Rýhanııat • 21 Aqpan, 2020

Soltústik shuǵylasy

157 retkórsetildi

Búgin qazaq baspasóziniń tarıhynda oıyp alar orny bar «Soltústik Qazaqstan» gazeti jaıly oı tolǵaýdyń oraıy kelip tur. Endi sanaýly kúnderden keıin irgesin Maǵjan Jumabaev, Smaǵul Sádýaqasov, Qoshke Kemeńgerov, Ǵabbas Toǵjanov, Bekmuhamet Serkebaev (áıgili ánshi Ermek Serkebaevtyń ákesi) syndy Alashtyń ardaqtylary qalaǵan, nebir aıtýly tulǵalardyń qoltańbasy qalǵan basylym abyz jastyń bıigine kóterilip, jańa ǵasyr betterin paraqtaı bastaıdy. Olaı bolsa naq búgin gazetimizdiń árli-berli tarıhyn taǵy bir zerdeleý esh artyq emes.

Bizdiń gazetimizdiń alǵashqy sany 1920 jyldyń 22 aqpanynda «Kedeı sózi» degen atpen Omby qalasynda jaryq kórdi. Ol kezde Omby gýbernııasynyń ǵana emes, ısi qazaqtyń ıgi jaqsylary toǵysqan, ádebıet pen ǵy­lymnyń da ortalyǵy bolatyn. Qazaqtyń oqyǵandary sol kezde eń aldymen eldiń saýatyn ashýǵa umtyldy. Onyń bir tıimdi joly únjarııalar shyǵarý edi. Osyndaı  Uly Dalada «Aıqap», «Tirshilik», «Jas azamat», «Qazaq» sııaqty gazetter búrshik jaryp, oqyrmanǵa jol tartqanyn tarıhtan bilemiz. Qazaq baspasóziniń qarlyǵashtary ǵasyrlar boıy týsyraǵan dala tánine tolqyn saldy, el-jurttyń kókiregine sáýle shashty.

Balaýsa basylym – «Kedeı sózi» naq osy kezde aqparat keńistigine qanat qaǵyp, qazaq eliniń kógine kún bolyp shyǵýdy, qarańǵy halyqtyń saýatyn ashýdy aldyna maqsat etip qoıdy. Árıne oǵan sol kezdegi jaǵdaı da oń yqpal etkeni sózsiz. 1919 jyldyń 27 tamyzynda Sibir tóńkeris komıteti qurylyp, Qazaqstannyń Aqmola jáne Semeı oblystary Sibir revkomyna qaraıtyn boldy. Keshikpeı onyń organy retinde «Kedeı sózi» gazetin shyǵarý týraly sheshim qabyldandy.

Ǵasyrlar toǵysynda eliniń bolashaǵyna, ultynyń taǵdyryna alań­daǵan Alash arys­tary: «Kóter basty! Ash kózdi! Tasta kerenaý jalqaýlyqty! Qaırattan, silkin! Jarmasyńdar bos shashylyp jatqan ǵylym-bilim jemisterine! Hat bilmegeniń bilýge, tanýǵa qam qy­lyp, túpke jetken nadandyqtan quty­lýǵa kirisińder!» – dep uran tastady, jurtshylyqty oıatar rýhanı qazyna jolyna «Sal maldy, sal jandy. Aıanba!» dep úgittedi. Mundaı sańqyldaǵan ún, lapyldaǵan lep, túnekte tunshyqqan qazaq kedeılerin eleń etkizgeni anyq.

О́tel Sarın degen avtor gazettiń al­­ǵashqy sanynda jarııalanǵan «Oıan, beınetqorlar!» degen maqalasynda: «Qas kim? Dos kim? Aıyra almaı dal bolyp júrmeńder, bul dáýren eki aınalyp kele bermes!.. Biz de, mine, «Kedeı sózi» degen, atynda da, zatynda da basqalyq joq, senderdiń muń-muqtajyńdy qarastyratyn gazet shyǵaryp, aldaryńa usynyp otyrmyz... qolǵa alyp qarap, telmirip oqyńdar! Aınadan júz kórgendeı: qandaı jaıda, qandaı kúıde júrgenderińdi kóresińder...Teńdik jýan qamshy men jýan bilekte emes, jýan bilimde. Ony jaqsy uǵyný kerek», dep oqyrmanǵa jańa basylymnyń ómirge kelgeni týraly súıinshi habardy jetkize otyryp, gazet qyzmetkerleriniń aldynda turǵan mindetterge de jan-jaqty toqtalady.

