Aımaqtar • 15 Aqpan, 2020

Jol qurylysynan tabylǵan aqaý kóp

91 retkórsetildi

Sońǵy jyldary elimizdiń barlyq óńirlerinde avtomobıl jol qurylysy keńinen qarqyn alyp keledi. Bul jóninde jol-kólik logıstıkasy ortalyǵyna aınalý baǵytyn ustanyp otyrǵan Aqtóbe aımaǵynda da atqarylǵan is az emes.

Atap aıtqanda ótken 2019 jyly oblystyń avtojol salasyn damytýǵa jıyrma mıllıard teńgege jýyq qarajat jumsalyp soǵan sáıkes 347 kıllometrden astam jol jóndelgen. Muny az ne kóp deýge kelmeıdi. Avtojol qurylysyna bıylǵa belgilengen meje ótken jylmen salystyrǵanda eki esege jýyq artyq bolyp otyr. Talas joq, munyń bári jaǵymdy jáıt. Áıtse de sol salynǵan nemese aldaǵy ýaqytta tóseletin joldardyń sapasy qandaı? Belgilengen normatıvter men talaptarǵa sáıkes kele me degen másele óńirdegi jol salasyna tikeleı qatysy bar qurylymdar men merdiger mekemelerdi oılandyra bermeıtini baıqalyp qalyp júr. Jol sapasy nashar, tómen bolsa bul kórinis áleýmettiń kóńil-kúıine tikeleı áser etedi. О́ıtkeni jol azaby aty bar da zaty joq osyndaı oıqyl-shoıqyldan bastalady emes pe? Sondyqtan da keıingi kezde bul eń ózekti ári kókeıkesti máselelerdiń qataryna kirip otyr.

О́tken jyly elimizdiń ár óńirindegi jol qurylysy sapasyn tekseretin jyljymaly zerthanalardyń tıimsizdigi men sybaılas jemqorlyq syıpatyndaǵy is-áreketterine jol ashatyny eskerilip qoldanylýdan alyp tastalǵany málim. Onyń ornyna «Ulttyq jol aktıvteri sapasy ortalyǵy» RMK qurylyp, kóp keshikpeı quzyrly kásiporynnyń oblystardaǵy fılıaldary da ashylyp iske kirisip ketken-di. Búgingi materıalymyzda gazet óndirisine ázirleý barysynda mundaǵy mamandarmen de keńinen oı-pikir almasýdyń sáti tústi. Oblys aýmaǵynan ótetin respýblıkalyq mańyzy bar segiz avto jol men jergilikti joldardyń sapasyn baqylap, qadaǵalap otyrǵan fılıaldyń qyzmetinde sergektik pen jınaqylyq ahýaly aıqyn ańǵarylady.

Salynǵan joldyń tez tozýyna áser etetin basty faktordyń biri – jol qurylysyna paıdalanylatyn materıaldardyń sapasyz bolýy. Osy jáıt eskerilip ony munda zerthanalyq tekserýden ótkizýge muqııat ári jan-jaqty kóńil bólingen.

    - Biz respýblıkalyq jáne jergilikti joldardyń sapasyn egjeı-tegjeıli ári tolyq qadaǵalaý úshin ótken jyly arnaıy is-qımyl josparyn bekitken edik. Soǵan sáıkes byltyr jyldyń sońyna deıin 387 ret tekseris júrgizý josparlandy. Degenmen onyń sanyn osy deńgeıge jetkennen keıin de fılıal tarapynan qadaǵalaý jumystary odan ári jalǵasa tústi. Sóıtip bul maqsatta 630 ret jolǵa shyqqanymyzdy ótken 2019 jyldyń aıaǵynda bir-aq bildik. Sonyń nátıjesinde salynyp jatqan jol qurylystarynan shaǵyn orta jáne joǵary deńgeıdegi júz aqaý tabyldy, - dedi «Ulttyq jol aktıvteri sapasy ortalyǵy» RMK Aqtóbe oblystyq fılıalynyń dırektory Telman Malaev.

Bul qandaı aqaýlar? Mysaly, joǵaryda kórsetilgen tekserýler men qadaǵalaý barysynda óńir aýmaǵyndaǵy jol qurylystary kezinde 4760 sharshy metr, 697 metr qatqyl tabandy beton jamylǵysy sapasyz bolyp shyǵypty. Ortalyq fılıaly tarapynan oryn alǵan keleńsiz kórinisterge oraı tapsyrys berýshiler men merdiger mekemelerge eskertý jasalyp arnaıy hat jiberilmeı me? Mundaı aqaýlar negizinen respýblıkalyq jáne halyqaralyq mańyzy bar Aqtóbe-Atyraý-Reseı federasııasy avtojol qurylysy ýchaskeleri boıynda anyqtalǵan. Áıtse de atalǵan tas jol ústindegi ústirttikter men kemshilikter áli kúnge deıin túzetilmeı otyrǵan qynjyltpaı qoımaıdy. Bıyl 2017 jyly bastalǵan avtojol qurylysynyń 156 kılometr bóligin 32,9 mıllıard teńgege salýǵa josparlanǵan. Talas joq. Bul qomaqty joba. Tıisti taraptardan taǵy da osyndaı olqylyqtarǵa jol berilse mıllıardttaǵan teńge memleket qarajaty jelge ushty deı berińiz.

