dabyl qaǵar edi. Bul da týra sondaı jaǵdaı ǵoı. Endeshe, bul iste kim dabyl qaǵýy kerek? Bul – ult densaýlyǵy úshin ózekti máse­le.

Jalpy alǵanda, halyqtyń den­saý­­lyǵyn jaqsartý boıynsha 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan baǵ­dar­lama boıynsha tátti sýsyndar qu­ra­­myndaǵy qanttyń mólsherin azaı­tý týraly naqty tapsyrmalar be­rilgen. Osydan keıin halyq den­saý­­lyǵyn saqtaý týraly kodekske de ózgertýler engizilip, temeki, qanty kóp sýsyndarǵa salyqty kóbeıtý máselesi taıǵa tańba bas­qan­­daı jazylǵan. Endi bul tapsyrmalar júzege asa ma, joq álde áńgi­me kúıinde qala ma? Bul – ult densaýlyǵy úshin ózekti másele.

 

Sońǵy jańalyqtar

Sarbaz qarý-jaraqpen qashyp ketti

Qazaqstan • Búgin, 20:14

Qyzylordada esirtki tárkilendi

Aımaqtar • Búgin, 20:11

Búgingi jańalyqtar (20.02.2020)

Vıdeo • Búgin, 18:45

Ortalyqqa 10 velosıped syılady

Sport • Búgin, 17:35

Abaı murasyna arnalǵan kórme

Rýhanııat • Búgin, 15:41

Elordany kezgen elik ustaldy

Qoǵam • Búgin, 15:40

Jaǵa ustatqan jat qylyq

Aımaqtar • Búgin, 14:29

10 jyl sýbsıdııalanǵan salanyń jyry

Ekonomıka • Búgin, 14:08

Basylym basshylary - Saýytbek ABDRAHMANOV (1951)

Basylym basshylary • Búgin, 12:42

Uqsas jańalyqtar