Qazaqstan • 10 Naýryz, 2020

Munaı baǵasynyń tómendeýine ne sebep boldy?

152 retkórsetildi

Dúısenbide, 9 naýryzda munaıdyń álemdik baǵasy barreline 31 dollarǵa deıin 30%-ǵa arzandady.  Baǵanyń quldyraýy  1991 jyldan bastap eń tómengi deńgeıge jetip otyr.  Basty sebebi  - OPEK + qatysýshylarynyń sátsiz kelissózderi. 

Taratyp aıtsaq, 6 naýryzda shıkizattyń iri eksporterlary, sonyń ishinde Reseı kómirsýtegi óndirisin qosymsha tómendetý týraly kelise almady.  Búgin Nıý-Iork qor bırjasyndaǵy saýda-sattyq Dow Jones ındeksiniń 2000 tarmaqqa, ıaǵnı aldyńǵy deńgeıden 7% quldyraýyna baılanysty 15 mınýtqa toqtatyldy. Saýd Arabııasy jetkizilim kólemin ulǵaıtý jáne qara altyn baǵasyn tómendetý nıetine baılanysty munaı baǵasynyń 22% tómendeýi aıasynda saýda-sattyq ótkizilýde. Dúısenbide AQSh-tyń iri munaı óndirýshileri - Chevron Corp jáne Exxon Mobil Corp aksııalary óz qunynyń 9%-dan astamyn joǵaltty. Bul - olardyń shamamen 30 jyldaǵy quldyraýynyń eń joǵarǵy deńgeıi.

Eýropalyq qor naryǵynda jaǵdaı da máz emes. Jalpy eýropalyq STOXX 600 ındeksi 7% tómendedi.  Frankfýrtte saýda jasaıtyn nemis kompanııalarynyń ındeksi DAX jáne fransýzdyq CAC40 ındeksi is júzinde joǵaltty.

FTSE 100 London qor bırjasynyń ındeksi 6 jarym paıyzǵa deıin arzandady. OPEK elderi kúnine shamamen 500 mıllıon dollar joǵaltty dep habarlaıdy Reıter agenttigi. 

Bul - munaı óndirý kólemin azaıtý jónindegi kelissózderdiń sátsiz aıaqtalǵannan keıin munaı baǵasynyń kúrt quldyraýynyń nátıjesi.  Agenttiktiń baǵalaýynsha, aqpanda munaı baǵasy 30% -dan astam tómendegen kezde, OPEK elderiniń 500 mln dollarǵa azaıǵan. Sarapshylar keshegi bergi shyǵyndy áli eseptep úlgermeı jatyr.

Osyǵan oraı, sarapshylar munaı baǵasynyń odan da tómendeýin boljap otyr. Alaıda, eger olar koronavırýstyń taralýy báseńdese, kómirsýtekterdiń baǵasy barreline 40-50 dollar deńgeıine oralýy da ábden múmkin.

9 naýryz kúni   álemdik energetıkalyq naryqtaǵy saýda munaı baǵasynyń quldyraýymen qatar júrdi.  Brend markili shıkizat baǵasynyń tómendeýi –31%, barreline 31,29 dollarǵa deıin, al WTI amerıkandyq markasynyń baǵa belgileýleri – 33%, barreline 27,4 dollarǵa deıin jetti.

Mundaı   málimetter   ICE bırjasynyń saıtynda jarııalandy.

Eske salaıyq, 2016 jyly OPEK   elderi,  sonyń ishinde Reseı de munaı óndirýdi bir ýaqytta qysqartýǵa kelisti.  Kelisimshart talaptaryn oryndaý suranys pen usynystyń tepe-teńdigin qalpyna keltirýge múmkindik berdi.

Alaıda, 2020 jyldyń basynan bastap, álemde energııany tutyný koronavırýstyń taralýy aıasynda kúrt tómendeı bastady, al munaı birtindep arzandaı bastady.  Kútkendeı, OPEK + alıansynyń músheleri óndiristi odan ári tómendetip, sol arqyly naryqtyq jaǵdaıdy turaqtandyrýy kerek edi. Sonymen, juma, 6 naýryzda kezdesý qorytyndylary boıynsha taraptar óndiristi qysqartý týraly kelise almady jáne buryn qabyldanǵan barlyq mindettemelerden tolyǵymen bas tartý týraly sheshim qabyldady.

Alaıda, 2020 jyldyń basynan bastap álemde energııany tutyný koronavırýstyń taralýy aıasynda kúrt tómendeı bastady, al munaı birtindep arzandaı bastady. Kútkendeı, OPEK + alıansynyń músheleri óndiristi odan ári tómendetip, sol arqyly naryqtyq jaǵdaıdy turaqtandyrýy kerek edi. Sonymen, juma, 6 naýryzda kezdesý qorytyndylary boıynsha taraptar óndiristi jańa qysqartý týraly kelise almady jáne buryn qabyldanǵan barlyq mindettemelerden tolyǵymen bas tartý týraly sheshim qabyldady.

Blýmbergtiń   habarlaýynsha, 1  sáýirde Saýd Arabııasy shıkizat óndirisin táýligine 10 mln barrelge deıin, qajet bolǵan jaǵdaıda 12 mln-ǵa deıin arttyrýdy josparlap otyr. Sonymen qatar Er-Rııad ózderiniń turaqty tutynýshylary   úshin  20 jyldyq rekordtyq jeńildikter jarııalady. Sarapshylar munaı baǵasynyń quldyrap ketýine osy faktor sebep bolǵanyn aıtyp otyr.

«2020 jyldyń 1 sáýirinen bastap búgin qabyldanǵan sheshimdi eskere otyryp, OPEK jáne OPEK-ke múshe elderdiń birde-bireýiniń qysqartý mindettemeleri joq»  dedi Reseıdiń Energetıka mınıstri Aleksandr Novak.

Onyń aıtýynsha, endi Reseıdiń munaı óndirisin ulǵaıtýy ulttyq kompanııalardyń josparlaryna baılanysty bolady.

«Biz munaı naryǵyndaǵy baǵalar soǵysynyń qaıta oralǵanyn kórip otyrmyz. Bul baǵa usynystarynyń jappaı quldyraýyna sebep boldy. Munaı eksporttaýshylardyń naryqtaǵy kúrestegi belsendiligine, sondaı-aq álemdik ekonomıkaǵa vırýstyq faktordyń qysymynyń aýqymyna baılanysty munaı baǵasy barreline 20 dollarǵa deıin túsýi múmkin» dedi «BCA Premier» saraptamalyq ortalyǵynyń  bas sarapshysy Anton Pokatovıch.

Onyń aıtýynsha, koronavırýstyń taralýy báseńdegen jaǵdaıda munaıdyń álemdik baǵasy barreline 40-50 dollar deńgeıine qaıta oralýy múmkin.

«Barlyq másele munaı óndirýshiler arasynda kelisimniń bolmaýy.

OPEK + aıasynda kelisimderdiń bolýy shıkizat óndiretin elderdiń bir nárse - álemdegi suranys pen usynystyń tepe-teńdigin baqylaýdy júzege asyratyndyǵyn bildirdi. Biraq, tarıh kórsetkendeı, úlken aqsha áleminde árkim ózi úshin áreket etetinin umytpaýymyz kerek. Munda tek múddege oryn berilip, dostyq-áriptestik degen uǵymdar keıinge ysyrylyp qalady.  Aldaǵy alty aıda Brent markaly barrel baǵasy 21-45 dollar aralyǵynda bolýy da ábden múmkin. Mundaı jaǵdaıda keıbir jekelegen elderdiń ulttyq valıýtalaryn devalvasııadan tek ıntervensııa ǵana saqtap qalady» dedi  «Alparı» aqparattyq-saraptamalyq agenttiktiń sarapshasy Anna   Bodrova.

Osyǵan deıin alys-jaqyn shetelderden tarap jatqan aqparat kózderi «Er-Rııad Máskeýge baǵalyq soǵys jarııalady» degen aqparatty taratyp jibergen bolatyn.  OPEK-tegi TASS derekkózi Er-Rııad Máskeýge baǵalyq soǵys jarııalamaǵanyn,  munyń  ótirik ekenin habarlady. «Saýd Arabııasy  Reseıdi baǵalar soǵysyna aralastyrǵysy kelmeıdi. Kerisinshe, Reseı Er-Rııad úshin áli de mańyzdy seriktes jáne energetıkalyq naryqtaǵy mańyzdy oıynshy bolyp tabylady» dedi ol.

Qor naryǵy ishten tunyp tur!  

Munaı baǵasynyń quldyraýynan keıin álemdik qor bırjasynyńda quldyraýy bastaldy. Shanhaı bırjasynyń  Azııa sessııasynyń nátıjesinde Shanhaı SSE Composite ındeksi 3,01% (2943 tarmaqqa deıin), Gonkong Hang Seng - 4,23% (25 040 tarmaqqa deıin), japondyq Nıkkeı - 5,07% tómendep, 19 698-ge jetti.

Eýropalyq naryqtarda qundy qaǵazdar kúrt quldyrady. Saýda-sattyqtyń ortasynda DAX nemis ındeksi 6,71% (10 767 tarmaqqa deıin), aǵylshyn FTSE 100 - 5,95% (6077 tarmaqqa deıin) jáne fransýz CAC 40 - 6,63% (4799 tarmaqqa deıin) tómendedi. Sarapshylardyń pikirinshe, munaı baǵasynyń birtindep quldyraýy jáne aksııa baǵalary álemdik ekonomıkanyń baıaýlaýynyń qosymsha faktory bolýy múmkin.

«OPEK + alıansy shıkizatqa suranys tómendegen kezde qara altyn óndirýdi anyq jáne ymyrasyz basqardy. Endi bizdi munaı  salasyndaǵy  naryqtyq baǵa kútedi. Baǵanyń mundaı kúrt tómendeýi alǵash ret bolyp otyr jáne bul jahandyq ekonomıka úshin  kúızelis»  dep tolyqtyrdy Anna Bodrova.

Valıýtalyq qysym

Munaı baǵasynyń ǵalamdyq quldyraýy Reseı valıýtasynyń aıtarlyqtaı álsireýine ákeldi. Sonymen, 9 naýryzda halyqaralyq aýksıonda dollardyń baǵamy 9,5%-ǵa ósti jáne 2016 jyldyń naýryzynan bastap alǵash ret 75 rýblden asyp tústi.  Eýro baǵamy 11% qosyp, 86 rýblge jetti.  Sońǵy ret osyndaı kórsetkish 2016 jyldyń aqpan aıynda baıqalǵan.

Osyǵan oraı, Ortalyq bank bıýdjet erejesi boıynsha shetel valıýtasyn satyp alýdy toqtatý týraly jarııalady. Retteýshiniń mundaı áreketteri jaqyn ýaqytta rýblge qoldaý kórsetý týraly sheshim qabyldaǵanyn baıqatyp tur.

«Reseı banki sheteldik satyp alýdan bas tartý týraly sheshim qabyldady.  Reseı banki 30 kún boıy bıýdjettik basqarý tetigin engizý aıasynda ishki naryqta shetel valıýtasyn satyp almaý týraly sheshim qabyldady. Bul sheshim aqsha-nesıe organdarynyń boljamdylyǵyn arttyrý jáne álemdik munaı naryǵyndaǵy eleýli ózgeristerge baılanysty qarjy naryqtarynyń qubylmalylyǵyn azaıtý maqsatynda qabyldandy» delingen Ortalyq banktiń saıtynda.

Eske salsaq, bıýdjettik erejege sáıkes, kómirsýtekter baǵasynyń ósýi kezinde Qarjy mınıstrligi Ortalyq bank arqyly shetel valıýtasyn satyp alady jáne sol arqyly rýblge qysym jasaıdy.

Sonymen qatar, energetıka naryǵy quldyraǵan jaǵdaıda mınıstrlik jumysyn toqtatady jáne rýblge qysym álsireıdi. Ortalyq bank atap ótkendeı, retteýshi qajet bolǵan jaǵdaıda qarjylyq turaqtylyqty saqtaý úshin qosymsha quraldardy da qoldana alady.

Sonymen qatar, Qarjy mınıstrligi munaıǵa turaqty tómen baǵany saqtaı otyryp, Ulttyq ál-aýqat qorynyń (NWF) ótimdi aktıvteriniń jetkilikti kólemine baılanysty memleketke barlyq bıýdjettik mindettemelerdi oryndaýǵa jáne qarjylyq jáne makroekonomıkalyq turaqtylyqty saqtaýǵa kepildik berilgenin atap ótti.

«2020 jylǵy 1 naýryzdaǵy jaǵdaı boıynsha Ulttyq ál-aýqat qorynyń ótimdi aktıvteri men munaı men gazdyń qosymsha kiristerin esepke alý shotyndaǵy qarajat kólemi 10,1 trln rýblden (150,1 mlrd dollar) nemese IJО́-niń 9,2% qurady. Bul qarajat munaı baǵasynyń quldyraýynan alty jyldan on jylǵa deıingi barrel úshin 25-30 dollarǵa deıin (demper mehanızmi boıynsha kiristerdi eskere otyryp) kiristerdiń jetispeýshiligin jabýǵa jetkilikti» delingen Qarjy mınıstrliginiń habarlamasynda.

Sońǵy jańalyqtar

Betperde kıgen kóktem - 6

Qoǵam • Búgin, 17:09

D dárýmeni - ınfeksııalardyń «jaýy»

Koronavırýs • Búgin, 16:47

Shymkent: Sıfrly otbasynyń bir kúni

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:58

Azııanyń ahýaly qandaı bolmaq

Ekonomıka • Búgin, 15:23

Olar úı betin kórmeı kúresýde

Aımaqtar • Búgin, 14:42

Karantın kartınasy (Trıptıh)  

Aımaqtar • Búgin, 13:15

Kókshetaýda «Aseptdezın» shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 12:48

Almatydaǵy naýqastardyń jaǵdaıy baıandaldy

Koronavırýs • Búgin, 12:41

Haram nıet indeti

Aımaqtar • Búgin, 12:21

Atyraý: Depýtat kórsetken demeý

Qazaqstan • Búgin, 12:14

Atyraý: 1300 turǵyn testten ótti

Aımaqtar • Búgin, 11:45

Uqsas jańalyqtar