Ekonomıka • 18 Aqpan, 2020

Aýdandar ózin ózi qamtamasyz ete ala ma?

64 retkórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev halyqqa arnaǵan Joldaýynda aýyl sharýashylyǵynyń áleýeti tolyq paıdalanylmaı otyrǵanyn aıta kele, bul salaǵa shetelden ınvestorlar tartý mańyzdy mindet ekenin atap kórsetken bolatyn. Bul oraıda Túrkistan oblysynyń ákimi О́mirzaq Shókeev aýdan, qala ákimderine ınvestorlar tartýdy myqtap qolǵa alýdy, aýdan, qalany ózin ózi qamtamasyz ete alatyndaı dárejege jetkizýdi júktep otyr.

Iá, ınvestısııa tartý – ákim­derdiń jumysyn baǵalaýdaǵy basty kórsetkishterdiń biri ekeni málim. Osy rette de Ordabasy aýdany ózgelerge úlgi bolarlyq birqatar jobany nátıjeli júzege asyra bastady. Sondaı ıgilikti jobanyń birin kúni keshegi eseptik jıynda oblys ákimi úırenýge bolatyn is retinde atady. Aıtalyq Shubar aýyl okrýgi Toqsansaı eldi mekeninde 130 gektar tálimi jer­ge «BS-Agro Product» JShS jańa tehnologııamen sýarýsyz ádis arqyly «Sitrullus Lanatus (Ma­lali)» surypty qarbyz kóshetin otyr­ǵyzǵan. Alynǵan ónim – 23 tonna qarbyzdy 18 mln 860 myń teńgege AQSh-qa eksporttaǵan. Jalpy 130 gektar baqshany kútip-baptaýdyń ár gektaryna ketken shyǵyn 70 myń teńge bolsa, tabysy 9 mln 765 myń teńgeni qurap otyr. Jobanyń tıimdiligi is júzinde dálelin tapqandyqtan, bıyl Qajymuqan aýyl okrýginde 387 gektarǵa qar­byzdyń atalǵan surpyn egý josparlanǵan. Osy Shubar jáne Qaraspan aýyl okrýgterinde jylyna 2 ret ónim alý boıynsha tyndyrymdy tirlikter atqaryldy. Aldaǵy ýaqytta aýdandaǵy 90 sharýa­shylyqta 171,9 gektar jerge maýsymynda 2 ret ónim alý bo­­ıynsha qııar, kartop, qarbyz, qy­za­naq, asqabaq, qyryqqabat egý kóz­delýde. Jalpy aýdanda agrosek­tor­daǵy jańa tehnologııalardy ıgerý baǵytyndaǵy oń ózgeris­ter bar.

Máselen, sońǵy jyldary aýdan aýmaǵynda jylyjaı salyp jatqan turǵyndardyń, kásipkerlerdiń sany artyp keledi. О́tken jyly jylyjaılar kó­lemi 72 gektarǵa jetken, al jı­nalǵan myńdaǵan tonna ónim eli­mizdiń basqa aımaqtaryna jetki­zilip, kórshi Reseıge eksporttaldy. Kóp jyldan beri aýdanda aǵyn sý tapshylyǵy sezilip kele jatqany ras. Bul oraıda, taǵaıyndalǵanyna jarty jyl endi tolǵan, halyqtyń kóńilinen shyǵatyndaı jumys atqaryp úlgergen aýdan ákimi Á.О́serbaev turǵyndarǵa esebinde bıyl kanaldardy tazalaý jumystaryna, tamshylatyp sýarý ádisin molynan engizý men jańa tehnologııalardy ıgerýge basymdyq beriletinin jetkizdi. Byltyrdyń ózinde Ordabasyda tamshylatyp sýarý ádisi 760 gek­tar jerge engizilip, jalpy aýmaǵy 1787 gektar bolǵan. Bul teh­nologııanyń tıimdiligi – aǵyn sý 2 esege deıin únemdelip, daqyl­darǵa qajetti mıneraldy tyńaıtqyshtar agrotehnıkalyq talaptarǵa saı shyǵynsyz beriledi, egilgen daqyldan alynatyn ónim kólemi 1,5 esege deıin artady. Egistik jerlerdi tıimdi paıdalaný baǵytynda da ilgerileýshilik bar.