Gazette «Kedeı sóziniń» redaksııalyq alqasynyń múshesi bolǵan «Qazaq jas­tary oı-sanasynyń ámirshisi» atanǵan (S.Sádýaqasov) Maǵjan Jumabaevtyń túrli taqyrypqa jazǵan maqalalary jıi jarııalanyp turdy. Ol óz materıaldaryna «Jájeke» dep qol qoıdy. Maǵjan Jumabaev «Avtonomııa kimdiki?» («Kedeı sózi»,12.01.1921j.) degen taqyryppen jarııa­laǵan eńbeginde: «Bostandyq eldiki! Avtonomııa eldiki!... Aıly, kúndi, qandy, otty tarıhy bar keń, baı, tereń tili, ádebıeti bar, basqalarǵa úılespeıtin tóresi, sharýasy bar – qazaqtiki. Júz jyldar orys aqsúıekteri men baılarynyń tepkisinde eldigin umytpaǵan Alashtiki» dep qarańǵy qazaq eliniń aspanyn tor­laǵan qoıý bultty seıiltýge, kúmánmen, kúrsinýmen kúni ótken kedeı-kepshiktiń kóńiline senim otyn uıalatýǵa umtylady.

Ultymyzdyń asyl perzentteri Smaǵul Sádýaqasov pen Qoshke Kemeńgerov te jas gazettiń jumysyna belsene aralasty. Smaǵul Sádýaqasov «Kedeı sóziniń» 1920 jylǵy 1 sáýirdegi sanynda jarııalanǵan «Bizdiń jol» dep ataǵan maqalasynda: «Osy kúngi bolyp jatqan úlken aýyr is, tóńkeristen keıin qazaq halqy, onyń eńbekshil taby turmys júzinde qandaı oryn almaq?» degen saýal tóńireginde oı qozǵap, «Sony sheshý – bizdiń birinshi máselemiz. Ol alatyn orynǵa qandaı is isteýimiz kerek? Buny sheshý – ekinshi máselemiz. Ol isteıtin isterimiz jemisti bolyp shyǵý úshin nendeı ádis tutamyz? Bul – úshinshi máselemiz. Hám joǵarǵy aıtylǵan úsh máseleni sheshý úshin bizge jalpy bir ıman esim kerek. Bul ımanymyzdyń túrin belgileý – tórtinshi máselemiz» dep jastardy, óz qurbylaryn «qazaqtyń paıdasyn izdeýge, sózin sóıleýge» shaqyrady.

Gýbernııalyq qazaq gazetiniń qalyp­tasyp ketýi ońaı bolǵan joq. Mysaly, «Kedeı sóziniń» birinshi sany 1920 jyl­dyń aqpan aıynda shyqsa, ekinshi sany oqyrman qolyna jeltoqsanda ǵana tıdi. Gazet shyǵarý halyq aýyzeki tilden góri saýatty, tasqa basylǵan, áriptermen ádiptelgen kitap sózine zárý ekenin erte túsingen, qarańǵylyqtyń shemenine shegendelgen ulttyń rýhanı bostandyǵyn, sana silkinisin baspasóz ǵana oıatatynyna sengen Alash arystarynyń armany edi. Sondyqtan olar eshteńeden aıanǵan joq.

Mine, sodan beri bir ǵasyr artta qaldy. «Myń ólip, myń tirilgen» qazaqtyń ózi sııaqty gazetimiz de talaı qıyndyqtardy bastan keshti. Ol Stalınniń qýǵyn-súrginin de, Hrýshevtiń «jylymyǵyn» da, Brejnevtiń «toqyraýyn» da bastan ótkerdi. Zaman talabyna saı ataýy da «Bostandyq týy», «Keńes aýyly», «Lenın týy», «Soltústik Qazaqstan» bolyp birneshe ret ózgerdi.

