Úkimet • 19 Aqpan, 2020

Geologııalyq barlaý jandanady

42 retkórsetildi

Keshe Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan geologııalyq barlaý memlekettik baǵdarlamasynyń tujyrymdamasy qaralyp, elektrondy saýdany damytý máseleleri talqylandy. Sonymen qatar bıýdjet shyǵystaryn qysqartýǵa qatysty baıandama oqyldy.

Paıdaly qazba qorlary sarqylýda

Aldymen Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri M.Myr­zaǵalıev Úkimet múshelerin geologııalyq barlaý tujyrymdamasymen tanystyrdy. Baıandama basynda elimizde 8 myńnan astam ken orny tirkelgenin, sonyń ishinde 317 kómirsýtek (munaı, gaz, kondensat), 910 qatty paıdaly qazbalar ken orny, 3 myńnan astam keń taralǵan paıdaly qazbalar jáne 4 myńǵa jýyq jeras­ty sýlary ken orny baryn atap ótti. Mınıstr óz sózinde geologııalyq barlaý jumys­taryn qazirden bastaý keregin aıtty.

– Sońǵy onjyldyqta Shyǵys Qazaq­standaǵy monoqalalarǵa jaqyn ornalasqan Shemonaıha, Iýbıleıno-Snegı­rıhın, Zyrıanov iri qorǵasyn-myrysh ken oryndary tolyq ıgerildi. 2025-2040 jyldarǵa taman Orlov, Ma­leev, Tıshın, Rıdder-Sokolnyı sekil­di ken oryndarynda da paıdaly qazba qorlarynyń sarqylýy kútilýde. Búgingi tańda qorlardyń ósim deńgeı koeffısıenti qatty paıdaly qazbalar boıynsha – 0,13, al kómirsýtek shıkizaty boıynsha – 0,9 (Qashaǵan ken ornyn esepke almaǵanda). Sondyqtan jańa ken oryndaryn ashý jáne ony iske qosý úshin kem degende 10-15 jyl ýaqyt ketetinin eskere otyryp, geologııalyq barlaý jumystaryn jandandyrý qajet, – dedi M.Myrzaǵalıev.

Qostanaı oblysynyń, Ortalyq pen Shyǵys Qazaqstan arasyndaǵy aýmaq­tardyń jáne Qyrǵyzstanǵa irgeles elimizdiń ońtústiginiń altyn ken oryn­darynyń áleýeti zor. Qorǵasyn men myryshtyń jańa ken oryndary Qazaq­stannyń ortalyq, ońtústik jáne Kendi Altaı óńirlerinde ashylýy múmkin. Sonymen qatar bul aýdandarda volfram, molıbden, alıýmınıı, qalaıy jáne sırek kezdesetin elementter ken oryndaryn ashýǵa múmkindik beredi. Sońǵy úsh jylda 75 myń sharshy shaqyrym bolatyn aýmaqta geologııalyq zertteý jumystary júrgizildi. Qazaqmys kásipornymen birigip, iri Dúısembaı qorǵasyn-myrysh (qory 2,8 mln tonna), Ulmus qorymen birge Besshoqy ken oryndary (qory 1 mln tonna) ashyldy. Rıo Tıntomen birlese otyryp, Balqash qalasy mańynda Prıbrejnoe ken orny ashyldy. Yntymaqtastyq nátıjesinde shamamen 17 mlrd teńge tartyldy.

– 90-jyldary júrgizilgen zamanaýı seısmıkalyq zertteýlerdiń nátıjesinde Qashaǵan, Qalamqas-teńiz, Soltústik Trýva jáne de basqa ken oryndary ashyldy. Búgingi tańda eski seısmıkalyq málimetter kóp bolǵanymen, onyń sapasy men naqtylyǵy qazirgi talaptarǵa sáıkes kelmeıdi. Sol sebepti Kaspııdiń tereń qabattarynyń áleýeti áli tolyqtaı baǵalanǵan joq. Bul basseın ınvestorlar úshin tartymdy aımaq. Qazir kóptegen otandyq jáne sheteldik kompanııalar osy basseınde geologııalyq zertteý júrgizýge nıet bildirýde. Sondyqtan jańartylǵan geologııalyq aqparatty alý úshin zamanaýı seısmobarlaý jumystaryn júrgizý qajet. Qazirgi ýaqytta geologııalyq barlaý jumystary jandandyrylýda, – dedi mınıstr.

Belgili bolǵandaı, respýblıkada
4 myńǵa jýyq ken orny bar. Gıdrogeolo­gııalyq erekshelikterine baılanysty jerasty sý resýrstary aımaqtarynda árkelki ornalasqan. Atap aıtsaq, 50%-ǵa jýyǵy – ońtústik, 30%-y – soltústik, ortalyq jáne shyǵys aımaqtarda, al batys aımaqtarynda shoǵyrlanǵan  ken oryndary 20 %-ǵa jeter-jetpes.

M.Myrzaǵalıevtiń aıtýynsha, halyq­ty sapaly aýyz sýmen jáne aýyl sharýa­shylyǵy, ónerkásip salalaryn jer­asty sý qorlarymen qamtamasyz etý úshin gıdrogeologııalyq zertteý jumys­tarynyń kólemin ulǵaıtý qajet.

Bul máselelerdi sheshý úshin 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵ­dar­lamanyń tujyrymdamasy da­ıyndaldy. Baǵdarlamany iske asyrý kezeńinde kómirsýtegin barlaýǵa shamamen 680 mlrd teńge, qatty paıdaly qazbalardy geologııalyq barlaýǵa 100 mlrd teńge ınvestısııa tartý boljanýda.

 Elektrondy saýdada Qytaı men Amerıka kóshbasshy

Úkimet otyrysynda elektrondy saý­dany damytý máseleleri týraly Saýda jáne ıntegrasııa mınıstri B.Sul­tanov, «Qazposhta» AQ basqarma tór­aǵasy S.Sársenov, Sıfrlyq damý, ınnovasııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri A.Jumaǵalıev baıandady.

B.Sultanovtyń baıandamasynda byl­tyrǵy qorytyndy boıynsha bólshek elektrondy saýdanyń álemdik kólemi avıatasymalǵa bıletter men is-sharalarǵa bıletter satýdy esepke almaǵanda, 3,5 trln dollar quraǵany aıtyldy. Sońǵy birneshe jylda bul kórsetkishtiń jyldyq ósý qarqyny 20%-dan asady dep kútilýde. Qytaı men AQSh álemdik elektrondy saýda naryǵynyń 71,3%-yn alyp otyr.

– Biz iri saýda ortalyqtary saýdanyń elektrondy formatyn belsendi túrde damytyp otyrǵanyn kórip otyrmyz. Sońǵy 2 jyl ishinde AQSh-ta 10 myńnan astam offlaın dúkender jabyldy, – dedi B.Sultanov.

Onyń aıtýynsha, elektrondyq kommersııada marketpleıs degen quraldarǵa suranys artyp keledi. Buǵan Alibaba jáne Amazon elektrondy platformalary mysal bola alady. Elektrondy saýdanyń taǵy da bir trendi – kóbinese smartfondar arqyly satyp alý. Smartfondardyń kómegimen tapsyrystardy resimdeýshi satyp alýshylardyń úlesi álemde 54%-dy quraıdy. Qazaqstanda bul kórsetkish 65%-ǵa jaqyndaǵan.

Qazaqstanda elektrondy saýda nary­ǵynyń kólemi 2019 jyly 1,8 esege ósip, 700 mlrd teńgeden asty. Elektron­dy saýdanyń bólshek saýdadaǵy úlesi 3,7%-dy qurady. Bul rette, ishki naryq qar­qyndy damýda. Qazaqstandyq ınternet-dúkenderden satyp alý kólemi 422 mlrd teńgeni qurady. Satyp alýlar sany 40,5 mln-ǵa deıin ósti. 2019 jyly belsendi satyp alýshylardyń sany 72%-ǵa artyp, 3,2 mln adamdy qurady. Elimizde 2 myńnan astam ınternet-dúken bar. Onyń ishinde tabys salyǵyn tóleýden bosatý túrinde salyq jeńildikterin alý úshin 579 ınternet-dúken tirkelgen. Sondyqtan B.Sultanovtyń aıtýynsha, naryqtyń retteý resimderin qatańdatpaı, osy salanyń zańdy qyzmetin yntalandyrý boıynsha sharalar qabyldaý mańyzdy. Bul rette 2019 jyly elektrondy kommersııa­ny damytýdyń 2019-2025 jyldarǵa arnalǵan jol kartasy qabyldandy. Bul qujat bo­ıynsha elektrondy saýda­­da eksportty arttyrý, otandyq kásipker­lerdi elektrondy saýdaǵa tartý jáne ın­fraqurylymdy damytý, tutynýshy­lardyń quqyqtaryn qorǵaý jáne elektrondy saýdany ilgeriletý baǵyttary kózdelgen.

– О́tken jylǵy jazda qoıylǵan min­det elektrondy saýda úlesin 5%-ǵa deıin jetkizý boldy. Alaıda Saýda já­ne ın­tegrasııa mınıstrligi qurylǵaly júr­gizilgen taldaý nátıjesinde elektrondy kommersııa úlesin 10%-ǵa arttyrý maq­saty qoıyldy. Osyǵan baılanysty biz qo­symsha sharalar qabyldadyq, – dedi B.Sultanov.

Elektrondy saýdany damytý jáne Jol kartasyn iske asyrý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalar týraly baıandaǵan «Qazposhta» AQ basqarma tóraǵasy S.Sársenov qazirgi tańda Qazposhta 3 857 bólimsheden turatynyn, sonyń ishinde 520-sy franchaızıng modeli sheńberinde ekenin aıtty. Jeli turǵyndardyń 100%-yn qamtıdy. Byltyr avtomattandyrylǵan irikteý jelisi 18 mıllıonnan astam poshta jóneltimin óńdedi. Alys eldi mekenderge gazetter men jýrnaldardy drondarmen jetkizý jalǵasýda.

Qoljetimdilikti damytý maqsatynda kompanııa sálemdemeler sýpermarketi jelisin damytýda. Qazposhtanyń qazir elimiz boıynsha 248 sálemdemeler sýpermarketi men 351 poshtamaty jumys isteıdi. 2025 jylǵa qaraı poshtalyq sálemdemeler kólemin 10 esege arttyrý kózdelýde.

Sıfrlyq damý, ınnovasııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri A.Ju­ma­ǵalıev sonymen qatar búginde elektrondy saýda qarqyndy damyp jatqanyn atap ótti.

– Qazirgi ýaqytta 117 qala jáne 250 adam­nan astam turǵyny bar 3100-den astam aýyl keń jolaqty mobıldi ınter­netke qosylǵan. Jyl sońyna deıin tur­ǵyndar sany 250-den asatyn myńnan astam aýyldy jyldamdyǵy joǵary mobıldi ınternetpen qamtý jospar­lanǵan. Osy oraıda aýyldarǵa joǵary jyldamdyqty mobıldi ınternetti júrgizýdiń jospar-kestesi qurylyp, barlyq ákimdiktermen kelisildi, – dedi mınıstr. Belgili bolǵandaı, 2021-22 jyldary 250 adamnan az turǵyny bar 877 aýyldy keń jolaqty ınternetke 3G/4G texnologııasymen jáne qalǵan 930 aýyldy spýtnıktik ınternetke qosý josparlanyp otyr.

 Qazyna qarajaty ońtaılandyrylmaq

Kún tártibinde qaralǵan úshinshi másele – bıýdjet shyǵystaryn qysqartý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalar týraly Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary – Qarjy mınıstri Á.Smaıylov baıandady. Ol aldymen Prezıdenttiń memlekettik jáne kvazımemlekettik sektordaǵy basym emes shyǵystardy qysqartý boıynsha bergen tapsyrmasyn negizge ala otyryp,  bul baǵytta taldaý jumystary júrgizilgenin aıtty.

