Tarıh • 18 Naýryz, 2020

Jazylbek degen qoıshy bolǵan

1120 retkórsetildi

Bul jazbany «Jazylbektiń juldyzdary» dep ataýǵa da bolar edi. О́ıtkeni ol kisi túsinde juldyz kórgen, juldyz onyń mártebesi, juldyz onyń jan tazalyǵy. Tańerteń erte tóseginen atyp turyp: «Báıbishe, túsimde aspandaǵy juldyz bitkenniń bári keýdeme qonaqtap tur eken» depti. «Sabyr saqta, qara qoıyńdy baǵyp júre ber. Qolyń taza ǵoı» deıdi kónterli báıbishe qosaǵynyń keń mańdaıyna kóz astymen qarap.

Jazylbek qolyn kirletpegen pende. Taqýa dese de bolar edi. О́tirik aıtyp, kólgirsýdi bilmeı­tin. Únsiz tyńdap otyryp bir-aq kesetin. Basshy da, qosshy da bi­likti qoıshynyń bilgirligine tánti bop ták turatyn.

Ol Stalın qylyshynan qan tamyp turǵan 1948 jyly Sosıa­lıstik Eńbek Eriniń alǵashqy Altyn Juldyzyn keýdesine taq­ty. Qarakól qoıyn baptap ósi­rip, qarakól eltirisin molynan alyp, «Aıdarlynyń» atyn as­panǵa shyǵardy. Qarakól o zamanda qat edi. Generaldar men Saıası bıýro músheleriniń ba­synda qoqyraıǵan papah pen qarakól jaǵaly palto, jaǵasy jaılaýda júrgen shirkinderdiń ústine ilgeni shette qalǵan Mo­ıyn­qumnan shyqqan edilbaı qoıy­nyń eltirisi edi.

Jazylbek bala kúnnen shamshyl, ár nársege qolyn bylǵa­maı kirpııaz bolyp ósipti. Túbit murt shaǵynda, kómekshi shopan bolyp júr­gende, qystaýǵa aýdannan ýá­kil kelipti. Aǵa shopan aldynan ótip, bir qoıdyń alqymyn ótkir pyshaqpen oryp jibergennen keıin qazanda bylqyldap qaınap jatqan etke qarap tábeti shaýyp, temeki tútinin tanaýynan yt­qytyp turǵan ýákilge qarap: «Bul etti sen jemeısiń, muny anaý qorada shópke jarymaı mańy­rap turǵan qoı jeıdi» dep, ala kózimen ata qaraıdy. Otta turǵan qazandy kóterip aparyp, on eki jilikti túgel bir qora qoıǵa bólip bergende ýákil: «Muny eshkim estimesin. Tez shóp túsirip berip, qorasynyń tóbesin bútindeńder» dep kóligine qaraı tura qashqany aqıqattan týǵan ańyz. Sorpa­ny ıtaıaqqa ákep quıǵanda jeti qazynanyń biri ketken ýákildi ars etip shyǵaryp salyp, sorpany shylp-shylp jalaǵany – ómir­diń sýreti, shyndyqtan týǵan shynaıy kórinis. Adamzat qoryq­qa­nyn syılaıdy. Sodan keıin ýákil ataýly osy bir dembelshe kelgen, orta boıly, myǵym qoı­shydan seskenip júrse, onyń qoly­nyń tazalyǵy men ne istese de qo­ryq­paı isteıtin batyl áreketi atyn shyǵardy. Jazylbek esimi jal­paq jurtqa jarııa boldy.

Ol qara qoımen bir týǵan qazaq edi. Jalshy boldy deımiz, jalshy bolyp ta jarytqan joq, bul – baı men kedeıdi teńestirý úshin qoǵamdyq qurylysqa oraı aıtylǵan sóz. Ortashanyń balasy, eshkimge alaqan jaıyp nápaqa suramaǵan, malshynyp tirlik istep, óz kúnin ózi kórdi. 1928 jylǵy kolhozdastyrý jeke júrgen jigittiń betin beri buryp, aldyna mal salyp, kollektıvti sharýashylyq úshin aq taıaqty nyq ustady. Qoıdyń babyn ja­sady, edilbaı tuqymynyń er­teńin oılady, jaryq dúnıege shyqqanda eki-aq mınýt ómir súrer qarakól qozysyna tiri jan ǵoı dep ishi ashyp tursa da, onyń terisi buzylmaı, elimniń er­teńine jarasyn dep janyn shúbe­rekke túıdi. Kári qoıdyń ishin jaryp, qarakól qozysyn zaqymsyz jaryqqa shyǵardy. Bul da ekiniń biriniń qolynan kelmes tirlik. Qarakól ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń bilimpazdary qoı­shynyń osy tájirıbesin taqy­ryp etip alyp, talaılar dıssertasııa qorǵap, ǵylymı dárejege qol jetkizdi.

1949 jyly buryn beımálim kúrish degen daqyldyń aty as­pandap, Syr boıynda Ybyraı Jaqaev esimdi dıqan elge jarııa boldy. Altyn Juldyz taqqan, ózinen bes jas úlkendigi bar dán syryna qanyq adammen júz­desip, ómir boıyna aǵa tutyp ótti. Aǵaly-inilideı bolǵan tekti kóńil­derdiń bir-birin úkilep ún­desýi, el men jerdiń taǵdyryn aıtyp, bolashaqty barlaý – dala­nyń qos alyby úshin bir-birin kóre almasa tura almaıtyn qımas jaqyndyqqa ulasty.

Jazylbek jınalysta sóıle­meı­tin. Sóz bere qalsa: «Men ózi saýaty joq adammyn. Meniń sheshimim mynaý» dep, ótkir pyshaqpen osyp túskendeı toqe­terin bir-aq aıtatyn. Aıtqanda bilip aıtatyn. Qoı tuqymyn asyldandyrý úshin oǵan jaqsy jaıylym men kútim kerek, qu­narly jem-shóp kerek» dep ferma meńgerýshilerinen yqpaı, shyn­­dyqty betke aıtatyn. SJK degen asyldandyrǵysh dárige o bas­tan qarsy boldy. «Qa­raq­­­­tarym-aý, jaqsy ákeden jaq­­sy bala týady», «SJK» dep qoıǵa ıne suqqansha, múıi­zi qa­ra­ǵaıdaı, pispegi bizdeı qosh­­qar daıyndańdar. Qoshqar­dyń kútimi jaqsy bolsa, qoı eshqaı­da ketpeıdi. Sonda qoı semiz, qozynyń terisi baǵaly bolady. Úkilden (ýkoldan) týǵan qozy­nyń terisi qotyr bolyp, bir kúnge jetpeı jıdip ketedi. Sosyn qarakól papah kıip, qara­kól jaǵasyn kótergender maza­laryńdy alady» dep bıýroda da, aıqaı dalada turyp ta shyn sózin aıtyp salatyn. Bul kisiniń bir qasıeti – túzý sózdi basqadan jasyra almaıtyn, bultalaqtamaı pátýaǵa júginetin.

1958 jyly edilbaı qoıyn ósirý men eltiri sapasyn artty­rý­daǵy qazaq shopanynyń mol tá­jirıbesin baǵalap, Kreml keý­desine ekinshi Altyn Juldyzdy taqty. Ol eshkimnen Juldyz dámetken joq. Tek kórgen túsin on altysynda bas qosqan kónterli báıbishesine syr ǵyp aıtty. Ekinshi Juldyzdy taqqasyn ákimqaralarǵa: «Ata­ǵyn men kóreıin, rahatyn sender kórińder» dep, ekinshi otany – otaryna jetkenshe asyqty.

Jazylbek qoǵamshyl edi. Ol óziniń ataq-dańqyn kindik qany tamǵan Moıynqumdy kór­keıtýge jumsady. Bitpeı jat­qan «saqaldy» qurylystardy bitirýge bedelin saldy, onyń ishinde aýdandyq Mádenıet úıi de bar. «Aý, bizdiń baldarymyz nege jemis-jıdek jep óspeıdi» dep, aıtaqyrǵa jemis-jıdek sov­hozyn ashý úshin aýdan basshysy Aıtbaı Nazarbekovpen birge ministirge kirip, máseleni ońynan sheship qaıtty. Sóıtip 220 gektar alma baǵy ómirge keldi. Bul týraly kezinde «Pravda» gazetinde «Qumdaǵy baý-baqsha» atty materıal jarııalandy. Sol jerde alqyzyl galstýk baılaǵan pıonerler lageri ashyldy. Aýdandy aýyz sýmen qamtamasyz etý úshin oblystyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy Seıilhan Aqqozıevpen birge respýblıka basshylary­na kirip, el-jurtyn ómir nári­men sýsyndatýǵa septigin tıgiz­di. Al­maty men Máskeýge «IаK-40» ushty. Aýdannan astanaǵa aıyr­­plan ushyrý buryn bol­maǵan jaǵdaı. Aýdan basshysy S.Nazarbekov Jazekeńdi alǵa salyp, shalǵaı aýdannyń jol qatynasynyń qıyndyǵyn dálel­dep, úkimetten kómek surady. Sóıtip qos qanat kókke samǵady. Adam úshin, aýyl qazaǵy úshin budan artyq qýanysh bar ma eken.

El adamynyń muqtajy bitken be? Ol aldyna kelip, sharýasyn aıtqan jerles-juraǵattyń sózin jerge tastaı almaıtyn. Qoly qysqalardy emdetti, oqýǵa túse almaı beti qaıtyp júrgen zerdeli jasóspirimniń jolyn ashty. Tek jamanatqa ushyraǵan aram qoldardyń isine aralaspady, adal qolyn bylǵaǵan joq, jińishke jolǵa túskenderdiń betin tilip, taýyn shaǵyp otyrdy.

Jazylbek bir perzentke zar boldy. Qolǵa qondyrǵan ul – Beısenniń orny bólek. Bul ózi jaratylysy bólek adamdardyń peshenesine jazylǵan sybaǵa ma dersiń. Jetpiske kelgen jasynda emirenip, bir perzenttiń jórgegin ıiskeý muń boldy. Aǵa dep alǵa ustaǵan Ybyraımen syrlasty. «Sizge Qudaı qos perzent berdi. Bireýin soǵysqa berdińiz, bireýi qolyńyzǵa sý quıyp júr» dep jińishke muń aıtty. «Aıaqtan, Jazylbek, aıaqtan. Sen anaý toqsanynda tuqym qaldyrǵan О́kiresh naımannan kemsiń be? Sen jalaıyrsyń. Jegeniń qoı­dyń semiz eti, ishkeniń maıly sorpa. Jazylbek atyń bar», dep arqa­­sy­nan qaqty. «Zaman qalaı qarar eken?» dep qoǵamdyq qury­­lysty, óziniń memleket adamy ekenin de eske aldy. «Per­zent úshin eshkimniń máselesi qaral­maıdy. Ekeýmiz birge baryp Qonaevpen sóılesemiz. Perzent qamyn bir bilse, sol biledi», dep toqeter toqtam aıtty.

Jazekeń batyr tulǵaly my­ǵym adam. Jasynda qazaqsha kúres­ke túsip, qatar-qurbylaryn basy­nan asyra laqtyrsa, kókpar tart­qanda julyp áketip ár úıge salym tastap, oljaǵa qaryq qy­lady eken. Osy bolmysy bó­lek jan jetpisinde jas toqal­men nekesin qıdy. Nekesi qıyl­ǵan kún­gi shaı ústinde daýsy jaryq­shaq­tana shyǵyp, jumyr sóıledi: «Shańyraqta shyń etken artyq dybys shyqpasyn. Men ekeýińe de jetemin». Keńqoltyq báıbishe kózine tik qarady, toqal bolsa ysyly basylmaǵan samaýyrǵa qaraı ysyryla tústi. Bolyskeı sháınek shoq salǵan samaýyrdyń tóbesinen tónip tur... Toǵyz aı, toǵyz kúnde egiz uldy bolyp, keýdesinde ta­ǵy qos juldyz jarqyrady. As­­pan­daǵy kóp juldyzdyń ekeýi taǵy da kókiregine qulady. «Táýbe!» dedi kúbirlep. Bireýiniń esimin Ybyraı aǵasy arnaıy ke­lip, «toı toı­lap júrsin» dep Toı­shy­baı qoıdy, bireýin «О́zim sııaq­ty qoıshy bolsyn» dep ózi Qoıshybaı dep nyspy berdi. Endi qara qoıshy­da arman joq. Ekeýin basqan izin qalt jibermeı, kózden tasa qylmaı ósirdi. Qos kókórim túbit murt jigit boldy. Ekeýi mektep bitirgen kúni asyra silteýde pogon taqqandardyń astamshylyǵyn kóp kórgen kóne kóz qos perzentin jetelep Din­muhamed Qonaevqa keldi. «Qonaı bala (el aǵasyn erkeletip osy­laı ataıtyn), ekeýin de sottyń oqýyna túsir. Qudaı bile­di, menen týǵan bala ádil sot bolady. Kóresini solardan kór­dik qoı» dep nyq sóıledi. Dıme­keń toqsanǵa taqaǵan dala adamy­nyń kıik kóńiline rahattana bir kúlip alyp: «Jazeke, bireýi sot bol­syn, bireýi ózińiz sııaqty qoı­shy bolmaı ma?» dep rııasyz aqta­ryldy. «Munyń da durys eken. Meniki eleýregen kóńil, shaldyń sózi ǵoı. Qoıdy tastap, qaıda ketemiz» dep sózge toqtap, birin zań fakýltetine, birin Zoo­tehnıkalyq-maldárigerlik ıns­tı­týtyna túsirip qaıtty. Qazir ekeýi de Jazylbektiń kózi, kelgen jurtqa «Assalaýmaǵaleıkúm!» dep amandasar, aldyńnan shyǵyp turar at baılar er-azamat.

О́tken ǵasyrdyń 90-jyldary­nyń aıaǵynda Jazekeń móltekte­tip syr bóliser aǵasy Ybyraıdy izdep Syr boıyna tartyp ketti. Toqsanǵa jetip, kárilik jeńgen dıqan men qoıshy taǵy da bettesti. «Men alys saparyma attanyp baramyn, sen artymda qalasyń. Ekeýmizdiń aıtar sózimizdi sen aıtyp júr. Ýaqyt jetkende ne aıtyp, ne qoıǵanyńdy maǵan aıtyp kelersiń», – dedi qaljyń­nyń shylbyryn bosatyp. Bul – ekeýiniń sońǵy syrlasýy edi. Arada aı ótkende Ybyraı o dúnıege attandy. Jazylbek «Oı, baýyrymdap» daýys salyp keldi. Qatary ketip, kóńili ortaıyp qaldy. El men jerdiń erejesi de jańasha baǵytqa bet burdy. «Meıli, urlyq bolmasyn, adamzat ash qalmasyn. Qudaı 32-shi jylǵy náýbet pen 37-shi jylǵy asyra silteýden saqtasyn» dep kóńilin toq sanady. Bes jyldan keıin Jazylbek te máńgilik mekenine attandy. Jer betinen aqyrǵy kórgenin aǵasyna aıtyp bardy. Ekeýi shúıirkelesip qalǵany anyq. Buǵan rýh kýá. Olar bir-birin túsinisken taza júrekter. Qaıda júrse de el men jerdiń áreketin oılap álek. Sonda ekeýi qoı men kúrishtiń qamyn aıtpady deısiń be? Ekeýi de Abaı aıtqandaı, «ys­tyq qaırat, nurly aqyl, jyly júrektiń» adamy emes pe?

Jazylbek Qýanyshbaev keler jyly 125-ke tolady. Eske alyp, qoı­shynyń qasıetin keıingige aı­tý – el paryzy. Máıiti aýdan ortalyǵyna qoıylǵan, kelgen-ket­kender Quran baǵyshtap, gúl qoıyp júr. Moıynqumnyń dál kindiginde aq taıaq ustaǵan adamnyń músini «qara qoı baq­qan qara qazaǵyń men bolamyn» dep, alysqa aıbarlana qaraı­dy. Murajaı­daǵy muraǵattar dúnıege qoıshy bolyp kelgen pendeniń kelbetin aıshyq­tasa, erekshe eksponat – aq taıaǵy qoı qaıyryp turǵandaı kórinedi. «Qoıym qaıyrýsyz qalmasyn». Jazekeń qaıda otyrsa da osy sózdi qaıtalap otyrady eken. Jaqynda sol jerdiń topyraǵyn bastym. Qalyń sekseýildiń arasynda turyp, ómirden Jazylbek degen qoıshy ótkenin bildim, taban izine tánti bop qaıttym.

 

Qýandyq TÚMENBAI

 

Jambyl oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar