Úkimet • 24 Aqpan, 2020

Baǵany aýyzdyqtaýdyń amaly

87 retkórsetildi

Taıaýda Úkimet májilismenderdiń azyq-túlik ınflıasııasyn tómendetý týraly ulttyq is-qımyl josparyn daıyn­daý jónindegi usynysyn qol­da­mady. Azyq-túlikke baǵa bel­gileýdi ulttyq jospar sheń­berinde júrgizý týraly depý­tat­tyq saýalǵa jaýap bergen Premer-Mınıstr Asqar Mamın «Bul usynystaryńyz dál qazir orynsyz» dep kesip aıtty.

Baǵanyń ósýi ishki ǵana emes, syrtqy faktorlarǵa da táýeldi ekeni Úkimet tarapynan osyǵan deıin de moıyndalǵan. Endigi jerde ony memlekettik baǵdarlamamen nemese ulttyq jospardyń kómegimen sheshý múmkin emestigi, fermerlerge, otandyq ónim óndirýshilerge naqty qoldaý kórsetý arqyly baǵaǵa áser etetini belgili boldy.

«Baǵdarlama arqyly sheshemiz» degen úkili úmitke naryqtyń betalysy tusaý bolyp keldi. Bul faktordy syrt kózden jasyrý múmkin bolmaı qaldy. Endi Úkimettiń ekonomıkalyq blogy oblys nemese aýdan ortalyqtarynan logıstıkalyq núkteler ashyp, máseleni sheship tastamaqqa tas-túıin bolyp, deldaldyq tizbektiń tas-talqanyn shyǵaryp tastamaqqa belin bekem býyp, óńir basshylarynyń biliktiligi men qyraǵylynan úmittenip otyr. «Búgingi tańda Úkimet agrologııalyq ortalyqtardy salýdy júzege asyratyn aımaqtardy anyqtaıdy jáne olardyń qyzmetine jańa talaptardy ázirleýde. Uzaq merzimdi kezeńde mundaı ortalyqtar jelisin qurý áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ónimderiniń baǵasyn turaqtandyrýǵa jáne bir mezgilde aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerdiń tabysyn arttyrýǵa múmkindik beredi» degen-di Premer-Mınıstr.

Osyǵan deıin memlekettik baǵdar­lamalar nemese joǵaryda aıtylǵandaı is-qımyl josparyn qabyldar kezde oılanyp sheshim qabyldaý qajettigin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev birneshe ret eskertken. Buryn ulttyq is-qımyl jospary nemese memlekettik baǵdarlamaǵa kelgende «janyp ketetin» Úkimettiń bul jolǵy sheshimin bıliktiń ustanymyna qyryn qarap júretin táýelsiz sarapshylardyń ózi qoldap otyr.

О́tken aptada jýrnalısterdi áńgimege shaqyrǵan «VTB Kapıtal» AQ-nyń ekonomıkalyq-qarjylyq máseleler boıynsha taldaýshysy Petr Grıshınniń túsindirýinshe, kóptegen memlekettik baǵdarlamalar arasyndaǵy sabaqtastyqtyń úzilip qalýy Ulttyq banktiń qarjy naryǵyndaǵy ustanymyn qıyndatyp keldi. Aqsha-nesıe saıasatyna keri áser etip, tynysyn taryltyp, ekonomıkadaǵy memlekettiń úlesiniń kóbeıip ketýine jol ashty.

Petr Grıshın sondaı-aq elimiz dál qazir memlekettik baǵdarlamalardyń bárinen birdeı bas tarta almaıtynyn da jasyrmaı aıtty. Sol sebepti osyǵan deıin qabyldanǵan strategııalyq mańyzdy qujattarǵa ǵana basymdyq berip, qalǵan dúnıeni ázirge umyta turǵan durys. Bul úrdis elimizdiń memlekettik baǵdarlamalarǵa degen táýeldiliginiń deńgeıin tómendetýge jol ashady eken. Sarapshynyń aıtýynsha, endigi jerde bir-birimen jalǵaspaı, úndespeı qalatyn memlekettik baǵdarlamalar emes, qazaqstandyq-sheteldik kompanııalardaǵy memlekettiń úlesin azaıtý máseleleri tolǵandyrýy, Úkimet te, Parlament te osy baǵytta jumys isteýi kerek. «Ýaqyty kelgende biz is-áreketimizdi onjyldyqtardy qamtıtyn baǵdarlamamen emes, álemdik ekonomıkanyń tynysymen úılestiretin bolamyz. El-jurt memlekettik baǵdarlamalardy KSRO kezindegi bas gazetterdiń taqyrybymen shatastyratyn boldy. Sol sebepti kez kelgen qujatty qabyldaǵan kezde onyń syrtqy reıtıngpen úılesý múmkindigin eskergen durys» deıdi Petr Grıshın.

Petr Grıshınniń túsindirýinshe, IJО́-degi bıznestiń úlesi nemese bıznesti qoldaýǵa baǵyttalǵan memlekettik baǵdarlamalardyń statıstıkasy О́zbekstandaǵy, tipti Reseıdegi statıstıkamen salystyrǵanda joǵary ekeni, sońǵy nátıje Qazaqstannyń paıdasynda emes ekenin bárimiz bilemiz. «Memlekettiń joǵaryda turyp túrli memlekettik baǵdarlamalar arqyly bankterge nemese bızneske sheshim qabyldaýǵa májbúrleýi nátıje bermeıdi. Jergilikti oryndar baǵdarlama bar dep arqa-basyn keńge salady, al bankter ózderine tıimsiz jaqqa qaramaıdy, eger nesıelendirgisi kelse, baǵdarlamasyz-aq jolyn tabady. Men qarjyger retinde Premer-Mınıstrdiń azyq-túlik ınflıasııasyn tómendetý týraly ulttyq is-qımyl josparyn jasaý kerek degen usynysty ashyq túrde qabyldamaýyn qoldaımyn. Memlekettiń aldaǵy onjyldyqtardaǵy strategııalyq baǵdaryn aıqyndaý úshin baǵdarlamalar kerek shyǵar, azyq-túlik ınflıasııasyn aldyn-ala jospar arqyly retteý múmkin emes. 2019 jylǵy baǵa men qazirgi baǵany salystyrý múmkin emes. Azyq-túlik baǵasyn retteý, turaqtandyrý qujattarda emes, baǵalardy bir-birimen salystyratyn jáne múmkindikterdi saralaıtin ashyq alańdarda talqylanýy tıis» deıdi P. Grıshın.

Bul pikirdi qazaqstandyq sarapshy Beısenbek Zııabekov ta qoldaıdy. Sebebi dastarqanymyzdaǵy tiske basarlardyń 60 paıyzy ımporttan keletinin joǵaryda aıtyp óttik. Al ımport memlekettik baǵdarlama nemese ulttyq is-qımyl josparynyń sheńberine syımaıdy.

 Sarapshynyń túsindirýinshe, «qymbatshylyqty odan ári sharyqtatpaý úshin otandyq taýar baǵasyn tejep ustaýymyz kerek» degen ustanym da naryqtyń zańdylyǵyna qaıshy keletin dúnıe. Komıssııa qurý nemese antımono¬polııalyq komıtetterge shúıligýmen shektelip qalý, bankterge talapty kúsheıtý, halyqqa ústemeaqy qosýdyń da nátıjesi az. Kóńilge qonymdysy, ım¬portqa saly¬natyn salyq mólsherin qaıta qarastyryp, shaǵyn jáne orta bıznestiń salyǵyn azaıtý ǵana. Bul álemdik tájirıbede synnan ótken jáne nátıjesin bergen tásil.

Osy rette sarapshy-ekonomıst Úkimet jetekshisi bastaǵan jumys toby birneshe faktordy eskermeı otyrǵanyn, bul aldaǵy ýaqytta memlekettik deńgeıde sheshimin tabýy tıis ekenin de aıtyp ótti. Bizge azyq-túlik taýarlarynyń basym kópshiligi EAEO elderinen, О́zbekstannan, Qyrǵyzstannan qoljetimdi baǵamen keletinin joǵaryda aıtyp óttik. О́zbek nemese qyrǵyzdan keletin taýarlardyń qazaq shekarasyna deıingi baǵasy bizdiń dúken sórelerine jetken kezde eki nemese úsh ese qymbattap shyǵa keletinine jergilikti óńir basshylarynyń ózi tańǵalyp kelgen. О́zbekstannyń shekarasyna kılosy 150-200 teńgemen jetetin anar nemese shabdaly jemisi Almatynyń bazaryna kelgende 500-600 teńgege ósip shyǵa keletinin Almatynyń qara bazarlarynda otyrǵan ózbek kásipkerleriniń bári aıtady. «Eger, sol baǵany 250 teńgege túsirse de ózbek te, qazaq ta rıza bolar edi. Sebebi ózbek fermerleri aradaǵy 30-40 paıyz aıyrmashylyqty da qanaǵat tutady» deıdi olar.

«Túrkistan oblysynyń О́zbekstanmen, Jambyl oblysynyń Qyrǵyzstanmen shekaralas aýdandaryndaǵy baǵa basqa óńirlermen salystyrǵanda tómen. EAEO elderi arqyly baǵanyń tym qymbattap ketpeýine jol bermeıtin tetikterdi oılastyrý kerek. Sebebi bizdiń naryqqa qoljetimdi azyq-túlik EAEO nemese О́zbekstannan ǵana keledi. Batys aýyp kelgen «glamýrly» jemis baǵasy kez kelgen qazaqtyń dastarqany úshin qoljetimdi emes. Sol sebepti bul máseleni memleketaralyq komıssııa sheńberinde sheshýge bolady. Bul úshin Premer-Mınıstr A.Mamın aıtyp otyrǵan logıstıkalyq ortalyqtardyń quziretterin keńeıtý kerek» deıdi B.Zııabekov.

Ekonomıst Myrzakeldi Kemel ishki, syrtqy naryq osy formýlaǵa basymdyq bergende ǵana baǵa erkindigi men básekege basymdyq beriletinin aıtady. Úkimet oblys nemese aýdan ortalyqtarynda logıstıkalyq qoımalar ashý máselesin burynnan aıtyp kele jatqanymen eki jaqqa da tıimdi kózin taba alǵan joq. Deldaldar muny da aınalyp ótýdiń ádisin tapty. Áp-ádemi, kóńilge qonymdy usynystar úkimettik deńgeıde aıtylsa da, deldaldar men olardyń joǵarydaǵy «qorǵaýshylary» quryp tastaǵan tuzaq-tordan kıip jaryp óte almaǵan.

Myrzakeldi Kemeldiń túsindirýinshe, baǵanyń tynysyn jelpindirip turǵan basty faktor osy. Ol birinshi kezekte logıstıkalyq ortalyqtardyń fermerler men aradaǵy baılanysy barynsha ashyq jáne qoljetimdi bolýy keregin tilge tıek etti. Kúz qamyn erte kóktemnen oılaıtyn fermer logıstıkalyq ortalyqtardyń jergilikti fılıaldaryna baryp, kúzde qandaı ónimdi qansha tonna jáne qandaı baǵamen ótkizý jaıly kelisimshartqa otyrý kerek. «Biz bul shyrmaýdan logıstıkanyń múmkindigin júıelendirý arqyly shyǵa alamyz. Onyń formýlasy – logıstıka + fermer = baǵa. Úkimettiń fermer usynǵan baǵa men dúken sórelerindegi baǵanyń aıyrmasy 30 paıyzdan aspaý kerek degen tapsyrmasyn osyndaı júıemen ǵana oryndaı alamyz. Buǵan qol jetkizý úshin depýtattar talap etip otyrǵan ınflıasııany tómendetý týraly ulttyq is-qımyl jospary emes, júıelilik jáne barynsha aıqyndylyq qajet. О́zbekstannan nemese EAEO elderinen kelgen azyq-túlikti de formýla arqyly sheshýge bolady» deıdi M.Kemel.

Ekonomıstiń bul pikiri álemdik tájirıbede bar úrdis. Reseı de birer jyldan beri logıstıkanyń múmkindigin ártaraptandyrý arqyly azyq-túlik baǵasyn turaqtandyrýdyń máselesin júıelendire bastady. «Kóshińdi kórshińe qarap túzeı berý» asa jaqsy ádet emes. Biraq kóńilge qonymdy tirlikterin qaperge ala júrýden zııan shekpeıtinimiz anyq.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar