Saıasat • 13 Aqpan, 2020

Bas qalanyń basshysy esep berdi

53 retkórsetildi

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty halyqqa Joldaýynda «Azamattardyń barlyq syndarly ótinish-tilekterin jedel ári tıimdi qarastyratyn «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn iske asyrý – bárimizge ortaq mindet» degen bolatyn. Sol mindetti ákimder de buljytpaı oryndap keledi. Keshe halyq aldynda ótken jylǵy jumystyń qorytyndysy boıynsha esep bergen Nur-Sultan qalasynyń ákimi Altaı Kólginov bas qalanyń aldaǵy josparlaryna da toqtaldy.

- «Jańa astana – ejelgi qazaq jeriniń tóri», - dep atap ótken qalamyzdyń bas arhıtektory – Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń elordany Saryarqaǵa kóshirý týraly tarıhı sheshiminiń ýaqyt ótken saıyn quny artyp keledi.
El retindegi tutastyǵymyzdy nyǵaıtyp, shyǵys pen batystaǵy, soltústik pen ońtústiktegi aǵaıynnyń basyn qosqan qut-mekenimizge aınaldy. Kishkentaı ǵana Aqmoladan mıllıonnan asa turǵyny bar Nur-Sultanǵa deıin ulǵaıǵan shaharymyzdyń ózindik jetistikteri de, ózine tán máseleleri de bar, - dedi qala ákimi. 

2000 jyly 400 myń hal­qy bar el astanasy búginde jurt­shylyǵy 1 mln 200 myńǵa jetken megapolıske aınalyp otyr. Sol kezde jylyna 4 jarym myń bala ómirge kelse, qazir 25 myń bala dúnıe esigin ashady eken. Ishki kóshi-qonnyń da bas qa­laǵa degen baǵyty tolastamaq emes. Iаǵnı, jyl saıyn 50 myń­nan astam adam elordaǵa bet t­úzeıtin kórinedi. Soǵan saı qa­la­nyń kólemi 2000 jylǵy 300 myń shaqyrymnan búgingi 800 myń sharshy shaqyrymǵa deıin ulǵaıǵan. Árıne mundaıda kóshe­lerdiń sany da kóbeıip, bilim berý, densaýlyq, baspana, jol-kólik ınfraqurylymy sııaqty kóp­tegen salada ósý bolatyny anyq. Osylardy aıtqan ákim eń aldymen bas qalanyń bilim berý salasyna toqtaldy.

 2023 jylǵa deıin 50 mektep salynady

«Qazirgi ýaqytta bizde 8 mektep – 3 aýysymdy. 14 mekteptegi balalardyń sany shamadan tys kóp. Bul birinshiden, bilimniń sapasyn tómendetse, ekinshiden, muǵalimge degen salmaqty arttyryp otyr. Byltyr biz 5 myń oryndyq 6 mektep ashtyq. Ol úsh aýysymdy 3 mekteptiń máselesin sheshti. Biraq áli de úsh aýysymdy 8 mektep bar. 14-i tolyp tur. Sondyqtan bıyl eki ese kóp jańa mektep ashamyz. О́tken jyly salynyp bastalǵan mektepterdiń qurylysy bıyl aıaqtalady. Biraq áli de jetkiliksiz. Sondyqtan 2019-2023 jyldarǵa arnalǵan keshen­di josparymyz boıynsha taǵy 50 mektep salý jospar­lan­ǵan», dedi A.Kólginov.

Naqtyraq aıtqanda, bıyl 10 myń oryndyq 12 mektep salý jáne 23,7 myń oryndyq 16 mekteptiń qurylysyn bastaý josparlanǵan. Bul josparǵa jetý úshin tek memleketke qarap otyra bermeı, ınvestorlardy da tartý kózdelgenin jetkizgen qala basshysy 77 mlrd teńge qarjy jumsalatyn 24 mek­tep­ti ınvestorlar salatynyn atap ótti.

Bas qaladaǵy bilim salasynyń basty máseleleriniń biri – maman tapshylyǵy. Altaı Kólginovtiń aıtýynsha, elordada 17 myńnan astam muǵalim qyzmet etedi, jańa­dan ashylatyn mektepterdi qosa eseptegende taǵy myńǵa jýyq pe­dagog kerek. «Qazirgi ýaqytta mu­ǵalimderdiń sany kóbeıdi. Biraq jetispeýshilik áli de bar. Bizge 250 maman jetispeıdi. Sol úshin muǵalimderge jaǵdaı jasaýymyz kerek. Prezıdenttiń tapsyrmasyna oraı bıyldan bastap ustazdardyń jalaqysy 25 paıyzǵa artty. Biliktiligin arttyrsa oǵan da qosymsha jalaqy alady. Iаǵnı, ǵylymı-pedagogıkalyq baǵyt boıynsha magıstr dárejesi úshin qosymsha 10 AEK mólsherinde qarjy tólenedi. Sonymen birge bilim granttary, jas mamandardy turǵyn úımen qamtamasyz etý úshin alǵashqy jarnaǵa sertıfıkattar berýimiz kerek. Osyndaı júıeli túrde qoldaý kórsetiledi», degen A.Kólginov ótken jyly peda­gog mamandarǵa 250 bilim granty bólinip, 350 jas pedagog mamandarǵa arnalǵan jataqhana ashylǵanyn aıtty. Sondaı-aq muǵalimderdiń kásibı biliktiligin arttyrý maqsatynda Kembrıdj ýnıversıtetimen joba júzege asyrylýda.

Astanadaǵy balabaqsha máse­lesi de qala basshysynyń nazarynan tys qalmady. Nur-Sultanda 3 jastan 6 jasqa deıingi balalar mektepke deıingi bilim berýmen 98,4 paıyz qamtamasyz etil­gen. Balabaqshalardyń 94-i mem­lekettik bolsa, 237-i – je­kemenshik. «Buryn jeke balabaq­shalar bolǵan joq. Qazir bızneske degen múmkindik kóbeıdi. Kásipkerler jaqsy jumys at­qarýda. Ár balaǵa 28 myń teń­geden memleketten sýbsıdııa be­rip otyrmyz. Munyń memleketke de, kásipkerge de, ata-anaǵa da paıdasy bar. Eger biz 80 nysan salýymyz kerek bolsa, bıýdjetten 96 mlrd teńge qajet eter edik. Al jeke balabaqshalardyń salynýynyń nátıjesinde memleket 10 eseden artyq qarjyny únemdedi. Iаǵnı jeke bıznes óziniń bıznes modelin quryp, óziniń qarajatyna salady. Biz olarǵa 6,5 mlrd teńge sýbsıdııa beremiz. Mine, osylaısha bıznes­ke de qolaıly jaǵdaı jasalyp otyr. Osyny biz ári qaraı jal­ǵastyratyn bolamyz», dedi ol.

 Aq halattylar áli de az

Densaýlyq saqtaý salasy naryqtyq ekonomıkanyń jaǵ­daıyna kóp beıimdelgeni ras. Elimizdiń ekonomıkalyq da­mýyndaǵy jetistikterimen qala hal­qyn áleýmettik damytý jú­ıesi de tyǵyz baılanysty ekenin atap ótken Altaı Kólginov sońǵy 20 jylda el astanasyndaǵy ha­lyq­tyń ortasha ómir súrý uzaq­tyǵy 10 jylǵa uzarǵanyn jet­kizdi.

«2000 jyldyń basynda orta­sha ómir súrý uzaqtyǵy 65 jas bolsa, qazirgi ýaqytta 76 jas­qa uzarǵan. Bul ómir sapa­sy­nyń jaqsarǵanynyń belgisi. Al qaladaǵy jaǵdaıǵa keletin bol­­saq, densaýlyq saqtaý nysan­da­ryna aıtarlyqtaı salmaq tú­sýde. Byltyr 12 nysan ashtyq já­ne onyń sany kóbeıe beredi. Mem­lekettik baǵdarlama boıynsha salynǵan úılerdiń birinshi qa­batynda osyndaı nysan ashatyn bolamyz. Ýálıhanov kóshe­sin­degi úıdiń birinshi qabatynda ashylǵany sııaqty Uly dala jáne Beısekov kóshesindegi úılerdiń birinshi qabatynda emhana, ońaltý or­ta­lyǵy, balalarǵa arnalǵan sha­ǵyn ortalyq jáne ýchaskelik polısııa pýnkti ashylady», dedi ol.

Ákimniń aıtýynsha, qalalyq jedel járdem stansasyndaǵy 84 avtokólik 63 paıyzǵa tozǵan. 11 kólik jańadan satyp alynyp, 16 mashına jańartylǵan. Nátıjesinde, jedel járdem qyz­meti 15 mınýttan 3 mınýtqa deıin qysqaryp, «altyn saǵatqa» qol jetkizip otyr. Biraq ákimge medısına qyzmetkerlerinen kelip túsetin shaǵymdardyń kóbi jedel medısınalyq kómek kórsetý kezinde shlagbaým, arnaıy kartochkany qajet etetin aqyly lıft­terdiń kedergi bolatynyna baılanysty bolyp otyrǵan kórinedi. Altaı Kólginov buǵan da tıisti sheshimder qabyldanatynyn aıta kelip, qaladaǵy sapasy syn kótermeı turǵan keıbir apatty jaǵdaıdaǵy aýrýhanalardyń ja­ıy­na toqtaldy.

«Ortalyq temirjol aýrýhanasy apatty jaǵdaıda ekenin bilesizder. Byltyr atalǵan másele boıynsha Nur-Sultan qalasyn damytý boıynsha Memleket basshysynyń bergen tapsyrmasy bar. Onyń qasyndaǵy áskerı emhanaǵa jóndeý jumystaryn júrgizip, jyl basynda osy aýrý­ha­nany sonda kóshirdik. Bul má­seleni túbegeıli sheshý úshin ınvestorlardy tarta otyryp, memleket-jekemenshik seriktestik boıynsha Saryarqa aýdanynda kópsalaly jańa aýrýhana salmaqpyz», dedi ol.

Medısına salasynda da maman tapshylyǵy bar. Bul elordada da ózekti ekeni ras. Sondyqtan bul salaǵa maman tartýdyń birden-bir joly áleýmettik kómektiń kólemin arttyrý ekeni anyq. «Nur-Sultanda 14 myńǵa jýyq medısına qyzmetkerleri bar. Bizde 500-ge jýyq dárigerdiń jetispeýshiligi bolǵan. Byltyr bul máseleniń jartysyn sheshtik. Sondyqtan dárigerler úshin de áleýmettik paket daıyndalady. Qoljetimdi baspana – jataqhanalar berýdi jalǵastyramyz», dedi A.Kólginov.

 Bas qala halqy baspanamen qamtyla bermek

Bas qaladaǵy basty máseleniń ózektisi de osy baspana máselesi bol­sa kerek. Ákimniń aıtýynsha, qazirgi ýaqytta Nur-Sultan qalasy boıynsha qoljetimdi bas­panaǵa kezekte turǵandardyń sany – 48 myń adam. Budan bólek Turǵyn úı qurylys jınaq bankinen 214 myń salymshy óziniń esepshotyn ashqan. Byltyr bir jyldyń ishinde 59 myń adam óziniń esepshotyn ashypty. «О́tken jyly 2900 páter berdik. Prezıdenttiń tapsyrmasyna sáıkes 1050 jumys isteýshi jastarǵa úı berdik. Endi bıyl Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes muny 3 ese kóbeıtemiz. Biz 10 myń páterdiń qurylysyn bastaımyz. Sonyń 8 myńyn jyldyń sońyna deıin aıaqtaýdy kózdep otyrmyz. Onyń barlyǵy qoljetimdi baspana, osy muqtaj azamattarǵa arnalǵan», dedi Altaı Kólginov.

Atap aıtqanda, byltyr bıýd­jettik mekeme qyzmetker­lerine, áleýmettik álsiz sanattarǵa 465 turǵyn úı sertıfıkaty berilgen. 727 adam «Baqytty otbasy» baǵ­darlamasymen 9,6 mlrd teńge somasynda jeńildikpen nesıe alǵan. 2019 jyly 1,8 mln sharshy metr turǵyn úı salynsa, bıyl 2 mln sharshy metrden astam turǵyn úı salynbaq.

 Gaz tartý aýa raıynyń lastanýyn 25 paıyzǵa azaıtady

Gazdandyrýǵa kóshkennen keıin elorda aýasynyń lastaný ındeksi 25 paıyzǵa tómendeıdi.

«Elorda aýasynyń jaǵdaıy máz emes ekeni belgili. Oǵan bir­neshe faktor sebep bolyp otyr. Atap aıtsaq, JES-1, JES-2 jy­lyna 3,8 mln tonna kómirdi jaǵady. Odan bólek, qaladaǵy jeke sektorlar jyl saıyn 500 myń tonna kómir tutynady. Budan atmosferaǵa qanshalyqty zııan kelip jatqanyn esepteı berińiz. Sonymen qatar geometrııalyq progressııa boıynsha sany artyp kele jatqan avtomobılderden shyǵatyn ýly gazdardy qosyńyz. Kólikter jylyna 92 myń tonna lastandyrýshy gaz shyǵarady eken», dedi Altaı Kólginov.

Ákimniń aıtýynsha, birinshi kezekte gazben qamtamasyz etý avtomattandyrylǵan gaz taratýshy stansalar esebinen JES-1, JES-2, JES-3-ke júrgiziledi. Odan soń «Kóktal-1», «Kóktal-2» turǵyn alaptaryna gaz taratýshy jeliler qondyrylady. Budan keıingi kezekte jeliler «Ońtústik-Shyǵys» jáne «Temirjolshylar» tur­ǵyn alaptaryna deıin ornatylady.

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar