Abaı • 10 Naýryz, 2020

«Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym...»

213 retkórsetildi

Prezıdent Q.Toqaev byltyr Qazaqstan halqyna Joldaýynda memle­ket­tiligimizdi nyǵaıtý endigi jerde qoǵamdyq-saıası ómirimizdi modernızasııalaý­syz múmkin emestigin aıta kele, Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyn 2020 jylǵy el ómirindegi eleýli oqıǵalar qataryna jatqyzǵan bolatyn. Endi sol oıynyń jalǵasy retinde Memleket basshysy XXI ǵasyrdaǵy Qazaqstan úshin uly Abaı murasynyń qoǵamdyq sanany jańǵyrtyp, ult bolyp birigýimizge tıgizer yqpalyn asha túsetin baǵdarlamalyq maqalasyn jarııalap otyr.

Ras, Abaı – shyn mánindegi uly aqyn, fılosof, kemeńger oıshyl jáne aǵartýshy. Ol sonymen birge – qoǵam­tanýshy jáne pýblısıst. Son­dyqtan «zaman ozyp, adam tozsa» da Abaıdyń shyǵarmalary óziniń qundylyǵyn joımaq emes, burynǵysha ózekti, ómir­sheń jáne qoǵam úshin qajettiligin joǵaltpaı, sol mán-maǵynasyn saqtaǵan kúıinde urpaqtaryna mura bolyp qala bermek. Abaıdy Abaı etken, ony uly tulǵalardyń deńgeıine kótergen – ómir súrgen ortasy men zamany. Týmysynan zerek ol kúndelikti ómir shyndyǵyn kórip ósti. Ákesi Qunanbaıdyń qasyna ilesip júrip sol kezdegi qoǵamdyq úderisterge tikeleı qatysyp, kóp dúnıeni kóńiline toqyp, jaqsy men jamandy aıyrýdy úırendi. Aqyn keıbirine kómek kórsetkisi kelse, áldebireýlerin synǵa alý arqyly áleýmettik máselelerge aralasty, sóıtip óz paıdasyn tıgizýge talpyndy. Iаǵnı ol qarshadaıynan bastap óz qoǵamynyń qarama-qaıshylyqtaryn túsinip júrip eseıdi, shynyqty jáne oǵan ún qosty. Sol jaǵymsyz qubylystardyń syryn ashýǵa kúsh salyp, olarǵa synı kózben qarap, ashy da bolsa shyndyqty aıtty. О́z ustanymdaryn ótkir sóz arqyly jetkizip baqty. Abaı qara sózderi men óleń joldaryn zamandastarynyń sana-sezimine jáne qoǵamdyq ómirge yqpal etý úshin paıdalandy. Ol qazaq qoǵamynda oryn alyp otyrǵan ádiletsizdikke, onyń kemshin tustaryna nemquraıdylyq tanytqan emes.

Abaı zamana aǵysyn muqııat zerdeleý arqyly adamdy tanı bastady, sóıtip baryp óz halqynyń minez-qulqy men ulttyq bolmysyn tereń túsine bildi. Sondyqtan Memleket basshysy Q.Toqaev maqalasynda jańǵyrý máselesin osydan eki ǵasyrǵa jýyq ýaqyt buryn ultty jańarýǵa, jańa ómirge beıim bolýǵa shaqyrǵan Abaı murasymen baılanystyra qaraýǵa kóńil aýdaryp otyr. Sebebi uly aqynnyń shyǵarmalary qansha ýaqyt ótse de, halyqty adastyrmaı oǵan óz jolyn tabýda rýhanı azyq bolady. Kemeńger babamyz týyndylarynyń arqaýy bolǵan máselelerdi máńgilik taqyryptardyń qataryna jatqyzýǵa bolady. Ol – eń aldymen rýhanııat, qazaq halqynyń sanasy men bolmysy, onyń ishki jan dúnıesi. Elbasy aıtqandaı, «Halqymyzdyń Abaıǵa kóńili aınymaıdy, qaıta ýaqyt ótken saıyn onyń ulylyǵynyń tyń qyrlaryn ashyp, jańa syrlaryna qanyǵa túsedi».

Prezıdent Q.Toqaev maqalasynda danyshpan Abaı eńbekteriniń XXI ǵasyrdaǵy áleýetine tereń úńilip otyr. О́ıtkeni qazaq­tyń bas aqynynyń búgingi urpaqtaryna bereri ushan-teńiz. Dál qazirgi kezde qazaq halqyna uly Abaıdyń kerektigi men qajet­tiligin túsinip, ony qoǵamdyq-áleýmet­tik ómirimizdi, turmys-saltymyzdy saýyq­tyrýǵa naqty qadamdar jasap, adamı bastaý­lary­myzǵa betburys jasaǵanymyz – búgingi kúnniń talaby. Endeshe, sol zamandaǵy qazaq qoǵamynda oryn alǵan, sol qoǵamǵa tán bolǵan qarańǵylyq pen nadandyqqa Abaı enjarlyq kórsete almady. Ol qatty qına­lyp, kúızeliske de ushyrady. Búkil jan dú­nıe­si­men oǵan qarsy turdy, qara túnekpen kúres­ti. Biraq ol, ókinishke qaraı, aqymaq kóp, aqyldy az zamanda jalǵyz boldy. Son­dyqtan Abaı:

Ynsap, uıat, ar, namys, sabyr, talap –

Bulardy kerek qylmas eshkim qalap.

Tereń oı, tereń ǵylym izdemeıdi,

О́tirik pen ósekti júndeı sabap, – deıdi.

Al endi osyny kóre tura Abaı ne istemek kerek edi? Oǵan uly Abaı bylaı jaýap beredi:

Maqsutym – til ustartyp,

óner shashpaq,

Nadannyń kózin qoıyp,

kóńilin ashpaq.

Úlgi alsyn deımin oıly jas

 jigitter,

Dýman-saýyq oıda joq áýel basta-aq.

Ynsap, uıat, ar, namys, sabyrdyń ornyna nadandyq, ótirik pen ósek, kúnshildik, maqtanqumarlyq sııaqty indet shalǵan qoǵamdyq ortada tek jalǵandyq óris aldy. Sóıtip sorly qazaq altybaqan alaýyzdyqqa dýshar boldy. Osy ashy shyndyqty dana Abaı ǵana kóre bildi emes pe? Ol berekesi ketken eldi sýy ashyǵan batpaq kólmen teńestirdi. Munyń eń aldymen rýhanı jutańdyqqa qatysy bar ekendigi aıtpasa da túsinikti. Sondyqtan Elbasy N.Nazarbaev rýhanı jańǵyrý máselesin bekerden-beker kótergen joq. Eger ár kisiniń boıynda jaqsy qasıetter bolmasa, onda adamdar arasynda ádiletsizdik, paraqorlyq, ımansyzdyq, meıirimsizdik, jalqaýlyq, erinshektik, nem­quraıdylyq, ekijúzdilik, ádepsizdik, ar­syzdyq, enjarlyq, toǵysharlyq, kúnshildik, sat­q­yndyq, mansapqorlyq, menmendik, boı­kúıezdik sııaqty jaǵymsyz jáne zııan­dy minez-qulyqqa negizdelgen qarym-qaty­nas­tar ústemdik alatyny sózsiz. Bir jaman jeri, osyndaı jaramsyz qylyqtar men minezderdi keıbireýler soraqylyq dep eseptemeıdi. Oǵan degen qoǵam tarapynan jazǵyrý, tipten, eń bolmaǵanda uıaltý áreketteri baıqalmaıdy. О́ıtkeni danyshpan Abaı aıtqandaı, árbir jalqaý kisi – qorqaq, qaıratsyz tartady, árbir qaıratsyz – qorqaq, maqtanǵysh keledi; árbir maqtanshaq  – qorqaq, aqylsyz, nadan  keledi; árbir aqylsyz – nadan, arsyz keledi; árbir arsyz jalqaýdan suramsaq, ózi toıymsyz, tyıymsyz, ónersiz, eshkimge dostyǵy joq jandar shyǵady. Ondaı qoǵam túbinde daǵdarysqa ushyrap, ishteı irip-shirıdi. Istegen isiń jansyz, nársiz bolsa, ondaı ólekselik áreketten ne paıda! Al eger ol qoǵam ıgiligi úshin emes, upaı jınap, mansap qýýǵa baǵyttalsa, odan tipti de paıda bolmas. Bul qur bosqa dańǵazalyq, bireýge jaǵynyp, upaı jınaý úshin jasalǵan naǵyz kózboıaýshylyq, halyqty aldaýdyń dál ózi. Endeshe, basynan nıet etilmegen jumysta jaqsy pıǵyl qaıdan bolsyn. Bunyń arty tek lepirme sózben, mazmunsyz uranpazdyq pen jalǵan esep jáne qosyp jazylǵan málimetke ákelip soqtyrary anyq. Abaı:

El buzylsa, qurady shaıtan órmek,

Perishte tómenshiktep,

qaıǵy jemek.

О́zimniń ıttigimnen boldy demeı,

Jeńdi ǵoı dep shaıtanǵa

bolar kómek...

Aramdyqpen bar ma eken jannan

 aspaq,

О́zimen ózi bir kún bolmaı ma álek?..

Maqtan úshin qaıratsyz

 bolys bolmaq,

Itteı qor bop, ózine sóz keltirmek...

Kúshtilerim sóz aıtsa,

Bas ızeımin shybyndap.

Álsizdiń sózin salǵyrtsyp,

Shala uǵamyn qyryndap.

Abaısha aıtar bolsaq, qazaq qoǵamy parasatty bolǵanda ǵana ol qoǵamdy órkendegen eldiń qataryna jatqyzýǵa bolady. Ol úshin árbir adamnyń sóz tanýy shart. Sonda ǵana adaldyq, adamgershilik, janashyrlyq sııaqty qasıetter óziniń bastapqy maǵynasyna ıe bolmaq. Basqasha bolǵan jaǵdaıda Abaı aıtatyn adal adam qaıdan shyqpaq, ony qaıdan tappaqpyz? Adal adam bolmasa, «tolyq adam» qalaı qalyptaspaq? Oǵan jetýdiń jolyn Abaı «bes nárseden qashyq bol, bes nársege asyq bol» dep nusqaıdy. Ol óziniń syndarly synymen jamandyqtan jırenýge, jaqsylyqtan ónege alyp, ony oıǵa jııýǵa shaqyrady. Dana Abaı sózge aqyl senbeı senbeý, iske aqylmenen kirisý jáne nadandarǵa boı bermeýge keńes beredi.

Uly oıshyldyń qara sózderi men óleń­deri «qulaqtan kirip, boıdy alady». Olar kúni keshe ǵana aıtylǵandaı, mańyzy men ózek­tiligin áli joǵaltqan joq. Abaı muny jazǵannyń atyn bilme, sózin bil deıdi:

Sóz mánisin bilseńiz,

Aqyl – mızan (tarazy), ólsheý qyl

Eger qısyq kórinse,

Meıliń tasta, meıliń kúl.

Eger túzý kórinse,

Oılap-oılap, qulaqqa il.

Nadandyqpen kim aıtsa,

Ondaı túpsiz sózge erme.

Sizge aıtamyn, haýip – bul.

Jamandyqtan jırenseń,

Ashylarsyń jylma-jyl.

Shyn sóz qaısy bile almaı,

Ár nárseden qur qalma.

Abaı shyǵarmalary azamattyq jáne pat­rıottyq sarynǵa ıe. Ol naǵyz azamat bolý úshin dúnıeniń ketigin ta­ýyp, soǵan kirpish bolyp qalanýy kerek degendi meń­zeıdi. Aqyn, qazirgi sózben aıtar bolsaq, óz eliniń patrıoty sheńberinde qalyp qoımaı, «adamnyń balasy – baýyryń, adam balasyna adam balasynyń bári dos» dep, ózin adamzattyq tuǵyrǵa otyrǵyzdy. О́ıtkeni Abaı Shyǵysty da, Batysty da tanydy, sol arqyly álemdik mádenıet pen órkenıetke, onyń tarıhyna keńinen boılaı bildi. Son­dyqtan ol birlikke, tirlikke, izgilikke, adam­­ger­shilikke jáne ulttyq, dinı taǵat­ty­lyq­qa shaqyrdy. Kemeńger Abaı ónerdiń shy­ńyna teńep, «óner aldy – birlik» deıdi. Son­ymen birge ol qarańǵy qazaq halqy bilimdi-ǵylymdy bolyp, kásippen aınalyssa dep armandady. Sol sııaqty ony bılik pen halyq únine qulaq túrý máselesi de tolǵandyrdy. Iаǵnı búgingi qazaq qoǵamyn alańdatatyn máselelerdi sheshý úshin Abaı shyǵarmalarynyń keıbir jerlerin túrtip alyp, eldi, ultty Abaısha súıýge úırený kerek degen sóz. Endeshe, dana Abaıdyń sózi men oıyn XXI ǵasyrdyń bıiginen Abaı álemine jańasha úńilip, tereń uǵynyp, oǵan den bergimiz kelse, qoǵamdaǵy keıbir basty ómirlik ustanymdarymyzdy túbegeıli ózgertkenimiz abzal. Aldymen búkil qoǵam bolyp moıyndaıtyn moraldyq-etıkalyq jáne rýhanı ózgerister qajet. Abaı sózin uǵar eli bolmaı, jalǵyz qalsa da zamandy túzetpekke tyrysady:

Tappadym kómek ózime,

Kóp nadanmen alysyp.

Kónbeıdi eshkim sózime,

Ádetine qarysyp. 

Osyǵan qaramastan Abaı: «Men eger zakon qýaty qolymda bar kisi bolsam, adam minezin túzep bolmaıdy degen kisiniń tilin keser edim», dedi emes pe? Olaı bolsa, Táýelsiz Qazaqstanǵa, ultqurýshy qazaq halqyna, qazaqstandyqtarǵa ne istemek kerek? Táýelsizbiz, memlekettilik, qoǵamı jáne bilimı-ǵylymı áleýmetimiz de, áleýetimiz de bar. Biz qazir Abaı sııaqty jalǵyz emespiz, qolymyzda múmkindikterimiz de joq emes. Endeshe, Abaıdy ulttyq ıdeıamyzdyń temirqazyǵyna aınaldyryp, Memleket basshysy atap kórsetkendeı, Abaıdy tanyp, onyń asyl armany men baı murasyn iske asyrý úshin Abaısha ómir súrip, adam bolý kerek. Uly Abaıdyń «Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym, ustarasyz aýzyńa tústi murtyń, jaqsy menen jamandy aıyrmadyń...», endeshe «tyńdamasa esh adam, óz júregim tolǵansyn» dep, ishki dertin qozǵaǵan ár sózine qarap, onyń urpaǵyna qaldyrǵan ósıeti ispettes «birlik joq, bereke joq, shyn peıil joq, sapyryldy baılyǵyń, baqqan jylqyń», degen arttaǵyǵa sóz qalsyn dep jazǵan óleń joldaryna ótken dáýirde eshkim túsinbese, endi biz qulaq túrip, aqynnyń ózi aıtqandaı, moıyn salyp, oıla-
naıyq!

 

Japsarbaı QÝANYShEV,

Bilim komıteti Memleket tarıhy ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, saıası ǵylymdar doktory

 

Sońǵy jańalyqtar

Taraz qalasy karantınge jabylady

Aımaqtar • Búgin, 21:48

Asqar Altaı. VIRÝS-MÝTANT (Novella)

Ádebıet • Búgin, 19:07

Tankerlerdiń qaıda baratyny belgisiz

Ekonomıka • Búgin, 18:32

Ár teńge úshin esep berýge daıynbyz

Ekonomıka • Búgin, 17:01

Esik nege «tesik»?

Qoǵam • Búgin, 15:25

Betperde kıgen kóktem - 5

Qoǵam • Búgin, 15:10

Qyzylorda oblysy: Taǵy 3 adam vırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 13:31

COVID-19 vırýsy mysyqtan tabyldy

Álem • Búgin, 12:03

Syrdarııaǵa jylanbalyq qaıdan kelgen?

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Koronavırýs hám kóshe sýretteri

Álem • Búgin, 10:51

Uqsas jańalyqtar