Qoǵam • 22 Naýryz, 2020

Tutqadaǵy tazalyq

162 retkórsetildi

Zaman damyp, nebir tehnologııalar alǵa ozǵan ýaqytta osyndaı iri-iri saýda oshaqtary qashyqtyqtan ashylatyn qaqpalar ornatýyn qarapaıym halyq talap etýimiz kerek dep oılaımyz. Bul birinshiden tazalyqty kúsheıtse, ekinshiden eki qolyna zildeı dorba ilip jóńkilip jatqan jurtqa kóp kómek bolar edi.

Ras-ótirigin bir Qudaıdyń ózi biledi, ǵalymdardyń zertteýinshe adam kúnine qolyn betine birneshe myń ret aparady eken. Árıne, adamzatty alańdatyp otyrǵan aýyr ahýal kezinde mundaı aqparattardyń túr-túrin siz de oqyp-bilip otyrǵan bolarsyz. Bizdiń aıtpaǵymyz, sol murynyńyz ben kózińizge qaıta-qaıta qatynasyp jatqan qoldyń tazalyǵy jaıly bolǵaly otyr.

Jalpy qos qoldyń adam úshin atqaratyn qyzmetin aýyzben aıtyp taýysý múmkin emes. Kózimizdi tyrnap ashqannan eki bilek, qos alaqan, on saýsaqsyz eshqandaı tirligimiz ónbes edi. Onyń bárin qazir tizbelep otyrý artyqtyq eter, bir ǵana esik tutqasyn ashýǵa qolyńyz bolmasa qorlyqtyń kókesin kórdim deı berińiz.

Iá, esik tutqasy dep qaldyq qoı, búginde álemdi ábigerge salǵan álektiń basy osy tutqalarǵa da tikeleı baılanysty ekenin eshkim joqqa shyǵara qoımas.

Jýyrda New England Medicine jýrnaly koronavırýs týraly jańa zertteý jarııalaǵan mańyzdy maqalany oqydyq. Onyń avtorlary vırýs úsh saǵattan úsh kúnge deıin ártúrli bette saqtalatynyn anyqtady. Áńgime, daýasyz derttiń vırýsy aınalamyzdy qorshap turǵan elementterde ár túrli ómir súretindiginde bolyp otyr.

Maqaladaǵy málimetterdi aıtpas buryn,  ilgeride áleýmetik jeliden mys – ərbir 8 saǵat saıyn óz-ózin mıkroptan tazartyp turatyn qasıetke ıe metall degen aqpardy kózimiz shalyp qalǵan bolatyn. Birden, kóp qaqpalardyń tutqalary mystan jasalatyny sodan eken degen oı túıgen edik. Bul rette kúmistiń de adamdy qaýipti mıkroptardan tazalap turatynyn jaqsy bilemiz. Jańa týǵan náresteni kúmis teńgege shomyldyryp jatatynymyzdyń da qupııasy sol bolsa kerek. Áshekeıdi kúmisten taǵýdyń  da máni tazalyqty birinshi orynǵa qoıýdan bastalǵan. Negizi kúmisten, mystan quıylǵan aqsha aınalymy da qaýipti mıkroptardyń adamdar arasynda taralýyna tejeý bolady.

Endi joǵaryda ataǵan aqparat kózinde aıtylǵan derekterge kelsek, mystan jasalǵan zattarda vırýs 4 saǵat ómir súretini jazylǵan. Bul biz aıtqan derekkózden de jańa aqparat. Sondaı-aq tumandy aýa men shań-tozańda vırýs 3 saǵat, plastıkten jasalǵan túrli zatta 3-4 kúnge deıin saqtalady. Qaǵaz ónimderinde bir kúnge deıin aty jaman aýrýdy tasymaldaýshy vırýs ómir súredi-mys.

Mine, kórip-baıqaǵanymyzdaı, nán qapalarǵa sary jez tutqalar teginnen-tegin qoıylmaıtynyn osydan-aq baıqaýǵa bolady. Biraq, qaqpany qadaǵalaýmen ǵana qaýipti indetti qaqpaılaýǵa bolady desek taǵy qatelesemiz. Jýyrda eýropanyń birneshe eline sapar shekkenimizde baıqaǵan basty erekshelik, mańyzdy ǵımarattar men qonaq úılerdiń esiginde shveısarlardyń aq qolǵap kıip aldyńyzdan shyǵady, erekshe peıilmen esik ashqanyna kádimgideı súısinip qalasyń. Indetten bólek izetke de kóp nárse baılanysty ǵoı, jalpy. О́kinishke qaraı sol eýropańyz biraq qaterli derttiń qalyń qushaǵynda báribir qalyp otyr.

1

Jalpy bizdiń elde esik tutqasyna erekshe mán berip jatqandyǵymyz kóp baıqalmaıdy. Jurt jıi jınalatyn oıyn-saýyq, saýda ortalyqtarynyń esikteri áli de tazalyqqa tosqaýyl bola almaıtyndaı. Keshe ǵana elordanyń qaq tórindegi «Artem» saýda úıine bardyq. Atalǵan nysannyń qaı qapasynan kirseń de birneshe esiktiń tutqasyn túgendeýińe týra keledi.

Zaman damyp, nebir tehnologııalar alǵa ozǵan ýaqytta osyndaı iri-iri saýda oshaqtary qashyqtyqtan ashylatyn qaqpalar ornatýyn qarapaıym halyq talap etýimiz kerek dep oılaımyz. Bul birinshiden tazalyqty kúsheıtse, ekinshiden eki qolyna zildeı dorba ilip jóńkilip jatqan jurtqa kóp kómek bolar edi.

Bárin aıtyp jatyrmyz ǵoı, desek te esimizden shyǵarmaý kerek eń basty talap,  dárigerler eskertkendeı, múmkin bolsa, qoǵamdyq sharalarǵa jáne adamdar kóp jınalatyn oryndarǵa barýdan bas tarta turýymyz kerek. Qolyńyzdy jıirek jýyp, túshkirgende nemese jótelgende betińizdi jabyńyz. Bólmeni jeldetip, ylǵaldy shúberekpen zattardy jıi tazalańyz. Eń aldymen dalaǵa shyǵýdy shekteı turyńyz. Aq halatty abzal jandar ózderi aıtqandaı, «biz sizder úshin jumysqa keldik, sizder biz úshin úıde otyryńyzdar».

Sonymen mys tutqa metall sıpatymen ózin-ózi tazalap turýǵa beıim boldy. Al, adam she?! Adam sol metalldardyń baryǵynan da kúrdeli qubylys emes pe? Biz de endeshe qaterli dertke shaldyqpas buryn aldymen tazalyq, odan buryn jan dúnıemizdi ókpe, renish, qyzǵanysh, aramdyq, kúná syndy mıymyzdaǵy mıkroptardan, óne boıymyzdy dertti qylyp qylyp, júrekti qaraıtatyn jaman sózden tazartyp turýdy da umytpaǵanymyz abzal.

 

Sońǵy jańalyqtar

Kókshetaýda qara daýyl, qarly jańbyr

Aımaqtar • Búgin, 22:15

Tynyshtyqbek Ábdikákimuly. KARANTIN

Ádebıet • Búgin, 20:57

Almaty: Jolaýshylar aǵyny men kólik sany azaıdy

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 18:10

Betperde kıgen kóktem - 6

Qoǵam • Búgin, 17:09

D dárýmeni - ınfeksııalardyń «jaýy»

Koronavırýs • Búgin, 16:47

Shymkent: Sıfrly otbasynyń bir kúni

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:58

Uqsas jańalyqtar