Qoǵam • 12 Aqpan, 2020

Otbasy qundylyqtaryn dáripteıdi

14 retkórsetildi

Aqtóbe qalasynda budan eki jyl buryn «Anaǵa taǵzym» atty arnaıy ortalyq qurylyp sáni men sáýleti kelisken syńǵyrlaǵan sý jańa ǵımaratqa ornalasty. Sol ýaqyttan beri respýblıka óńirleri arasynda balamasy joq áleýmettik quyrylym áıel-analar men qyz-kelinshekterge qatysty tolǵaǵy jetken problemalardy sheshý men retteýge óz úlesterin qosyp keledi. Taıaýda munda taǵy bir jaǵymdy jańalyq boldy. Iаǵnı atalǵan ǵımarat janynan «Nur Otan» partııasy aıasynda «Baqytta otbasy» ortalyǵy ashylyp qyzmet jasaı bastady.

-Muny buǵan deıin jumys istep kelgen otbasyn saqtaý kabınetiniń jańa sapalyq deńgeıge kóterilýiniń basty kórinisi dep baǵalaýǵa bolady. Mundaǵy maqsat otbasy qundylyǵyn dáripteýge keńinen jol ashý, dep málimdedi gazet tilshisine «Nur Otan» Aqtóbe oblystyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary Erbol Danaǵulov.

Jańadan ashylǵan ortalyqta kásibı medıatorlar jáne zańgerler men psıhologtar turǵyndarǵa óz taraptarynan tıisti kómekterin berýge bir kisideı jumylǵan. Sondaı-aq áleýmettik-turmystyq máselelerdi ortaq áńgimeniń arqaýyna aınaldyrý, ári onyń oń sheshimin birlesip izdestirý joldary da qarastyrylǵan. Bul úshin óńirdegi memlekettik organdar basshylary men maslıhat depýtattarynyń turǵyndardy turaqty túrde qabyldaý tártipteri belgilengen.

Otbasynyń shaıqalmaýy, ata-analardyń óz ul-qyzdaryna úlgi-ónege kórsete bilýi otbasy músheleri arasyndaǵy tatýlyq pen túsinistik ózara jan jylýy baqytta otbasy atanýǵa aparatyn joldyń basy. Áıtse de ómirde «Shyny aıaq» syldyrlap qalatyn jáıtter de kezdesedi. Túkke turmaıtyn kıkiljińge bola erli-zaıyptylardyń ajyrasý derekteri de oryn alyp júrgeni málim. Baqytty otbasy osy máselelerge baılanysty júrgiziletin jumystardyń júrekterge meılinshe jaqyn bolýyn maqsat tutyp otyr. Atalǵan ortalyqta qyzmet jasap júrgen kásibı medıator, ómirden kórgeni men kóńilge túıgeni mol jan Bıbigúl Ábdishúkirqyzy bul baǵyttaǵy túıtkilder men betpe bet kelip júrgenderi jóninde bylaısha áńgimelep berdi.

-Bizge Aqtóbe qalalyq soty tarapynan ajyrasýǵa ótinish bergen erli-zaıyptylarmen ashyq áńgime júrgizip sóılesý sóıtip olardyń betterin beri qaratý jóninde qarym-qatynastyq qujattar túsip turady. Ekeýiniń ortasyna túsý óte shetin názik ári sary maıan qyl sýyrǵandaı kúrdeli másele ekeni málim. Soǵan qaramastan olarmen ortaq til tabysýǵa umtylyp kelemiz. Onyń nátıjesi jaman emes. Ajyrasýǵa aryz bergenderdi úshten ekisi qaıtadan tatýlasyp ortaq mámilege kelgeni bárimiz úshin mereı. Instagram arqyly keletinder de bar. Sóıtip ótken jyly shamamen jeti júzden astam balanyń qushaǵy men meıirimine bólene berýine jol asha alǵanymyz aıtýǵa turarlyq is dep bilemiz deıdi ol.

Onyń sózinen túısingen taǵy bir jáıt ajyrasýǵa bel býǵandar jas otbasylardyń alpys paıyzy ata-enesimen birge turǵysy kelmeıtinder eken. Sondaı-aq jıyrma paıyz kelinshekter men áıelder turmystary men tabystary táýir bola tursa da ózderine er azamatpen quqymyz keń dep olarǵa kókirek kórsetýdi ádetterine aınaldyrypty. Sóıtip qoasaǵalaryna jubaıylyq paryzdaryn óteýden bas tartypty. Mundaı jaǵdaıda ortalyq mamandary er men áıel beıne bir bas men moıyn ispettes ekeni jóninde sóz sabaqtap halqymyzdyń ejelgi ómir súrý salttary men dástúrlerinen mysaldar keltirip otyrýdy tájirıbege engizipti.

Mysaly er-azamattyń zaıyby erterek turyp jaryna sháı qaınatyp usynsa otbasynyń berekesi men shyraıy kire túspeı me? О́kinishke oraı qazirgi kelinder bulaı istegisi kelmeıtin syńaıly. Túsinbestik osyndaı qarapaıym kórinisten bastalyp ketip júrgeni de eshkimge qupııa emes. Otbasynda erlerdiń óz mindeti al áıelderdiń atqaratyn tıisti óz qyzmeti bar eken belgili. Bul ejelgi halyqtyq qaǵıda saqtalsa da shynyaıaq syldyrlaýy ábden múmkin. Bir sózben aıtqanda er otbasyn asyraýshy, al áıel sony úılestirýshi, oqsatýshy bola bilse jaraspaı ma?

Otbasynyń irgetasy myqty bolyp, berik saqtalýynyń taǵy bir faktory – meıirim men jylylyq. Otbasy músheleriniń basty paryzy da sony alǵa ustaý bolyp otyr. Mundaı adamı turǵydan baýraýǵa ásirese balalar óte muqtaj keledi, deıdi medıator maman Bıbigúl Ábdishúkir qyzy. Iıa, bul rasynda da quptaýǵa turarlyq qaǵıda. Búgingi áńgimemizdi qazaq poezııasynyń patrıarhy Qadyr-MyrzaÁliniń otbasylyq jylylyq pen jaqsy kórý sezimin dáripteýge qurylǵan bir shýmaq óleńimen túıindegendi jón kóremiz: Bul shýmaqtar tómendegishe óriledi:

Keıde ulym otyrady, kóp oıynyn azaıtyp.

Búgin bir de aınalaıyn demediń dep naz aıtyp.

Keıde jarym otyrady ókpeli, Búgin úıden shyǵarynda súımeı shyqtyń dep meni.

Keıde men de otyramyn qalyń oıdyń túbinde, Búgin bular moıynyma asylmady búgin. Dep. Qaıran Qadekeń!

 

Aqtóbe

Sońǵy jańalyqtar

Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa...

Aımaqtar • Búgin, 12:38

Negizgi uǵymdar júıelenedi

Saıasat • Búgin, 08:43

Tıimdi dıologqa jol ashady

Saıasat • Búgin, 08:37

Qoǵam múddesin oılaǵan qujat

Saıasat • Búgin, 08:33

Jarysty 8 júldemen aıaqtady

Sport • Búgin, 08:29

Aqpannyń borany ashýly

Aımaqtar • Búgin, 08:26

О́tken ǵasyr órnegi

Tanym • Búgin, 08:25

Úshinshi ret fınalda jeńildi

Tennıs • Búgin, 08:24

Jas ǵalymdardyń aımaqtyq semınary

Qoǵam • Búgin, 08:18

Sóz soıyl №89

Rýhanııat • Búgin, 08:02

Shahar shyraıyn shaǵyn bıznes ashady

Aımaqtar • Búgin, 08:01

10 jyl sýbsıdııalanǵan salanyń jyry

Ekonomıka • Búgin, 07:53

Jemisten chıps jasaıdy

Aımaqtar • Búgin, 07:52

Sózdiń quny men qudireti

Rýhanııat • Búgin, 07:46

Baǵany aýyzdyqtaýdyń amaly

Úkimet • Búgin, 07:44

Telearna jumysynyń esebi tyńdaldy

Qoǵam • Búgin, 07:36

Maqamy máshhúr Mańǵystaý

Aımaqtar • Búgin, 07:26

Saıat atynyń syny men baby

Qoǵam • Búgin, 07:23

Qalamy semser serke edi

Tanym • Búgin, 07:20

Reıtıngtegi ornyn saqtap qaldy

Fýtbol • Búgin, 07:17

О́zi de, sózi de sulý

Rýhanııat • Búgin, 07:15

О́ner aıdynynda sáýlelengen jumaq ólke

Rýhanııat • Búgin, 07:07

Uqsas jańalyqtar