– Jalpy alǵanda shyǵystardy ońtaılandyrý boıynsha jalpy somasy 128,6 mlrd teńgege usynystar berildi, sonyń ishinde memlekettik organdardan 23 mlrd teńge, óńirlerden 26,6 mlrd teńge jáne kvazımemlekettik sektor sýbektilerinen 79 mlrd teńge, – dedi Á.Smaıylov. Memlekettik bıýdjet boıynsha ońtaılandyrýǵa mynadaı shyǵystar usynyldy: semınarlar, konferensııalar ótkizýge, avtokólik, jıhaz satyp alýǵa arnalǵan shyǵystar – 4,2 mlrd teńge, issapar, ókildik shyǵystar, taldamalyq zertteýler – 15,7 mlrd teńge, ózge de ónimdi emes shyǵystar – 29,7 mlrd teńge. Qarjy mınıstrliginiń 2018-2019 jyldarǵy bıýdjetti negizge ala otyryp, 2020 jylǵa arnalǵan bıýdjetti naqtylaý qaıta pysyqtalmaq. Bul únemdeýge óńirlerge bólinetin qarajat ta enip otyr. О́ńirlerden 26,6 mlrd teńge somasynda qarajatty ońtaılandyrýdy usyndy, sonyń 72,5%-y Almaty jáne Túr­kistan oblystaryna, sondaı-aq Almaty qa­lasyna tıesili.

Biz ótken jyly óńirlerdiń  kiristeri asyra oryndalǵanyn kórip otyrmyz. Osyǵan baılanysty, respýblıkalyq bıýdjetten nysanaly transfertter esebinen iske asyrylatyn jobalar bo­ıynsha óńirlerdiń qosa qarjylandyrý úlesin qosymsha 7%-ǵa ulǵaıtý usy­ny­lady, – dedi Á.Smaıylov.

Sóıtip memlekettik organdardyń, ákimdikterdiń, ulttyq holdıngter men ulttyq kompanııalardyń júrgizgen jumystarynyń nátıjeleri boıynsha qysqartýǵa usynylǵan shyǵystardyń jalpy somasy 128,6 mlrd teńgeni qurady, sonyń ishinde ortalyq memlekettik organdardan 23 mlrd teńge, óńirlerden 26,6 mlrd teńge jáne kvazımemlekettik sektor sýbektilerinen 79 mlrd teńge qysqartylmaq.

Taqyrypty túıindegen Premer-Mınıstr A.Mamın jergilikti bıýdjet­terdiń shyǵystary boıynsha ákimdikter máslıhattar arqyly osy shyǵystardy qysqartý jóninde bıýdjetterdiń tıisti deńgeılerinde sheshim qabyldaýy qajet ekenin atap ótti.

Úkimet basshysy ulttyq holdıngter men kompanııalardyń basshylaryna dırektorlar keńesteri men basqarma otyrystarynyń aıasynda usynylǵan shyǵystardy qysqartý jóninde tıisti korporatıvtik sheshimderdi qabyldaýdy tapsyrdy.f

Sońǵy jańalyqtar

Azııanyń ahýaly qandaı bolmaq

Ekonomıka • Búgin, 15:23

Olar úı betin kórmeı kúresýde

Aımaqtar • Búgin, 14:42

Karantın kartınasy (Trıptıh)  

Aımaqtar • Búgin, 13:15

Kókshetaýda «Aseptdezın» shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 12:48

Almatydaǵy naýqastardyń jaǵdaıy baıandaldy

Koronavırýs • Búgin, 12:41

Haram nıet indeti

Aımaqtar • Búgin, 12:21

Atyraý: Depýtat kórsetken demeý

Qazaqstan • Búgin, 12:14

Atyraý: 1300 turǵyn testten ótti

Aımaqtar • Búgin, 11:45

Atyraý: 50 adamǵa ystyq tamaq jetkizdi

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Kásipkerler tilegi eskerildi

Qoǵam • Búgin, 11:11

Qarttar úıindegi qasiret

Aımaqtar • Búgin, 10:49

Daǵdarys daýylyna tosqaýyl - J. Nurabaev

Ekonomıka • Búgin, 10:45

Fýtbol: Para aldy dep aıyptalýda

Sport • Búgin, 09:38

Uqsas jańalyqtar