Taǵy da osy tustaǵy paıda bolǵan aqaýlarǵa toqtalsaq: Alǵa, Qandyaǵash jáne Baıǵanın aýdandary aýmaǵynan ótetin qurylystary boıynda tegistikter saqtalmaǵan. Sondaı-aq normatıv boıynsha úsh qabattan turatyn asfaltty beton jamylǵysynyń ekinshi qabaty tegistelmeı qalǵan.

Mundaı kórinis bul ýchastkegedegi qurylys jumystaryn júrgizgen «SpıkAkkord» kásiporynnyń qyzmetine úlken syn bolmaq. Fılıal basshylarynyń málimdeýinshe atalǵan jol qurylysy mekemesiniń jetekshileri resmı túrde joldanǵan qatynas hatqa jazbasha jaýap joldaýdy qajet dep tappapty. Tek anyqtalǵan aqaýlardyń jóndeletini jónindegi aýyzsha ýádeden aspaǵan eken. Munymen onyń túzetile qoıýy ekitalaı.

Sonymen birge atalǵan fılıal mamandary jergilikti mańyzy bar jol qurylysy nysandaryna da baqylaý júrgizýdi teń ustap keledi. Bul úshin 170 synama alynyp, zerthanalyq tekserýlerge jiberilgen. Sonyń nátıjesinde jeti synama elimizde belgilengen jol qurylystary standarttaryna sáıkes kelmeıtini anyqtalǵan. Buǵan qosa jergilikti mańyzy bar 3967 sharshy metr joldyń sapasyz salynǵany belgili bolyp otyr. Bir jaqsysy osy máselege qatysty ortalyq fılıl tarapynan eskertý hat jiberilgennen keıin tıisti merdigerlik mekemeler buǵan túsinistikpen qarap jibergen kemshilikterin túzetý sharalaryn qolǵa alypty.

Sapaly qurylys jol ústinde kele jatqan jolaýshylardyń jandaryn jadyratady. О́kinishke qaraı joǵaryda aıtylǵandaı ylǵı bulaı bola bermeıtini kóńilge kirbin týǵyzbaı qoımaıdy. Mundaı olqylyqtardyń oryn alýynyń taǵy bir basty sebebi – tehnologııalyq úderisterdiń tolyq saqtalmaýynan dep tujyrymdaıdy «Ulttyq jol aktıvteri sapasy ortalyǵy» fılıalynyń bilikti de bes aspap ınjınerleri.

Aıtalyq jańa salynǵan asfalttyń belgili bir ýaqyt ótkennen keıin ózinen ózi úgitilip, shashylyp qalatynyna kýá bolyp júrgen jolaýshylar az emes. Mundaı jaǵdaı tabıǵı emes, adam faktory áserinen, ıaǵnı tehnologııalyq talaptaryn saqtamaýdan paıda bolady eken. Sarapshylar tujyrymy osyndaı. Iаǵnı tóselgen asfaltty tyǵyzdaıtyn arnaıy tehnıka atalǵan ýchastkeden segiz ret taptap basyp ótýi kerek bolsa, bul is tek tórt ret atqarylýy ábden múmkin. «Sóıtip durys óz deńgeıinde taptalyp tyǵyzdalmaǵan qatqyl taban, salmaǵy 35-40 tonnalyq alyp júk kólikteriniń tolassyz tasqynyna tótep bere almaıdy» deıdi fılıal dıretkory Telman Malaev.

Jaýapty mamannyń aıtýynsha, jol qurylysynyń basy qasynda bolyp, udaıy qadaǵalaý men baqylaý júrgizýdiń qajettiligi osynda. Bul jáıt atalǵan tehnıka tizgininde otyrǵan maman-jumysshylardyń jaýapkershiligin kóterý qajettigin kórsetedi. Qalaı degende de avtojol qurylysy sapasyn qadaǵalaý jóninde elimizde ótken jyly qurylǵan ulttyq ortalyqtyń alǵashqy is-qımyldary men qadamdary úlken senim týǵyzady. Onyń Aqtóbe aımaǵyndaǵy fılıaly qolǵa alǵan ilkimdi isteriniń keıbir kórinisteri osyndaı.

Aqtóbe

Sońǵy jańalyqtar

Bıyl elimizde 4 vızıt-ortalyq ashylady

Rýhanııat • Búgin, 16:01

Qazaqstanda Ekologtar kúni atap ótildi

Aımaqtar • Búgin, 15:57

Onlaın sóılesýdiń mádenıeti

Qoǵam • Búgin, 15:55

Balalar úıindegi izgilik sharasy

Aımaqtar • Búgin, 15:47

Eltańba tarıhy talqylandy

Rýhanııat • Búgin, 14:54

Senat Tóraǵasy AQSh elshisimen kezdesti

Parlament • Búgin, 14:38

Ivan Dychko óz josparymen bólisti

Sport • Búgin, 13:26

Uqsas jańalyqtar