Mysaly, byltyr bir gektar bıdaıdan orta eseppen 22 sentner ónim alǵan sharýanyń tabysy 132 myń teńgeni quraǵan. Biraq osy bir gektarǵa shamamen 63 myń teńge shyǵyn jumsalǵanyn eskersek (jer aıdaý, tuqym, tyńaıtqysh satyp alý, ónim jınaý), taza paıda 69 myń teńgeden aspaǵan. Esesine bir gektar kókónisten 500 sentnerdeı ónim alýǵa bolady. Túsetin aqshasy orta eseppen 2,5 mln teńge, al shyǵyny 1 mıllıon teńge desek, sharýanyń tabatyn taza paıdasy da qomaqty bolatyny anyq.

Ordabasy – aýyl sharýashy­ly­ǵymen qatar, ónerkásip salasy da jaqsy damyǵan aýdan. О́ńir ekonomıkasynyń dam­ýyna súbeli úlesin qosyp kele jatqan 35 kásiporyn byltyr 19 mlrd 251 mln teńgeniń ónimin óndirdi. Aıta keterligi, aýdanda óńdeý ónerkásibiniń úlesi basym. Iаǵnı ónerkásip salasyndaǵy ónimniń 89,9 paıyzy shıkizat emes, daıyn taýar retinde shyǵarylǵan. Aýdandaǵy ındýstrııalandyrý kartasy aıasynda iske asyrylǵan jobalar básekege qabilettiligi jáne ómirsheńdigimen erekshelenedi. Iаǵnı naryqtyń talabyna ja­ýap bere almaı, turalap qalǵan kásiporyn joq. Búginge deıin aýdanda ındýstrııalandyrý baǵdar­­lamasy aıasynda jalpy ınves­tı­sııa­lyq quny 41 mlrd 877 mln teńgeden asatyn 20 joba iske asyp, 1563 jańa jumys orny ashylǵan. Bul baǵytta bıyl da irgeli ister qolǵa alynbaq. Indýstrııalandyrý kartasy aıasynda ınvestısııalyq quny 96, 6 mlrd teńgeni qurap, 415 jańa jumys ornyn ashýǵa múm­kindik beretin eki jobanyń iske asyrylýy kútilýde. Sondaı-aq ındýstrııalandyrý kartasynan tys 1 mlrd 650 mln teńgege baǵalanatyn 2 jobany júzege asyrý josparlanyp otyr. Bul aýqymdy bıznes bastamalar tek aýdannyń emes, oblystyń ekonomıkalyq damýyna úlken úles qosatyny sózsiz.

Ordabasy aýdanyndaǵy jal­py aýmaǵy 102 gektar bolatyn ındýstrııalyq aımaq ta nátı­je­liligimen tanylýda. Qazirgi tańda munda ınvestısııalyq quny 15,3 mlrd teńgege teń keletin 3 joba júzege asyp, nátıjesinde 184 ja­ńa jumys orny ashylǵan. Budan bólek, quny 4 mlrd teńgeden astam 3 ınvestısııalyq joba óńirlik úıles­tirý keńesimen maquldanǵan. Jal­py aýdanda óńirlik ónim 79,2 mlrd teńge bolyp, aldyńǵy jyl­men salystyrǵanda 11,7 mlrd teńgege artqan. Al negizgi kapı­tal­ǵa tartylǵan ınvestısııa 19 217 300 myń teńgeni qurap, 126%-ǵa oryndalǵan. Onyń ishinde qarjy­lan­dyrý kózderi boıynsha negizgi kapı­talǵa salynǵan jeke ınves­tı­sııalar 10 mlrd 957 mln teńge nemese jalpy ınvestısııa kóle­min­degi úlesi 57% bolyp otyr.

Qoryta aıtsaq, aýdannyń ózin ózi qamtamasyz etý múmkindigi bar.

 

Túrkistan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Qarttar úıindegi qasiret

Aımaqtar • Keshe

Qazaq aqyny qyrǵyzsha jyrlandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar