Tanym • 05 Naýryz, 2020

Qazaqtyń erjúrek qyzy

2751 retkórsetildi

Surapyl soǵys jyldary úsh márte Keńes Odaǵynyń Batyry atanǵan Ivan Kojedýbtyń ataǵy jer jaryp turdy. Soǵystan keıin de eren erligi úshin abyroı-ataqqa bólendi. Al Kojedýbqa avıamehanık bolǵan qazaqtyń qarshadaı qyzy Mádına Ysqaqovanyń erligi she?..

Maıdan dalasynda naǵyz erlerge tán erlik kórsetken Mádına Ysqaqova Aqmola oblysynyń Sandyqtaý aýdanyna qarasty Zverevka eldi mekeninde dúnıege kelgen. Soǵystan soń sol kezdegi Kók­shetaý oblysyna qarasty Aıyr­taý aýdanynyń Birlestik aýy­lynda turǵan. Soǵys jáne eń­bek ardageri eńbek maıdanynda da aq adal isimen ózgege ónege bol­ǵan. Balbarmaq saýynshy atanǵan.     

Aldymen Ivan Kojedýb týraly bir aýyz sóz aıta ketelik. Batyr Ýkraınanyń Sýmy oblysyna qarasty Obrajıevka atty shaǵyn eldi mekende týǵan. Soǵysqa deıin Shostka hımııalyq-tehnologııalyq tehnıkýmynda bilim alǵan. Tehnıkýmda oqı júrip, aeroklýbta shuǵyldanǵan. Aspanǵa ǵashyq bozbala Chýgýev áskerı avıasııalyq ýchılıshesin aıaqtap, besinshi áýe armııasyna qarasty 240-shy joıǵysh avıasııalyq polkynda qyzmet etken. Soǵystyń basynda ataqty avıakonstrýktor Semen Lavoch­kınniń «La-5» joıǵysh usha­ǵymen ushqan. 1944 jyldyń mamyr aıynda Stalıngrad qalasynda tu­ratyn ara ósirýshi Vasılıı Konev óz qarajatyna ushaq jasatyp, «La-5 FN» joıǵysh usha­ǵyn syıǵa tartqan eken. Osy ushaqpen 330 ret aspanǵa kóterilip, kók aspannyń kók tuıǵyny tárizdi zu­lym jaýǵa shúılikken. Jaý­dyń 62 ushaǵyn joıyp jibergen. Talaı-talaı muzdaı qursanǵan beki­nisterdiń kúlin kókke ushyrypty. Maıdan dalasynda da, elde de saıypqyran ushqyshtyń erligi men eptiligi ańyzǵa aınalǵan. Talaı órimdeı jastar dál Ivan Nıkıtovıch tárizdi ushqysh bolýdy armandaǵan. Al batyr bolsa kez kelgen jaýyngerdiń mań­daıyna buıyra bermeıtin ǵala­mat marapat – Keńes Odaǵy­nyń Batyry ataǵyn úsh márte ıelengen. Osy surapyl ekpindi suń­qar­dyń uqypty da isker avıame­hanıgi kókshetaýlyq erjúrek qazaq qyzy Mádına Ysqaqova bolǵan eken. Ivan Nı­kıtovıchtiń ózi áskerı jýrnalıst Saparǵalı Jaǵyparovpen til­­desken sátinde Mádına Ysqa­qova týraly bylaısha eske alypty.

– Mádına ma? Ol quddy Merı Pıkford qoı. Tal shy­byq­taı sol­qyldaǵan názik­tigi, aıryqsha kel­betti sulý­lyǵy, ádemi daýysy áıgili aktrısadan aýmaıdy, – degen eken batyr, – men tárizdi úsh már­te batyr ata­ǵyn almasa da, sondaı ataq­qa eń­begi men erligi ábden laıyq edi. Me­niń ushaǵymdy urys­qa da­ıyn­dap, ata­ǵymdy asqaq­tat­qan da Mádına Ysqaqova, Vık­tor Ivanov, Marııa Razdorskaıalar.

Shyn máninde urys nátı­jesi on saýsaǵynan óner tam­ǵan osyndaı mamandardyń tyn­dyrymdy eńbegine táýel­di bolatyn. Mádına Ys­qaqova «KP-12» ottegimen jab­dyq­taý quraly­men jumys istep, ushaqtyń kem-ketigin ýaqy­ty­ly jóndep otyrǵan.

Ivan Kojedýb Mádınaǵa naǵyz batyrdyń batyry dep baǵa bergen eken. Shy­nyn­da da, batyr qyz maı­danǵa 17 jasynda ózi sura­nyp barady. Áskerı komıssa­rıat­taǵy­lar­ǵa jasyn úlkeıtip kór­setip,  21-demin degen. Shyn máninde sol kezde to­­ǵyzyn­­shy synypta ǵana oqy­ǵan. Tabal­dyryǵyn tozdyryp júrip, jas kóki­rektegi kek oty laýlaǵan armanyna jetip, 1942 jyldyń mamyr aıynda maıdan dalasyna attanyp ketken. Áýeli Kemerovo qalasyndaǵy avıa­sııa mektebinde oqypty. Osy kezde Mádınanyń úlken aǵa­sy Ábilqasen Baltyq te­ńizi jaǵalaýyndaǵy qııan-kes­ki urystarda aty shyqqan bom­­­balaýshy ushaqtyń ush­qy­shy eken. Mádına da batyr aǵasynyń jolyn jal­ǵastyrýdy murat tutqan. О́zi de ushqysh bolǵysy kelgen. Kim bilsin, joly oń­ǵary­lyp ushqysh bola qalsa, qazaq qyz­darynyń arasynan tuń­ǵysh shyqqan batyr atanar ma edi. Áıtse de ush­qysh bolýdyń ońaı-ospaq sharýa emes ekendigin  aıtyp, áreń kóndirgen mektep bas­shylary Mádınaǵa ush­qysh mehanıgi bolyp ta zulym jaýmen kúresýge bola­­tynyn túsindirgen. Osy­laı­sha Mádı­na atalǵan áskerı mek­teptiń eki jyl­dyq oqý baǵdarlamasyn nebary alty aıdyń ishinde bitirgen. Keıin óz este­liginde batyr apaı maı­­­dan dalasyna qalaı bar­ǵa­ny týraly sarań bolsa da es­ke alǵan eken. Alǵashqy bar­­ǵanynda áskerı komıssar jap-jas qyzdyń keskinin bir sholyp ótip, «saǵan qaıdaǵy maıdan?!» dese kerek. Kelesi joly da dál sondaı jaýap qatqan. Kúnde-kúnde bara ber­gen soń ótinishin qabyl al­sa kerek. Jalǵyz emes, 900-deı qyz-kelinshek. Qasyn­da Jamantuz aýylynan Raı­­han Muhamedjanova, Petro­pavl qala­synan Zına Ýálıah­metova, Kókshetaý qalasy­nan Nazqııa Aqıeva tárizdi qur­bylary bolypty.

Oqýdy aıaqtaǵan soń 240-joı­ǵysh avıasııa polkyna joldama alǵan. Kýrsk, Orel, Belgorod qalalaryn jaý­dan azat etýge qatysqan. Kók as­pan­­­nyń kók tuıǵyny Ivan Kojedýb­tyń janynda. Biri aspanda – biri – jerde. Erlik te egiz, eńbek te ortaq. Aspandaǵynyń abyroıy as­qaq­taǵanda, jerdeginiń jeńis­ti jaqyndatýǵa degen jan­se­bil eńbegi de kóp edi.

Jeńis kúnin gvardııa serjanty Mádına Ysqaqova Pra­ga qalasynda qarsy alsa kerek. Máskeýde ótken Jeńis pa­ra­dyna Ekinshi Ýkraı­na maı­danynyń quramyn­da qa­tys­qan. Maıdan dala­syn­­daǵy erligine oraı II dá­rejeli Uly Otan soǵysy, Qyzyl Juldyz ordenderimen jáne birneshe medaldarmen marapattalǵan.

Jeńis merekesine de 75 jyl tolyp otyr. El shetine jaý tıgende aza­mat­tar­men bir­ge maıdan dalasyna ózi su­ranyp attanǵan Má­dına Ys­­qaqovanyń erligi eskeril­meı jatyr. Batyr apanyń esimin baıan­dy etý jolynda nátıjesiz talpy­nys ta boldy. Alǵash ret 2000 jyly et jaqyn aǵa­ıyndary, tanyp-bilgen, erlikti baǵ­a­laı biletin adamdar másele kóterdi. Bul kezde Kókshetaý qalasynyń áki­mi Asqar Hasenov edi. Bas­tamashy top­qa oblys orta­lyǵyndaǵy №3 Málik Ǵabdýl­lın atyndaǵy orta mektep pen oblystyq tarıhı-ólketaný mý­zeıi­niń ujymdary da qo­syldy. Onomas­tıka komıs­sııa­synyń sheshimine oraı Mádına Ysqaqovanyń esimi Kók­shetaý qalasynyń bir kóshe­sine beriledi degen uıǵa­rym bolǵan. 2003 jyly jel­toq­­san aıynda Kókshetaý qa­la­lyq til saıasaty jáne o­no­mas­tıka komıssııasy oty­rys­­tarynda osy máseleni qaıta qarap, yntaly tarapty qýan­typ ta qoı­ǵan. Biraq áli kúnge nátıje joq.

Batyr apamyzdyń erligi baǵalan­ǵany jón. El óz erin ardaq tutpasa, ónegeni qaıdan almaq?!

 

Aqmola oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Muńǵa toly minájat

Rýhanııat • Búgin, 15:19

Dosy úshin jolǵa shyqqan jankeshti

Rýhanııat • Búgin, 15:15

Qandaı ǵajap, seniń baryń álemde

Ádebıet • Búgin, 14:56

Sahnadaǵy Abaı beınesin kim qalaı somdady?

Rýhanııat • Búgin, 13:59

Senatta halyqaralyq qujat qaraldy

Parlament • Búgin, 12:39

Shyǵarmashylyqta shekara joq

Rýhanııat • Búgin, 12:25

«Esil tasyp barady jardan asyp...»

Aımaqtar • Búgin, 12:03

Dárigerlerdi demegen darhandyq

Aımaqtar • Búgin, 10:57

Poıyzdar aýrýhanaǵa aınalmaq

Álem • Búgin, 10:55

Qyran qustyń syny (etnografııalyq paıym)

Rýhanııat • Búgin, 09:35

Uqsas jańalyqtar