Qazaq avtonomııasy qurylýyna baılanysty Omby gýbernııasynyń ákimshilik aýmaǵynda ezgerister bolǵany belgili. Qazaq avtonomııasy quramynda Aqmola gýbernııasy uıymdastyrylyp, onyń or­talyǵy Petropavl qalasy bolyp bekitildi. Sonyń ózinde 1921 jyldyń besinshi naýryzynda «Bostandyq týy» degen ataý alǵan gazettiń tuńǵysh sany tórt myń danamen Ombydaǵy qazaq ókildiginiń baspahanasynda basylyp shyqty. О́ıtkeni gazetti Petropavlǵa kóshirý, qa­ǵaz tapshylyǵyn joıý jáne basqa da asa kúrdeli, kúrmeýi kóp máselelerdi sheshý kerek boldy. Osyndaı qıyn-qystaý kezeńde araǵa aı salmaı Januzaq Jánibekov, odan soń Sabyr Aıtqojın sııaqty azamattardyń gazetti basqarǵany «Bostandyq týy» tap bolǵan qıynshylyqtardy kózge elestetedi. Jalpy, jeti jyl jaryq kórgen «Bostandyq týyna» jaýapty redaktorlar retinde J.Sultanbekov, Sh.Eralıev, J.Jánibekov, S.Saparbekov, J. Tilepbergenov, J.Tátti­baev, M. Qaıypnazarov qol qoıǵan.

1932 jyldyń qyrkúıek aıyndaǵy derekterge qaraǵanda, «Bostandyq týy» aıyna 6-8 márte eki myń danamen ǵana shyǵyp turǵan. Al gýbernııanyń aýmaǵyna búgingi Soltústik Qazaqstan, Aqmola oblystary túgelimen jáne Qaraǵandy oblysynyń biraz jeri kirgenin eskersek, gazettiń taralymy teńizdiń tamshysyndaı ǵana ekeni ańǵarylady.

Degenmen, gazet qolǵa qalam ustap, sózdi qarý etip eseıý kúresine shyqqan qazaq jazýshylarynyń qataryn qalyptastyrýǵa zor yqpal etti. Zııaly degen ulttyń uly tulǵalary maqalalaryn, áńgime-jyrlaryn osy gazette jarııalady. Solardyń ishinen saıdyń tasyndaı sýyrylyp shyqqandary aqıyq aqyn Maǵjan Jumabaev pen qalamy áste muqalyp kórmegen Sábıt Muqanov boldy. Sábeń «Eseıý jyldary» romanynda ózi «Bostandyq týynda» qyzmet etken osy jyldar jaıyna toqtalady da «Qyzyljar» romanyn jazǵan Májıt Dáýletbaev pen aqyn Jaqan Syzdyqov jóninde súısinerlik áńgime shertedi. «Bostandyq týynyń» kóriginde shyńdalǵandardyń qatarynda Seıitjan Omarov, Jıenǵalı Tilepbergenov, Jumaǵalı Saın, Asqar Toqmaǵambetov, Shahmet Qusaıynov, Ǵalym Maldybaev ta bar. Olar da osynda qalam terbep, ádebıet asýlaryna órledi.

1928 jyldyń kúzinen 1932 jyldyń kóktemine deıin Petropavl okrýgtik partııa jáne atqarý komıtetteriniń úni bolǵan «Keńes aýyly» gazetin basqarý, ýaqytynda shyǵaryp turý jeńil bolǵan joq. Bul Stalınniń partııadaǵy, al sonymen birge búkil eldegi bılikti bir óziniń qolyna alyp, tizgindi syńar ezýlete tartqan qankeshti tusy edi. Onyń ústine Goloshekınniń «Kishi Qazan tóńkerisi» qazaq dalasyn indettep, qoǵadaı qıǵan kezde qazaq qaýymynda áshkereleý, jar astynan jaý, bórik astynan bóri izdeý keselge aınaldy. Baılardy, jaýlardy áshkereleý gazettiń negizgi aıdary boldy. Tegershiktiń tegeýrini zor edi. Ol qanshama taǵdyrlardy ultaraqtaı taptap, untaqtaı ýatyp ketti. О́zgerister óktemdikpen ornyqtyryldy. Bul gazetke de zor kesel ákeldi. Basylym úshin, ásirese 1932-1937 jyldardyń qaı­ǵy-qasireti kóp boldy. Naq osy jyldary «Lenın týynyń» alǵashqy redaktorlary Esirkep Qalymbetov, Eljas Bekenov, Ábdirahman Aısarın, Záıtún Syzdyqov atylyp ketti.

Tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerý­diń aıaǵy kelimsekterdiń qaptaýyna áke­­lip soqty. Sóıtip qazaq óz ota­nynda az­shylyqta qaldy, ordasynyń diń­gegi shaı­qaldy. Sharýashylyqty uıym­das­tyrýdyń shoǵyrlandyrý ádisi beleń al­ǵandyqtan ákimshilik aýmaqtar shekaralary bólekshe qurylymǵa kóshti. Sonyń kesirinen qazaq basylymdary zardap shekti. Oblystar qysqartylyp, ólkeler uıymdastyryldy, gazetter jabylyp qaldy. Aqyry «Lenın týy» da jabylyp, ólkelik partııa komı­tetiniń úni retinde «Tyń ólkesi» gazeti uıym­dastyryldy. Ult basylymynyń eń bir ógeılik kórgen kezi osy tus edi.

Munyń bári qandaı ókinishti bolsa da, óńirlik gazet osy jyldary jańa sapalyq deńgeıge kóterildi. Sol jyldary «Lenın týynda» ómirdiń ózekti taqyryptaryn arqaý etken ocherkter, sýrettemeler, synı maqalalar, feletondar, shalqymalar úzdiksiz jarııalanyp jatty. Osy arada kezek-kezegimen gazet tizginin alǵan О́mirjan Ospanov, Ǵalym Muhamedjanov, Baltabek Asanov, Qurmantaı Meńdiqojın, Ýáp Raqymjanov syndy qalamgerlerdiń gazetti iskerlikpen basqarǵanyn, ótken ǵasyrdyń alpysynshy, jetpisinshi jyldardyń aýyr júgin abyroımen arqalaǵanyn aıtý paryz.

Bir ǵasyrdyń ishinde shańyraqtyń ár­bir kirpishin óz qolymen qalaǵandardyń qatarynyń qalyńdyǵy sondaı olardy sanamalap shyǵý múmkin emes. Desek te qazaqtyń kórnekti jazýshylary Ábdirahman Aısarınniń, Áljappar Ábishevtiń, Ábdildá Tájibaevtyń, Dıhan Ábilovtiń, Safýan Shaımerdenovtyń ár kezeńde «Lenın týy» gazetiniń redaksııasynda qyzmet istep, qalamdaryn ushtaǵanyn maqtan etpeý múmkin emes, árıne. Bul esimder qazaq ádebıetiniń ajaryna aınalǵanyn sóz qudiretin túsinetin oqyrmandar jaqsy biledi. Osynyń ózinen-aq gazettiń berisi oblysta, árisi respýblıka kóleminde jýrnalıstıkanyń ǵana emes, sonymen birge ádebıettiń de bir mektebi bolǵany anyq ańǵarylyp tur.

Qazaq baspasóziniń bastaýynda turǵan, halyq «qarashańyraq» dep qasterleıtin, Esil óńiriniń bolmysyndaı órilip, ómir qubylystaryn boıamasyz órnektep kele jatqan, ǵumyry ǵasyrmen ólshenetin basylym – «Soltústik Qazaqstan» gazetiniń júrip ótken joly osyndaı.

Qalamgerlerdiń búgingi býyny da Alash ardaqtylarynyń amanatyna adaldyǵyn saqtap, halyqtyń sózin sóıleýden, muńyn muńdap, joǵyn joqtaýdan jańylmaı keledi. Ujymymyz táýelsiz elimizdiń ómi­rindegi oń ózgeristerdi halyqqa jedel ári shy­naıy túrde jetkizip, memleketimizde jú­zege asyrylyp jatqan reformalardyń túp­ki maqsatyn, jalpy halyqtyq múd­deler­di, basty qundylyqtardy negizgi taqy­rybyna aınaldyryp otyr. Biz eli­mizdegi, óńirimizdegi tynyshtyq, ha­lyq­­tar ara­­syndaǵy yntymaq-birliktiń saq­talýy úshin de jaýapty ekenimizdi jaqsy túsinemiz, shama-sharqymyzsha oǵan óz úlesimizdi qosyp kelemiz.

Qaýyrt eńbekke, tynymsyz izdeniske toly – 100 jyl! Bul – gazet ujymy, qa­lyń oqyrmandar úshin ǵana emes, búkil sol­tústikqazaqstandyqtar úshin mereıli beles! Búgingi qym-qýyt tirshilikti jeleý etip, ony eleýsiz qaldyrsaq, uly­la­rymyzdyń urpaqqa ulaǵatyna, elge amanatyna qııanat jasaǵan bolyp shyǵar edik. Osyny eskerip, biz mereıtoıǵa ázirlikti erte qolǵa aldyq. Birden basyn ashyp aıtýymyz kerek, mereıtoı degende biz asta-tók dastarqan jaısaq degen oıdan aýlaqpyz. Ony biz halyq aldynda esep beretin, gazettiń mazmunyn odan ári baıytýǵa, tartymdylyǵyn barynsha arttyrýǵa yqpal etetin belsendi is-qımyl kezeńi dep túsindik. Mine, son­dyqtan da qystyń kózi qyraýda aq qar, kók muzǵa qaramaı aýdan, aýyldarǵa shy­ǵyp, oqyrmandarymyzben kezdestik. Kez­desýlerdiń barysynda basylymnyń búgingi betalysy, ustanymy, júrip ótken joldary, qol jetkizgen shyǵarmashylyq jetistikteri áńgime ózegine aınaldy, alda turǵan mindetter saralandy. Oqyr­man­darmen kezdesý barysynda gaze­timizdiń arǵy-bergi tarıhy týraly áńgime qozǵaı otyryp, ǵasyr bıigine kóterilgen abyz basylymnyń basyndaǵy qıyndyqtardy da orap óte almadyq, sońǵy jyldary gazet taralymynyń kúrt tómendep ketkenine nazar aýdardyq.

Jasyratyny joq, aramyzda «ne qa­jettiń bárin ǵalamtordan da tabamyz ǵoı» degendeı syńarjaq pikirlerdiń jeteginde júrgender de az emes eken. Uly Abaı «Qor­qamyn keıingi jas balalardan» degende, kúnderdiń kúninde osyndaı soraqylyqtyń aldan shyǵatynyn sezgen sııaqty. Netken kóregendik deseńizshi! Bizdiń ýájimiz: dáýir almasyp, urpaq jańarǵanmen gazet óziniń ózektiligin joıǵan joq, joımaq ta emes. Bizdiń basylym da ulttyń rýhyn kóterip, halqymyzdyń namysyn qaırap, óńir ómirin qara sózben keskindep, óleńmen órnekteı beredi. Bul ómirlik qajettilik!

Halyqta: «Oqymaǵan bir bala, oqysa eki bala» degen támsil bar. Áttegen-aı, búgingi urpaq gazet-jýrnal, kitap betin ashýdan qalyp barady. Báriniń júregin ǵalamtor, áleýmettik jeli degen bále jaýlap alǵan. Ony shynaıy aqparat kózi dep qaraýǵa áste bolmaıtynyn, talǵap, tańdap paıdalanbasa, ult úshin qaýiptiligin bylaıǵy jurtty aıtpaǵanda ustazdardyń, kózi ashyq degen azamattardyń ózderi de túsinbeıtin sııaqty. Neshe túrli ósek-aıań, júrekti jaralaıtyn jalǵan sózder osy ǵalamtor arqyly tarap, halyqtyń oı-sanasyn ýlap jatyr. Ashyǵyn aıttyq. Aqıqatyn ózderi ajyratyp alar.

Bul másele Soltústik Qazaqstan ýnı­versıtetimen birlesip ótkizgen ǵylymı-tájirıbelik konferensııada da nazardan tys qalǵan joq. Konferensııaǵa Nur-Sultannan, Shymkentten, Ombydan (Reseı), taǵy basqa qalalardan kelgen belgili ǵalymdar júz jyldyq tarıhy bar basylym jaıly óreli oı órip, qa­tysý­shylarǵa tyń derekter usyndy. Sóıtip gazetimizdiń tarıhyn burynǵydan da baıy­ta tústi.

Tarıh demekshi, osyǵan deıin biz mereıtoılar kezinde gazetimiz jaıly «Dáýir-dastan», «Qyzyljar óńiriniń shejiresi», «Qarashańyraq» dep atalatyn úsh kitap shyǵarǵan edik. Gazet tarıhyn zertteý bıyl da jalǵasyp, jańa kitap baspaǵa tapsyryldy. Osy kitaptardyń barlyǵynda ár kezderi gazette qyzmet istegen adamdardyń tizimi berilgen. Izdestirý jumystarynyń nátıjesinde bıyl bul tizim jańa adamdarmen tolyqty. Olardyń qatarynda qazaqtyń birtýar uly, ataqty balýan Qajymuqan Muńaıtpasov ta bar. Omby muraǵaty mate­rıaldary negizinde daıyndalǵan «Omby – Ertis óńiriniń qazaqtary» dep atalatyn ensı­­klopedııada ataqty babamyzdyń 1917-1920 jyldary jergilikti baspahana­da jumys istegeni, «Kedeı sózi» gazetin shy­ǵarýǵa qatysqany jazylǵan. Bul da biz úshin zor maqtanysh!

Shejireli basylym «Soltústik Qazaq­stan» gazeti óńirimizdiń aınasy ǵana emes, baǵa jetpes ulttyq qundylyq bolyp tabylady. Osyny jaqsy túsingen jergilikti ýnı­versıtettiń ǵalymdary, oblystyq arhıv­tiń qyzmetkerleri, jýrnalıster basylym tarıhyna qatysty izdestirý jumys­taryn odan ári jalǵas­tyrýda.

Mereıtoı baǵdarlamasy aıasyn­da Petro­pavldaǵy Ál-Farabı atyndaǵy mek­tep­-lı­seıdiń ujymymen birge uıym­das­tyrylǵan jas aqyndar músháırasy da gazetimizdiń bedelin arttyrýǵa yqpal etetin shara boldy desek qatelespeımiz. Aıta ketetin bir jaıt mektep oqýshylarynyń «Soltústik Qazaqstannyń» tarıhyna, búgingi tirshilik-tynysyna qyzyǵýshylyǵy báseńsir emes. Olar aldyn ala jasalǵan kestege sáıkes apta saıyn redaksııa tabaldyryǵynan attap, gazet ómirimen tanysýda.

Mereke qarsańynda óńir jýrnalısteri bılıardtan, shaǵyn fýtboldan kúsh synasyp, oblystyq gazettiń júldesi úshin kúresti. Bul ıgi bastama aldaǵy ýaqytta jalǵasyn taýyp, barlyq aýdandarda mektep oqýshylary arasynda ulttyq oıyndardan jarystar uıymdastyrylmaq.

Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini – «Soltústik Qazaqstan» gazeti qazirgi zaman talabyna saı jańǵyryp, ǵasyrlyq merekesin tolaıym tabystarmen qarsy alyp otyr.

 

Jarasbaı SÚLEIMENOV,

«Qyzyljar-Aqparat» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń dırektory

 

Sońǵy jańalyqtar

Qarttar úıindegi qasiret

Aımaqtar • Búgin, 10:49

.Daǵdarys daýylyna tosqaýyl - J. Nurabaev

Ekonomıka • Búgin, 10:45

Fýtbol: Para aldy dep aıyptalýda

Sport • Búgin, 09:38

Úkimet otyrysy ótip jatyr

Úkimet • Búgin, 09:20

Kómek alý ońtaılandyrylady

Saıasat • Búgin, 08:25

Infeksııanyń taralý qarqyny tómendedi

Koronavırýs • Búgin, 08:05

Senimge serpin bergen málimdeme

Qoǵam • Búgin, 08:02

Alǵashqy vırtýaldy sot otyrysy

Saıasat • Búgin, 08:00

Ár azamat atsalysýy tıis

Rýhanııat • Búgin, 08:00

Koreıadan kelgen qyz

Rýhanııat • Búgin, 07:50

Irkilis bolmaıdy

Aımaqtar • Búgin, 07:45

Balalarymdy saǵynsam da...

Medısına • Búgin, 07:45

Qaýipti indetpen qalaı kúresýde?

Aımaqtar • Búgin, 07:45

Jemqorlyqpen kúres jalǵasyn tabýda

Saıasat • Búgin, 07:40

Apatpen oınamaıyq, oılanaıyq aǵaıyn...

Rýhanııat • Búgin, 07:40

Jeńildetilgen nesıe jetken joq

Ekonomıka • Búgin, 07:38

Kıdim kamzol

Rýhanııat • Búgin, 07:35

Daǵdarys daýylyna tosqaýyl

Ekonomıka • Búgin, 07:35

Fermerler ýaqytpen sanaspaıdy

Saıasat • Búgin, 07:35

Tótenshe toqsan

Qoǵam • Búgin, 07:30

El ekonomıkasy eleýsiz qalmaıdy

Saıasat • Búgin, 07:30

Sý tasqyny bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 07:28

Jumys isteý úshin qajetti jabdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 07:27

Halyqtyń birtutastyǵy

Tanym • Búgin, 07:16

Pálsapa – Bekzat sana

Rýhanııat • Búgin, 07:15

Daladaǵy dúbirge daıyn

Aımaqtar • Búgin, 07:15

Baǵany turaqtandyrýda oń nátıje bar

Ekonomıka • Búgin, 07:13

Uqsas jańalyqtar