Tanym • 12 Naýryz, 2020

Han ordasy ornalasqan kóshe

115 retkórsetildi

Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesi men «Jeti ata» qaqpasyna deıingi ortaǵasyrlyq magıst­raldy kósheni anyqtaý jáne tarıhı qalpyna keltirý, týrıstik nysan­nyń birine aınaldyrý maqsatynda arheologııalyq qazba jumystary júrýde.

 

Ortaǵasyrlyq bas kóshede qolǵa alynǵan jumysty Máde­nıet jáne sport mınıstr­liginiń bastamasymen «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qo­ryq-mýzeıi jáne «Qaz­qaı­ta­ja­ńartý» mekemesiniń arheo­lo­g­ııa­lyq toby júrgizýde.

– «Bas kósheniń uzyndyǵy – 620 metrdi, eni – 5 metrdi quraı­dy. Qazir­gi tańda 100 metrge jýyq jerde arheo­logııalyq qaz­ba jumys­tary júr­di. Bıylǵy jy­ly 320 metrden asa aýmaqty zert­teýimiz qa­jet. Joldyń qos qap­t­alyndaǵy turǵyn úılermen qosa eseptegende tarıhı kóshe­niń eni 25 metrge deıin ulǵaıady. Bul kósheniń boıynda Esim han negizin qalaǵan Han ordasy men meshiti bar. Arheologııalyq qazba jumystary kezinde tabyl­ǵan tabystar bul orynnyń al­tyn­shy qury­lys qabaty XVII ǵa­syrdyń sońy men XVIII ǵasyr­dyń birinshi jartysy arasynda qalyptasqandyǵyn, ıaǵnı bul kezeń­de Han ordasyn – Táýke, Qaıyp, Bolat, Sámeke jáne Ábilmámbet handardyń me­ken etken kezeńine sáıkes kele­tinin kórsetedi. 1743-1745 jyldar ara­lyǵynda Sámeke hannyń úlken uly Seıit Ahmet Iаsaýı kese­nesiniń shyǵys betinen ekinshi Han ordasyn qalyptastyrady. Ábil­mámbet han ólgen soń (1771j.) qazba júrgizilip jatqan Ordany onyń uly Bolat han 1798 jylǵa deıin meken etken degen tujy­rym jasaýǵa bolady. 2011jyly qazbadan arshylǵan bólmelerdiń 15-niń qabyrǵalary saz kesekpen qaıta órilip, saqtalýyna jáne mańyzdylyǵyna qaraı olardyń bıiktikteri 1,2 metrden 2 metrge deıin kóterildi. Bólmelerdegi sypalar, tandyrlar, tashnaýlar, sandaldar qaıta qalpyna kel­tirildi. Qabyrǵalary saban aralas sybaqpen sybalyp hannyń turǵan úıiniń bir bóligi sol zaman­ǵy kórinisimen jasalǵan», – dedi «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń ǵylymı qyzmetkeri, arheolog Marat Tuıaqbaev.

Arheolog Marat Qymyzuly­nyń aıtýynsha, Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesi men «Jeti ata» qaqpasyna deıingi aralyqty jalǵaıtyn Jeti ata kóshesi 1950 jyldarǵa deıin jumys istep turǵan. Atalǵan aýmaqtyń tarıhı orny saýda-sattyq pen qolónershilerdiń mekeni bolǵan. Osy oraıda kósheni XVIII ǵasyr­daǵy bóligine deıin zerttep, jol­dyń qos qaptalyndaǵy úı­ler­­diń de ornyn ashyp, qaıta qal­pyna keltirý josparlanǵan. Nátı­jesinde, Túrki­stan qalasyna kelgen týrıster qysh, aǵash, keramıkadan jasalǵan qolóner buıymdaryn satyp alyp, tipti qolóner­shilermen birge jasap, úırenýge de múm­kindik almaq. Sondaı-aq ejelgi shaharǵa saıahattap kelgender tarıhı oryndardy tamashalap qana qoımaı, handar men bıler minájat etken meshitke de bas suǵyp, Han ordasymen de tanysatyn bolady.

Aıta ketsek, Tuń­ǵysh Pre­zıdent – Elbasy N.Á.Nazarbaev tarıhı-mádenı mura salasynda óte aýqym­dy mindetter júktegeni bel­­gili. Solardyń qataryn­da tarı­hı-mádenı muralarǵa arheo­lo­gııa­lyq qazbalar sıklyn júr­gizý, olar­dy restavrasııalaý, mýzee­fıka­sııalaý jáne álemge tany­mal tý­rıstik ortalyqtar­ǵa aınal­dyrý máseleleri kún tártibinde tur. Iri jobalardyń biri – Túrkistan qalasynda or­na­lasqan «Áziret Sultan» mem­lekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıine qarasty tarıhı eskert­kishterdi qaıta qalpyna keltirý, zertteý jáne olardy tanymal týrıstik ortalyqqa aınaldyrý úshin restavrasııalaý jáne qaıta jańǵyrtý josparlanǵan. Keshen­di ǵylymı-restav­ra­sııa­lyq jáne arheologııalyq jumys­­tar Rabııa Sultan Begim kese­ne­si, Esim han kesenesi, Segiz qyr­ly kese­ne, Shil­de­hana, XIX ǵasyr­daǵy Túrki­stan sıtade­liniń kóshe­lerin­de at­qa­rylyp, «Jeti ata» qaqpa­sy­­nan ke­senege deıingi orta­lyq ma­gıs­t­ral­dy kóshe qalpyna keltiriledi.

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Almatyda onlaın jattyǵý ótedi

Sport • Búgin, 11:51

Jalǵan aqparat taratqan muǵalim ustaldy

Koronavırýs • Búgin, 11:45

Túrkistan: Kásipkerlerdiń kómegi kóp

Aımaqtar • Búgin, 11:13

Naýqastyń jeke deregin kim taratty?

Aımaqtar • Búgin, 10:59

Jýrnalıst Amanhan Álimuly dúnıeden ótti

Rýhanııat • Búgin, 10:53

Qaıyrymdylyq aksııasynyń aýqymy keń

Aımaqtar • Búgin, 09:40

Shekteý sharalary qatań saqtalýy tıis

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Meıirlannyń músinderi

Rýhanııat • Búgin, 08:05

Memleket basshysynyń qamqorlyǵy

Qoǵam • Búgin, 07:50

Kúı qudireti

Rýhanııat • Búgin, 07:43

Daýys galereıasy

Rýhanııat • Búgin, 07:39

Aq jeleńdilerge alǵys aıtty

Rýhanııat • Búgin, 07:35

El áńgimelerin ekshegen

Rýhanııat • Búgin, 07:28

Tórt túlik kóbeıse, toqshylyq keledi

Ekonomıka • Búgin, 07:26

Tarıhta qalǵan indetter

Tarıh • Búgin, 07:22

Nesıe tóleýdi toqtata turý tártibi

Ekonomıka • Búgin, 07:21

Onlaın oıynda jeńildi

Hokkeı • Búgin, 07:15

Uqsas jańalyqtar