Ádebıet • 21 Naýryz, 2020

Álibektiń álegi (Áńgime)

339 retkórsetildi

Mektep – ár adam júrek túpkirine saqtaıtyn eń uly meken ekeni ras. Al endi sol ystyq uıadan birge túlegen qanattas dostardyń, sonyń ishinde taza júrekke alǵash jazylǵan bala mahabbattyń orny tipten bólegi ámbege aıan. Álibek ádettegideı tańǵy shaıyn iship, asyǵys-úsigis sabaǵyna jınaldy. Sanasy sergek, júrisi shıraq. Bulqynǵan júrek bir kórýge yntyq. Sabaǵyn da sol úshin beske oqıdy, qatarynyń aldy bolýǵa tyrysady. Boz balany munshama sezim kúıine bólegen synybyndaǵy symbatty da qylyqty Qalampyr bolatyn-dy.

Shashyn eki aıyryp órgen, kózge birden shalynatyn boıjetken Álibek úshin ǵana emes, álde kim úshin de kóz tartar kórikti. Syrtqy sulýlyqqa ishki jan dúnıe sulýlyǵy, otbasy tárbıesi qosylǵanda odan ótken arý joq sııaqty kórinetin bul mańda. Bul árıne, mektep qabyrǵasyndaǵy, alańsyz aýyldaǵy kez edi. Keıin barlyǵy da armandaryn jelken etip,  jyly uıalarynan «pyr» etip ushty da ketti.

                                                                                 ***

Álibek  ony saıabaqta taǵatsyzdana kútip otyr. Dál bir ýaqyt toqtap qalǵandaı. Jarty saǵat degende kóp kúttirgen adamy da keldi. Basynda ózi tanymaı qala jazdap,  keıin ǵana Mahabbat ekenine kózi jetip, kóńili ornyqty. Iá, qalaǵa oqýǵa túskende tanysqan Mahabbaty. Tike sóılep, erkin kıinetin qalalyq qyz azdap boıanǵan, Álekeńniń tanymaı qalatyn da jóni bar. Álibek qalanyń osy kerimin kórip, ata-anasy úmit etken bolashaq kelini ıaǵnı Qalampyrdy ýaqytsha umytqan. Ol qazir basqa qalada muǵalimdik oqýyn oqıdy. Kózden ketken soń, kóńilden de kete bastaǵan. Álibek kúndiz oqýyn oqıdy, keshke qosymsha jumys jasaıdy. Aýyldan bir tıyn da suramaıdy, bir tıyn da bermeıdi. Barlyq tapqan-taıanǵany Mahabbat ekeýiniń kúndelikti kezdesýi men kerek-jaraqtarynan aspaıdy. Mahabbat qalada anasymen turady, al ákesi jaıly Álibekke tis jaryp eshteńe aıtpaǵan. Ańǵal ári sengish Álekeń bolsa qazbalap suramaǵan. Alǵashynda Álibektiń oıy onǵa, sanasy sanǵa ketti. Aqylyna jeńdirse, Qalampyr júregine jaqyn, sezimine erik berse, Mahabbat basym. Aqyr aıaǵy stýdenttik este qalar qyzyq shaqty birge ótkizgen Mahabbatty tańdaǵan.  Syrttaı qaraǵanǵa jap-jaqsy jarasymdy jup-aq, al bolashaqqa degen kózqarastary birdeı kele bermeıdi. Álibek bir úıdiń jalǵyz uly. Aýyldaǵy jastary egdelep qalǵan ata-anasyn baǵyp-qaǵatyn bir jumsaq kelin kerek-aq, al oǵan kónetin Mahabbat pa? О́tkende: «Eger qalada tursań ǵana turmysqa shyǵamyn» – dep kesip aıtqan. Álibek endi ne istesin, jalǵyz-aq tapqan amaly – alyp qashý. «Bosaǵadan bir attatyp alsam, arǵy jaǵyn kóre jatarmyn» – dep túıgen. Aýyldaǵylarǵa bir aýyz eskertti de, joldastyqqa adal Dosjan dosynyń «aýdımen» aýylǵa bir-aq tartty. Mahabbatqa úıdegilermen tanystyram dep ótirik aıtýǵa týra keldi.

Jeńil máshıne qala mańyndaǵy aýylǵa bir saǵatta jetti. Kólikten túse bergeni sol-aq edi, qurt-irimshik, baýyrsaq, kámpıti aralasqan aq shashý qarsha borady. Mahabbat túk túsinbeı sasyp qaldy. Azdan soń baryp, Álibektiń alyp qashqanyn biraq bildi. Tordaǵy torǵaıdaı sharasyz. Aq saqaldy qarııa, aq  jaýlyqty ana, aq dastarqan, aq bosaǵa – bárine qalanyń bulań ósken arýy qarasyn ba? «Men Álibekti jaqsy kórmeımin, stýdent kezde ony aqshasy úshin ǵana jaqsy kórdim jáne eshqashan aýylǵa kelin bolmaımyn, jiberińder meni», – dep qıǵylyq saldy. Úlkender sabyrǵa shaqyryp kórip edi, kókbettenip kónbedi. Manadan bergi qylyǵy men sózderine namystan jarylardaı áreń shydap  turǵan Álibek: «Dosjan, myna qyzdy qaladaǵy alǵan jerimizge aparyp tasta, budan bylaı bul qyzdyń bet-júzin de kórgim kelmeıdi» – dedi, ashýly únmen. Sol kezde Álibekke anasy kelip: «Balam, kópten kútken kelinimiz osy ma?! Keshke aǵaıyndardy aqsarbasqa shaqyryp qoıdyq, elge ne betimizben qaraımyz! Biz seni tyńdadyq, al endi sen  bizdi tyńda, qulynym! Men adam tanysam, Qalıdyń qyzy álgi ózimizdiń Qalampyrǵa jeter qyz joq, qazir úıinde.  Barda, qalaı kóndirseń solaı kóndir, «esik kórgendi emes, besik kórgendi» al dep babalarymyz buryn aıtyp ketkendeı, sol qyzdy alyp keletin bol! Jurt aldynda bizdi qarabet qylma, Ulym!» – dep analyq aqylymen jumsaq buıyrdy. Álibek eki sózge de kelmesten, syrtqa shyǵa jóneldi. Esik aldynda turǵan Aıdynnyń «Áı, Álibek aı, endi ne álek salmaqsyń» degenine de qaraǵan joq, «Qalampyrdyń úıine kettik», – dedi. Tórt-bes synyptas jigitter artynan ere jóneldi.

Úı syrtynan dybystap shaqyryp edi, ishten syzyla basyp, qos burymy bulǵaqtap Qalampyr shyqty. Burynǵydan da symbattanyp, tolǵan aıdaı tolyqsı túsken. «Amansyzdar ma, azamattar, jol bolsyn,  keı birińdi mektep bitirgeli kórmeppiz, biraz ýaqyt ótken eken» – dep edi, Álibek ózine qaratyla aıtylǵan qyzdyń nazyn túsinip, ishteı únsiz moıyndady. Aralaryndaǵy jylposy, kez kelgen tyǵyryqtan jol tabatyn Qanat áńgimeni ary qaraı sabaqtaı jóneldi.

- Amanshylyq, Qalampyrjan. Synyptastar bolyp biraz serýendep, bir úıge bas qossaq degen edik, ýaqytyń bar ma?

- Árıne, er azamattar aıtyp tursa, qalaı joq deımiz, biraq aralaryńda menen basqa arý joǵy qyzyq eken?

- Oǵan alań bolma, joldan Asylzatty ertip alamyz, – dedi Qanekeń.

- Jaraıdy onda,  kúte turyńdar, ata-anama eskerte salaıyn» – dep úıine kirip ketti.

