Rýhanııat • 10 Aqpan, 2020

Qara óleńniń ýálıi

300 retkórsetildi

Jas ýaqytta mahabbattyń shalyǵy tıip, júrektiń solyǵy basylmaı turǵan kezderde shaıyrdyń sezim ǵazaldaryn kóshirip alyp, jan qaltamyzǵa salyp júretin edik. Bul – naǵyz aqyn basqa bolady eken degen oıdyń qylań berip qalǵan kezi edi. Shyn aqynnyń kóńil kózi kóre alatyn barlyq jaǵdaı jaı pendege jumbaq. Muqaǵalıdyń óleńderindegi muń da, syr da bizge sondaı jumbaq edi. Qarapaıym bolǵanymen qarabaıyr emes, kerisinshe qudiretti jyrlar óz órnegimen tamyrymyzǵa túsip, óleń taǵdyrymyzǵa aınala bastaǵan kezden bastap ózgeshe órisin ashty.

Muqaǵalı ár qazaqtyń júregine qa­ra óleńniń ýálıi retinde jol tapty. Aqyn­nyń ýálıliginiń birneshe belgisin onyń shyǵar­mashylyq bolmysynan kórýge bola­dy. Taǵdyrynan da. Álbette ýálı áýlıe degen uǵym, biraq ol áldebir emshi-kórip­kel­derdiń ǵana emes, aqynnyń bolmysynda da bolady. Táńirdiń ózi mańdaıyn jar­qyratyp qoıǵan aqyn, óziniń taǵdyryn óleń men sózge sińirip ketken eken.

О́zimniń esebimde,

Men bıyl dál qyryqtyń beseýinde.

Kim biledi... endigi qalǵan ómir,

Neshe jylǵa jeterin, neshe kúnge.

Umyt bolyp esebiń, ósegiń de,

Uıyqtap ketsem bolǵany tósegimde,

Qyryqtyń beseýinde...

Aqyn-taǵdyrdyń, óleń-ómirdiń jal­ǵannyń jaryǵynda qansha júretinin aqyn­nyń ózi kesip aıtyp tur ǵoı. Bul shaıyrdyń sheri, biraq ǵaryshta, biz bilmeıtin tylsym álemde jazylyp qoı­ǵan aqyn taǵdyry men aqynnyń jú­rekjardy óleńiniń sáıkes ke­lýi tańdan­dyrady. Qazaq ádebıetindegi qara daýy­l shynynda da qara óleńniń qanatyn mezgilsiz qıyp ketti. Bizdiń oıymyzsha, shaıyr bolmysyndaǵy ýálıliktiń biri osydan kórinedi. Álemde óz taǵdyryn ózi boljaǵan ýálı-sóz ıeleri bar, álbette qazaq­tan Máshhúr-Júsip Kópeıulyn aıtar edik. Qaı­tarynan bir jyl buryn eldi jınap, as ber­gen adam. Al Muqaǵalı aqyn­nyń bul kesimi sáýegeılik emes, ýálılik edi.

Qyryq bes jyl ǵana ǵumyr keshken Mu­qaǵalı Maqataevtyń ózegin jaryp shyqqan shyǵarmalary bir bólek te, Dan­teden aýdarǵan «Qudiretti kome­dııanyń» soraby bir bólek. Keńestik kezeńde, Qudaı týraly aıtpaq túgili oılaýdyń ózi qylmys-kúná sanalatyn shaqta bul qadamǵa ony qandaı tylsym kúsh apardy dep oılanatynymyz ras. Álbette aqyndyq talanty dermiz, biraq bir qudiretti kúshtiń, jaratylysynda bar ýá­lıliktiń aqyndy osy arnaǵa túsirip jibergenin kóremiz. Aınalyp kelgende Jaratqannyń ózi jetelegen degen paıym týady. Qudaıdy taný úshin dindar bolý shart emes shyǵar, biraq sanaǵa ǵaıyptan sáýle túsip turýy aqıqat. Jannyń nurǵa shomylmaǵy lázim. Aqynnyń jary La­shyn Ázimjanqyzy óziniń esteliginde «Mu­qaǵalı keıde «bir Jaratýshy bar» dep otyratyn. О́mirde dúnıe ornyna kelgen be, keıbir kezderde ashýlanasyń, ásirese sonyń bárin istep jatqandaı Muqańa da tıisip ketemin, Qudaıyn da jaqsy demeı­min, oǵan da sybaǵa daıyn. Sol kezderde «Eı, asyra silteme, o jaqta neń bar, meni ǵana ireı berseńshi» dep shyryldaıtyn», dep jazady. Sonymen qatar Lashyn Ázimjanqyzy «Muqaǵalıǵa óte aýyr tıgen, densaýlyǵyna da kóp áserin tıgizgen qıyn aýdarma – álem ádebıetiniń jaryq jul­dyzy, Italııa perzenti Danteniń «Qudi­retti komedııa» dastanynyń «Tamuq» bólimin aýdarý boldy. Bul dastandy 1965 jyly bas­tap 1966 jyly túnimen otyryp aýdaryp júrip eki jylda áreń aıaqtady. Osy aýdarmada qatty qaljyrap ketti», deıdi taǵy. Muhammedqalı degen azan shaqyryp qoıylǵan qasıetti esimi bar Muqa­ǵalı aqynnyń Táńirdi tanýǵa degen qushtarlyǵy, qudiretti bolmysqa degen súıispenshiligi Dante álemine alyp barsa kerek. Munyń bári aqyn kókiregindegi qudirettiń keń álemge qa­lyq­tap shyǵýy edi. Qudaı – adam sana­syndaǵy nurly qudiret, kóńilindegi kıe. Tirlikte aqynnyń jan álemi pendeden emes, Qudaıdan jubanysh tabady. Dante-Muqaǵalı bolmysynyń bir arnaǵa toǵysyp, sóz, oı men rýh arqyly Allaǵa qaraı barýy sondyqtan.

Mańdaıyna buıyrǵan baq pen sor, ómir­diń sabaqtary kórsetken aq pen qaranyń aıqasy, bolmysyna jaratylystan berilgen ýálılik oǵan óziniń kim ekenin óleńderi arqyly bildirgen degimiz keledi. Aqynnyń ózin oqysaq: «Sonymen dostar, búkil meniń jazǵanym – bar-joǵy bir ǵana bútin poema. Adamnyń ómiri men ólimi, qasireti men qýanyshy týraly poema. Eger, nanbasańdar, barlyq óleńimdi jınap, bir jınaqqa toptastyryp kórińdershi. Esterińde bolsyn, árbir óleńim óz ornynda tursyn. Iаǵnı, jylyna jáne boıyna qaraı, sonan soń kóz almaı oqyńdar. Sıýjetine kóńil aýdarmaı-aq qoıýlaryńa bolady, al kompozısııasy men arhıtektonıkasyna zer salyńdarshy. Eger meni sodan tappasańdar, onda aqyn bolmaǵanym», deıdi kúndeliginde. Muny 1976 jylǵy 14 aqpan kúni jazypty. Bul óleń de, kúndeliktegi sóz de – amanat. «Bir ǵana bútin poema» – ózi aıtqan qyryq bes jyldyq ǵumyrdyń máńgi óshpeıtin shyraǵy eken. Tirliktiń túrli ıirimderi, berisi janynyń jazırasyn jaılaǵan ókinish, arysy óleńniń derti shyńyraýda tunǵan shaıyr shyndyǵyn jeti qat kókke kóterdi. Qudaıdy izdeý, taný, qudiretine ılaný bekzattyqtyń kórinisi. Muqaǵalı aqynnyń «Mosart. Jan azasy» rekvıemi de Qudaıdy izdegen, aqyry tanyǵan jannyń sózi. Shaıyrdyń ómir men ólim arasyndaǵy arpalysy. Sol arqyly ózin ózi joqtaǵan qaraly kúı. Sholaq ǵumyr, kelte taǵdyrǵa bazyna. Áıtpese aqyn «Men seni súıgem, ja­nymmen súıgem, Jaryq Kún, jatsam da súıem tuńǵıyǵynda tamuqtyń. Aq sáýleń seniń aımalap meni, Jaryq Kún, turǵan da bo­lar ústinde mynaý tabyttyń» demeıtin edi. Taǵy da sol, aqyn jan-júregimen izdegen Qu­daı, biraq qashanda Qudaıdyń degeni bolady.

Muqaǵalı aqyn óleń jazarda «Bir tylsym kúsh qulaǵyma sybyrlap turady» deıdi eken. Uly Qudiret keıbir sóz ıeleriniń bolmysyna osyndaı sırek kıe darytyp qoıatyn bolsa kerek. Aqyn paıǵambar bolmasa da, oǵan túsken óleń Qudaıdyń ýahıy sekildi. Adam ómirge kelgende kim ekenin bilse de, kim bolyp ǵumyr keship júrgenin bilse de, jalǵannyń jaryǵynan qaıtatyn kúnin bilmeıdi. Muqaǵalı aqynnyń «Uıyq­tap ketsem bolǵany tósegimde, qyryqtyń beseýinde» degen tylsym óleńi óziniń bolmysynda jasyrylǵan ýálılik qasıetti ómirinde sezdirse kerek. Aqynnyń anasy Naǵıman Batanqyzy perzenti týraly esteliginde «Aınaldyrǵan aýrý almaı qoımaıdy» degendeı, arystaı azamatymyzdan aıyryldyq ta tyndyq. Bul – 1976 jyldyń 27 naýryzy bolatyn», deı­di. Biz Muqaǵalıdyń júzin kórgenimiz joq, biraq aqyn týraly aqıqat pen ańyz qatar órilgen estelikterdi oqydyq, estidik. Aqyn qaıtys bolatyn jyly jaryq kórgen «О́mirdastan» jınaǵyn qoltańba jazyp, óleńsúıer qaýymǵa usynǵanda da sońyna «1976 jyl, 27 naýryz» dep jazypty degen­di talaı estigenbiz. Keıin aqynnyń jary Lashyn apamyzdyń esteliginen «Osy tańdamalysyn óz qolymen jaqsy kóretin adamdaryna avtograf jazyp qoıdy. Son­da bárine «27 naýryz, 1976 jyl» dep ja­zypty. Sol týra ólgen kúni boldy. «О́mirdastandy» alǵan soń eki kúnnen keıin qatty prıstýp bolyp, aýrýhanaǵa tústi de, sońǵy kúnderi qınalyp jatyp, qaıtys boldy» degen aýyr joldardy oqydyq. Adamnyń taǵdyryn áýelde Qudaı taǵala belgileıdi desek te, sol Qudiret ózi súıgen jaratylysyna ýálılik qasıet darytý arqyly bárin sezdiredi eken. Jar esteligine taǵy da qaıyrylsaq, «Ol dúnıeden erte ketetinin biletin. Keıde: «Men elý jyldyq toıymdy kóre almaımyn, balalaryńa bas bol, meni joqtatpa, sen óziń ketkenshe azyq bolatyn dúnıe jazyp kettim. Soǵan ıe bol! Qysylmassyń. О́z ózińe myqty bol!» dep otyratyn», degen qasiretti joldardy oqımyz. Munyń bári de Jaratýshynyń ózi sezdirgen tylsym syrlar ekeninde daý joq.

Táńirdiń tylsymyna boılaý múmkin emes. О́leń de, sóz de ǵaryshtan túsirilgen Qudaı­­dyń qubylysy. Ol talanttarǵa qonady, biraq sózdiń ózi jannyń tereń túk­pirinde bolmysqa aınalyp, kim kórin­genge Allanyń alqaýymen aıan bere ber­meıdi. Eshkim de qaı kúni óletinin bil­meıdi. Al Qudaıdyń quzyryna baılanǵan júrek, Qudaılyq qara óleńniń kıesi qonǵan sóz ıesi bálkim taǵdyryn boljaı alady. Muqaǵalı Maqataevtyń poezııasy Alla­nyń dárgeıine samǵaǵan parasatty rýh. Qu­diretti saǵynǵan aspanı ańsardyń izgi kórinisi.

Japyraq-júrek jas qaıyń,

Janymdy aıyrbastaıyn.

Sen adam bola bastasań,

Men qaıyń bola bastaıyn,

Kelisesiń be, jas qaıyń?!

Aqyn ózi jazǵan óleńinde aıtqan ja­­synda, qaldyrǵan qoltańbasynda ja­­zylǵan kúninde jerden kókke kóte­rildi. Myna óleńinde aıtylǵandaı, jyr tunǵan júrek aq qaıyńǵa aınalyp, qaı­ta soqty. Qaıta jaratyldy. Iá, óleń­di túsindirýdiń, qaı óleńde ne aı­tyl­­ǵa­nyn táptishtep jatýdyń qajeti joq. Qa­dyr Myrza Áli «Ne qudiret ba­ryn bil­meı­min, osy óleńdi ólerdeı jaqsy kó­rem! Nege? Nege? Túsindirip kórýge bola­dy, árıne. Biraq sonyń bári, óleń­niń ózi­men sa­lystyrǵanda jaı sóz bolyp qana shy­­ǵady. О́leńniń qadirin ketirip, baǵasyn tú­­siresiń. Tipti obalyna qalasyń», deıdi «Ii­­rim» kitabynda. Osy sózge toqtaǵan durys.

Aıtylyp júrgen sóz bolsa da aı­taıyq, Muqaǵalı óleńderinen ómirge qush­tarlyqty, tabıǵatqa súıispenshilikti kórýge bolady. Qudaı jaratqan qara óleń­niń ýálıi dúnıe keshkeli qyryq jyl­dan asty, biraq qazir ár qazaqtyń aýzynda Muqaǵalı. Úlken aǵalarymyz Muqa­ǵalıdyń klassık ekenin aıtady. Ádebıetke endi qadam basqan jas aqyn­dardyń da qurmeti alabóten. О́tejan Nurǵalıevtiń sózimen aıtsaq, «Kimniń Maqataev bolǵysy kelmeıdi?» Bul da qara óleńniń ýálıine degen qurmet. Bálkim saǵynysh. Shaıyrdyń rýhy búginde aspandy aınala ushyp júr. Aqıyq Alataýdyń silemderinde tabıǵı Muqaǵalı músini paıda boldy. On shaqty jyl buryn. Bul adamnyń emes, Qudaıdyń ornatqan músini bolatyn. Almaty oblysynyń Baqaı men Sar taýynyń ushtasyp jatqan jerindegi Qudaıdyń qudiretimen somdalǵan kesek músin Muqaǵalıdyń qara óleńniń ýálıi ekendiginiń taǵy bir uly aıǵaǵy edi.

 

Jambyl oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Basty aqparat (19.02.2020)

Vıdeo • Búgin, 18:52

Qyzylorda: Bıyl 10 iri joba júzege asady

Aımaqtar • Búgin, 18:52

Zańger kóp, kúzetshi joq

Qoǵam • Búgin, 17:49

Alysty jaqyndatatyn qurylǵy

Qoǵam • Búgin, 16:23

Qaıyrymdylyq – qasterli qasıet

Qoǵam • Búgin, 15:54

Almatydaǵy ıesiz jeliler qala balansyna beriledi

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:49

Almatyda 39 medısınalyq uıym ashylady

Medısına • Búgin, 15:31

Basylym basshylary - Nurlan ORAZALIN (1947)

Basylym basshylary • Búgin, 15:24

Memleket basshysy Dáýren Abaevty qabyldady

Prezıdent • Búgin, 15:08

Jaqsylyq júrek jylytady

Qazaqstan • Búgin, 15:07

Basylym basshylary - Ábish KEKILBAIULY (1939-2015)

Basylym basshylary • Búgin, 15:06

Mektep bitirýshi túlekter jol qurylysy salasymen tanysty

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:03

Jetistikke jetken jandardy dáripteıdi

Aımaqtar • Búgin, 12:42

Inklıýzıvti qoǵam qurý úshin...

Qoǵam • Búgin, 12:21

Erikti jastar erkin formatta pikir almasty

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 12:05

Almatyda qurylys qarqyndy júrip jatyr

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 11:33

Uqsas jańalyqtar