Rýhanııat • 21 Aqpan, 2020

Qaıran, Qumsaı!..

38 retkórsetildi

– Siz bilesiz be, bilmeısiz be, qaıdam, – deıdi qumdaq jol­­men zymyrap kele jatqan «Nıva»-nyń rólindegi aq kepkili, qaratory jigit manadan beri únsiz otyrǵan meni áńgimege tartqysy kelgendeı aldyńǵy jaqtaǵy saıǵa qarap, ıegin qaǵyp qoıyp: – Bu jerde buryn Qumsaı degen aýyl bolǵan!..

«Nege bilmeıin? – deımin men ishteı tolqyp. – Bala kú­nimde talaı ret kelgen jerim emes pe?!».

Kóz aldyma sarǵaıǵan eski sýretter sekildi sanamnyń bir túk­­pirinde qalǵan sol baıaǵy-y oqıǵalar elesteıdi. Ol kezde Qum­saı degenińiz myna saı­dyń eki jıeginde qaz-qatar tizi­lip oty­ratyn kádimgideı-aq aýyl edi.

Bir kúni sheshem ekeýmiz kún bata júk mashınasymen ke­lip, naǵashy atamnyń úıiniń ja­nynan túsip qaldyq. Aq jaý­ly­ǵynyń ushy jelbirep, eski ke­bisin qonyshynan basyp, aldy­myzdan qalbalaqtap shyq­qan naǵashy apam qýanyp, sheshemniń kóıleginiń ete­gine jabysyp, úrpıip tur­ǵan meni ózine qaraı tartyp, eki be­tim­nen kezek-kezek shó­pildetip sú­ıip jatyr. Sóıte júrip, she­shemniń júzine qarap: «Áı, saǵan ne bolǵan? Reńiń synyq qoı» dep alańdap qoıady. Jol boıy kóziniń aldyn álsin-álsin súrtip, ún-túnsiz kelgen sheshem: «Jaı ánsheıin, keıin aıtam», dedi aqyryn ǵana sharshaýly kúıde ún qatyp.

Jazdygúni bolǵandyqtan túnge qaraı esik aldyndaǵy aǵash tapshanǵa tósek salyp, syrt­qa jattyq. Juldyzdary ıin tire­se jypyrlap turǵan qarakók aspanǵa qarap, kózim ilinip bara jatqanda estigenim: «Qoı ári, ne bolsa soǵan ren­jispeseńdershi. Bu kúnde kim ishpeı júr deısiń... – dep kúr­singen naǵashy apamnyń sózi boldy. – Bala-shaǵasyn umyt­paı, tapqan-taıanǵanyn úıine ákep júrse bopty da, áıteýir. Aqy­lyn qosa ishetin jigit emes qoı. Ekeýińniń or­tańdaǵy myna bala da ósip qaldy. Bıyl tórtke shyǵa ma, qalaı ózi?..» «Joq. Beske...».

Kip-kishkentaı bala bolsam da, bizdiń úıge bir qater tón­­­­­genin ishim sezedi. Túnde qor­­qy­nyshty tús kórip, qaı­ta-qaıta shoshyp oıandym.

Erteńine naǵashym menimen túıdeı jasty Kádirjan degen balasy ekeýmizdi bıik jo­ta­­­nyń ar jaǵyndaǵy fer­ma­ǵa aparyp, ortalyqtaǵy dú­kenniń aldynan bir dáý qar­byz áperdi de: «Al endi, osyny úıge alyp baryńdar!» dep tapsyrdy.

Biz ony kezek-kezek kóte­rip, álgi jotanyń ortan beline jet­ken kezde silemiz qatyp, ábden sharshadyq. Sol kezde men: «Dabaı, muny dóńgeletip apa­raıyq,» dedim bir jańalyq ashqandaı bolyp. Kádirjan appaq kúrek tisterin kórsete yrjıyp, birden kelise ketti.

Sóıtip dáý qarbyzdy biz jo­ǵa­ry qaraı domalata bas­tadyq. Biraq ol yrqymyzǵa kónbeı, tómen qaraı dóńgelep «qasha jóneldi». Áne-mine degenshe, pyrsh-pyrsh etip tastan-tasqa sekirip, qyp-qyzyl sýy shashyrap bardy da, osy betkeıge at pa, sıyr ma arqandap júrgen bireýdiń sýyra almaı, qaldyryp ketken qazyǵyna soǵylyp, byt-shyt bop, shashylyp qaldy...

Oı, sondaǵy meniń jyla­ǵa­­­nym-aı! «Mynaý ózi, ne bop ketti?! Bizdiń úı de, dáý qarbyz da qı­rap, búlindi ǵoı!» dep óksip-óksip, kózimniń jasyn byrt-byrt úzdim...

Sol kúni Kádirjan ekeýmiz naǵashy atamnyń qaharynan qor­qyp, birden aýylǵa barýǵa bata almaı, keshke deıin fer­manyń shetinde sandalyp-sandalyp qaıtyp kelsek, úıdiń janynda bir úlken júk mashınasy tur. Túndegi biz jatqan tapshannyń ústine úlken aq dastarqan jaıy­lypty. Tap bir toı jasap jat­qandaı úı ishi arqa-jarqa, máz-meıram.

Tórge jaıǵasqan eki-úsh qonaq­tyń tómengi jaǵynda otyr­ǵan ákemdi kórip, júgirip baryp qushaqtaı aldym. Onyń oıynda da eshteńe joq, qarq-qarq kúlip, baýyryna basyp, mańdaıymnan ıiskep jatyr.

Erteńine biz – ákem, anam úsheýmiz álgi júk mashına­sy­nyń kábińkesine syǵylysa otyryp, úıge qaıttyq.

Mine, sol Qumsaı ǵoı bul! Osydan kó-ó-óp jyl bu­ryn anaý bıik jotanyń ar ja­ǵyndaǵy ferma keńshar orta­ly­ǵyna aınaldy da, mun­daǵylar túp-túgel sonda kósh­ti. Qazir ár jerde bir tómpeshik bo­lyp, eski jurttyń orny ǵana qalypty...

Sońǵy jańalyqtar

Shymkent: Sıfrly otbasynyń bir kúni

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:58

Azııanyń ahýaly qandaı bolmaq

Ekonomıka • Búgin, 15:23

Olar úı betin kórmeı kúresýde

Aımaqtar • Búgin, 14:42

Karantın kartınasy (Trıptıh)  

Aımaqtar • Búgin, 13:15

Kókshetaýda «Aseptdezın» shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 12:48

Almatydaǵy naýqastardyń jaǵdaıy baıandaldy

Koronavırýs • Búgin, 12:41

Haram nıet indeti

Aımaqtar • Búgin, 12:21

Atyraý: Depýtat kórsetken demeý

Qazaqstan • Búgin, 12:14

Atyraý: 1300 turǵyn testten ótti

Aımaqtar • Búgin, 11:45

Atyraý: 50 adamǵa ystyq tamaq jetkizdi

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Kásipkerler tilegi eskerildi

Qoǵam • Búgin, 11:11

Qarttar úıindegi qasiret

Aımaqtar • Búgin, 10:49

Daǵdarys daýylyna tosqaýyl - J. Nurabaev

Ekonomıka • Búgin, 10:45

Uqsas jańalyqtar