Qoǵam • 24 Aqpan, 2020

Halyq únine qulaq asý qalaı júrip jatyr?

86 ret kórsetildi

Memleket Basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Joldaýynda atqarýshy júıe jumysyn meılinshe jarııaly túrde júrgizýdi tapsyrǵan bolatyn. «Halyq únine qulaq asatyn memleket» uǵymyna saı barlyq deńgeıdegi bılik ókilderi áleýmetpen etene bolýǵa qadam jasaýda. Ásirese, óńirdegi turǵyndardyń talap-tilegi men usynys, pikirine qulaq asý úrdisi qalyptasýda.

Jaqynda Almaty oblysyń ákimi Amandyq Batalov jetisýlyq 48 azamatty jeke máseleleri boıynsha qabyldady. Oblys basshysynyń aldyna kirgen azamattardyń basym bóligi baspana kezegi, úılerin qujattandyrý týraly másele kóterse, birqatary medısınalyq kómek alýǵa qoldaý kórsetý, jol jóndeý, jer ýchaskesin alý, kóp balaly otbasy balalaryna oblys ákiminiń bilim grantyn berý, ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndaýdyń jańa mehanızmderin túsindirý, túrli baǵyttaǵy ońaltý ortalyqtaryn ashýdyń múmkindikterin qarastyrý, jumysqa ornalastyrý sııaqty másele kótergen.

Qabyldaýǵa alǵashqylardyń biri bolyp kirgen Dıana Aıdarhanova Taldyqorǵan qalasynda kózinde aqaýy bar balalarǵa arnalǵan ońaltý ortalyǵyn ashý týraly usynysymen buǵan deıin de kelgen bolatyn. Sol usynystyń negizinde Taldyqorǵanda salynatyn ońaltý ortalyǵynyń ishinen kóz aqaýy bar balalarǵa arnalǵan ońaltý ortalyǵy bólimin ashý týraly sheshim qabyldanǵan. Qazir ońaltý ortalyǵynyń jobalyq-smetalyq qujattamasy daıyndalyp jatyr. Degenmen A.Aıdarhanova ol ortalyqtyń salynýyn kútse, balalar biraz ýaqyt joǵaltyp alatyndyqtan, kózdi ońaltýǵa arnalǵan ortalyqty daıyn nysandardyń birine ornalastyrý jaǵyn qarastyrsa degen usynysyn aıtty. Oblys ákimi tıisti sala basshylaryna qaladaǵy jańadan salynyp jatqan kóp qabatty úılerdiń birinshi qabatynan laıyqty oryn qarastyrý týraly tapsyrma berdi. Eńbekshiqazaq aýdany Ashysaı aýyly turǵyndarynyń atynan kelgen bastamashyl top aýyldy kórkeıtý, áleýmettik nysandardy kúrdeli jóndeý men olardy salý, sonyń ishinde mektep, balabaqsha, ortalyq saıabaq, mádenıet úıiniń máseleleri kóterildi. Bul rette oblys ákimi óziniń birinshi orynbasary Lazzat Turlashovtyń bastaýymen atalǵan aýylǵa komıssııaly túrde jumys tobynyń arnaıy shyǵýyn, aýyldyń jaǵdaıyn baǵamdap, qajettiligine qaraı «Aýyl – el besigi» baǵdarlamasyna engizý qajettigin aıtty. Kelýshilerdiń biri Álııa Ábsemetova kúıeýi Birjan Káribaev ekeýi Jambyl aýdanynda Káribaevtar otbasynyń otbasylyq úlgidegi balalar úıinde 7 balaǵa qamqorshylyq jasap otyr. Ol oblys ákiminen balalardy tasymaldaýǵa kólik alýǵa kómek surady. Amandyq Batalov osy otbasyna shaǵyn avtobýs alyp berý, kóp balaly ana Álııa Ábsemetovany óz suraýy boıynsha jumysqa ornalastyrý múmkindikterin qarastyrýdy tapsyrdy. Sol sııaqty Taldyqorǵan qalasyndaǵy kottedjdi qalashyqtyń turǵyndary turǵyn úıdiń kelisimshartyn daıyndaý merzimin jyldamdatýdy surady. Sebebi kommýnaldyq tólemderdi tóleýge kelisimsharttyń qoldarynda bolmaýy kedergi keltirip otyr eken. Qabyldaýǵa Talǵar aýdanyndaǵy «Baron Fýd» JShS dırektory Sergeı Kalının de keldi. Ol seriktestik pen taǵy da 5 sharýashylyqty negizgi trassamen jalǵaıtyn 7-8 shaqyrymdyq joldy jóndep berýdi surady. Seriktestńk negizinen etti mal sharýashylyǵymen aınalysady. Onda qoı men qus jáne shoshqa eti óndiriledi. Balyq tálimbaǵy men qurama jem zaýyty da bar. «Jol jóndelse, osy sharýashylyqtardyń jumystaryn odan ári jetildirýge kóp septigin tıgizer edi», - dedi ol. Sol sııaqty turǵyndar arasynda aýyl sharýashylyǵymen aınalysý maqsatynda jer ýchaskesin bólýdi suraǵandar da boldy. Sonymen qatar «Baqytty otbasy», «7-20-25» memlekettik turǵyn úı baǵdarlamalaryna qatysýdyń múmkindikteri týraly da bilgisi kelgen azamattarǵa málimetter keńinen túsindirildi. Jáne azamattardyń turǵyn úı úshin turǵan kezek reti men kezegine qaraı úı alý múmkindiginiń shamamen qashan keletini de aıtyldy. Barlyq suraqtarǵa oblys ákimi tolyqqandy jaýap berip, máselelerdi sheshýge qatysty naqty tapsyrmalar berdi.

Áleýmet pen ákim arasyndaǵy suraq-jaýap esepti kezdesý kezinde de jalǵasty. Mysaly, Amandyq Batalovtyń qortyndy baıandamasynan keıin jınalysqa qatysýǵakelgen 29 adam ashyq saýal qoıyp, óz usynystaryn aıtty. Iаǵnı, turǵyndar tarapynan túsken 50 suraq boıynsha tıisti bólimder men aýdan ákimderine naqty tapsyrma berildi. Al áleýmetti joldardy jóndeý, úkimettik emes uıymdardy qoldaý, ishki týrızmdi damytý, turǵyn úı baǵdarlamalaryna qatysý múmkindikteri, turǵyn úıdi qujattaryn rásimdeý men jekeshelendirý, ákimniń jeke qabyldaýyna jazylý, aryq júıelerin jóndeý, jabaıy saýdamen kúres sııaqty máseleler tolǵandyrady eken.

Máselen, «100 jańa esim» jobasynyń jeńimpazy Aıgerim Berekeshova Panfılov aýdanynda quny 76 mıllıon teńge bolatyn, qýaty 100 MVt kún elektr stansasynyń qurylysyna baılanysty jobanyń О́ńirlik úılestirý keńesinde úsh aıdan beri qozǵalyssyz jatqanyn aıtyp, sol jumysty qýzap berýdi surady. Sol sııaqty amerıkalyq ınvestorlar «Qorǵas» shekara mańy ortalyǵy aýmaǵyna arnalǵan bıznes jobalaryn usyný úshin oblys ákimimen kezdeskisi keletinin de aıtty. Jıynda Jambyl aýdany Birlik aýylyna jol, sý, gaz, ınternet qosý qajettigi týraly másele qozǵaldy. Amandyq Batalov Jambyl aýdanynyń ákimi Baǵdat Álıevke: «Sol aýylǵa arnaıy baryp, turǵyndarmen jıyn ótkizip, qandaı qajettilikteri bar ekenin anyqta. Sosyn olardy sheshýge qansha qarjy kerek, qarastyraıyq. Kez kelgen aýdan ákimi óz aýyldarynyń jaǵdaıyn bes saýsaqtaı bilýi kerek», - dep eskertý jasady. Osy jıynda «Jiger» múgedekter qoǵamynyń basshysy, «Rahmet úshin – Za spasıbo» dúken-jobasynyń jetekshisi Ajar Qydyralına tekstıldi óńdep, qaıta kádege jaratatyn jobasyna qarjylaı qoldaý surady. Sol sııaqty Panfılov aýdanynyń turǵyny Batyrhan Almaz asyl tuqymdy eshki ósirip otyrǵanyn, ony 1 jarym jyldan beri aýdandaǵy týberkýlez aýrýhanasyna tegin berip kele jatqanyn tilge tıek etip, osy sharýashylyqty odan ári keńeıtý úshin saýyn apparattary, tońazytqysh sııaqty qural-jabdyqtar qajettigin aıtty. Iаǵnı ony satyp alý úshin qarjylaı qoldaý qajet. Oblys ákimi tekstıl óńdeý jobasynyń máselesin mıkrokredıt berý arqyly sheshýdi, al eshki sharýashylyǵyna «Eńbek», «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» memlekettik baǵdarlamalary sheńberinde jeńildetilgen nesıeler arqyly qoldaý kórsetýdi tapsyrdy. Sonymen birge Taldyqorǵanda úkimettik emes uıymdarǵa arnalǵan ortalyq salý kerektigin aıtty. Kelesi kezekte alma, almurt ósiretin baǵy bar «Sotnıkova» jeke sharýashylyǵynyń jetekshisi, eskeldilik Evgenııa Sotnıkova bakterııalyq kúıik aýrýyna qarsy qandaı da bir shara qoldanylmasa, baý-baqshalaryn saqtaýdyń qıynǵa túsetinin aıtyp kómek surady. Jaýaptan belgili bolǵanyndaı, bıylǵa deıin bul aýrýǵa qarsy sharalarǵa sýbsıdııa bólinbeı kelgen. Bıyl buǵan arnaıy qarjy qarastyrylyp otyr. Karantın qyzmeti zerdeleý jasap, 700 gektar jerdi anyqtap, oǵan qarsy sharalarǵa 367 mıllıon teńge bólinip otyr eken.

Osy esepti jıynǵa birneshe aýdannyń turǵyndary onlaın rejımde beınebaılanys arqyly qosylǵan edi. Tikeleı jelide Qaratal, Kerbulaq, Talǵar aýdandarynyń turǵyndary suraq qoıdy. Qarataldyqtar Kópbirlik aýylynyń jolyn jóndeý máselesin kóterse, Saryózek turǵyndaryn kenttegi aýyz sý máselesi mazalaıdy. Talǵarlyqtar «Saz-Talǵar 7» sý qoımasyna jóndeý júrgizý qajettigin aıtty. Atalǵan máselelerdiń barlyǵy da jergilikti atqarýshy organdardyń nazarynda. Máselen, Kópbirlik pen Báıshegir aýyly arasyndaǵy oblystyq mańyzy bar avtomobıl jolynyń ortasha jóndeý jumystaryna bıyl bıýdjetten 471,1 mln. teńge qarajat bólinip, joldyń jóndeý jumystary osy jyldyń qarasha aıyna deıin aıaqtalady dep josparlanǵan. Al Saryózek aýylynyń aýyz sýyna qatysty jobanyń IV kezeńiniń jobalyq-smetalyq qujattary daıyndalyp, saraptamadan ótkizilýde. Ony júzege asyrýǵa respýblıkalyq bıýdjetten 1,2 mlrd. teńge suralyp otyr. Oblys ákimi respýblıkadan qarjy bólingenin kútip otyrmaı, ortaq qarjylandyrý negizinde oblystyq bıýdjetten qarajat bólip, qurylys jumystaryn bastaı berýdi tapsyrdy.

 

Almaty oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Alystan jetken alǵys

Aımaqtar • Búgin, 14:10

Qazaqy ıtterdi ulttyq sportqa ıkemdeý qajet

Rýhanııat • Búgin, 09:27

Qazaqstanda 65 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:14

Uqsas jańalyqtar