«Áp, bárekeldi, Qudaı sátin salsyn», – dedi jigitter kóńildenip. Kóp uzamaı Qalampyr da shyqty. Qaljyńdary jarasqan zamandastar, qarqyldaı kúlip, Álibektiń úıin betke aldy. Úıge jaqyndaǵan mezette Qalampyr sál tosylyp qalǵan edi, jigitter jaǵy – «dastarqandy osy úıge jaıyp, bárin rettep qoıdyq» – dep tigisin jatqyza sóıledi. Tabaldyryqtan attap, endi ishke kire  bergeni sol-aq edi, áldekim basyna aq oramal jaýyp, endi biri aq shashýdy burshaqtaı  tasyrlata jóneldi. Qalampyr óziniń  qarmaqqa ilingenin sonda ǵana ańǵardy. Aıqaı-shý shyǵaryp, ústi-basyn julqylaǵan joq, azdap eki beti qyzaryp, jemisi kóp aǵashtaı basyn eńkeıtken kúıi ıile berdi. Álibektiń anasy kelip, aq kelininiń mańdaıynan súıdi. Kóp keshikpeı qýǵynshylar da jetti. Tanymaıtyn adamdar emes, eki  jaq  tez túsinisip, eki jasqa  aq batalaryn berip, ómirlerine aq jol tiledi.

                                                                                       ***

Álibek búgin elden erte oıandy. Oıana salyp, janynda jatqan Qalampyrdyń shashynan ıiskedi. O, ǵajap! O, qudiret! Onyń shashynan ájesiniń qalampyr shaıynyń ıisi ańqıdy. Álibek ań-tań.

Jo-joq, bul jaı shaıdyń ıisi emes-aý, bul – altyn qursaq analardan kele jatqan dástúr jalǵastyǵynyń, solardan qalǵan tektiliktiń bir belgisi bolar. Múmkin, Jaratqannan Álibekke solaı sezilgen de shyǵar, kim bilsin?! Qalampyr tereń demalyp, bárinen beıhabar kúıde alańsyz uıyqtap jatyr.

Buǵan deıingi serilik kezderiniń bárin bilse de, birde-bir ret eriniń betine basyp aıtpaǵan, minezi men peıili keń jan jaryna Álibek dán rıza. Oǵan degen qurmeti men syılastyǵy kún sanap artyp, bala kúnnen júrekte tutanǵan mahabbat oty odan saıyn laýlaı túskendeı.

 Aýǵanbaı SANAQULY                                                                 

Sońǵy jańalyqtar

Qazaqstanda koronavırýstan 55 adam aıyqty

Koronavırýs • Búgin, 12:50

Qaıyqshy atanyń hıkaıasy

Rýhanııat • Búgin, 12:39

Jyl basynan beri zeınetaqy eki ret ósti

Ekonomıka • Búgin, 11:30

Qaraquıryqty atqan qoryqshy ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 10:54

Toıdyń sońy topyrlaǵan aýrý

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Uǵyna bilgenge – ult taǵdyry

Saıasat • Búgin, 06:57

Kóńilge medet bolǵan maqala

Rýhanııat • Búgin, 06:56

Qıyndyqpen birge jeńildik bar

Qoǵam • Búgin, 06:32

«Birlik joq jerde – tirlik joq»

Qoǵam • Búgin, 06:26

El bolyp eńseremiz

Saıasat • Búgin, 06:20

Jańa aýrýhana 12 kúnde salynady

Elorda • Búgin, 06:17

Daýyl «dertimizdi» anyqtap berdi

Aımaqtar • Búgin, 06:14

Býmerang

Rýhanııat • Búgin, 05:54

Qorǵaýshylarǵa da qoldaý qajet

Aımaqtar • Búgin, 05:46

Toıdyń sońy topyrlaǵan syrqat

Aımaqtar • Búgin, 05:43

Kıeli kitaptar: tyıymdar ne úshin jasalady?

Rýhanııat • Búgin, 05:34

Aqırekte – Arystan bab...

Tanym • Búgin, 05:33

Toqyma ónerkásibine tyń serpin kerek

Ekonomıka • Búgin, 05:22

Medısına ǵylymyn damytýǵa ne kedergi?

Medısına • Búgin, 05:15

54 adam jazylyp shyqty

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar