Ádebıet • 22 Naýryz, 2020

Qartqoja kim bolǵan?

412 retkórsetildi

Kún ótken saıyn kóńildegi kóp sýrettiń kómeski tartyp, ǵasyr týdyrǵan sátterdiń, oqıǵalardyń kúngeıi men kóleńkesi aralasyp ketedi. Biraq tasqa basylǵan tańbaly oqıǵanyń taǵdyry da, talaıy da bólek. Qııan-keski ómir, dáýirdiń jan alysyp, jan berisken qıly kezeńi týyndyger qalamyndaǵy kıe arqyly kórkemdik keńistigine shyǵyp, túbindegi shyndyq shyńyraýdan bolsa da shyrqyrap turady. Ádebıettegi «Jazýshy ózin jazýy kerek» degen uly ustanym sóz óneri dertke balanǵan ýaqyttan beri ult tarıhnamasynda, ádebıetinde jasap keledi.

О́tken ǵasyrdyń jıyrmasynshy jyldary jazylǵan Júsipbek Aımaýytovtyń «Qartqoja» romanyn oqyrmannyń bári biledi. «Umytpasam, budan tabandatqan 14-15 jyldar buryn bolsa kerek: Qarjasbaıdyń ańyraǵan qonaq úıinde jıyrmaǵa tarta balany alqa-qotan otyrǵyzyp, Májıt qojanyń azan-qazan qyp oqytyp jatatyny. O kez Mekalaıdyń aýzynan jalyn shyǵyp turǵan shaǵy edi...» dep bastalatyn taǵdyrly týyndynyń bas keıipkeri Qartqoja kim?!. Qalyptasqan ádebı dástúr boıynsha jazýshy óz basynan ótken oqıǵany ártúrli taǵdyr ıeleriniń ómirnamasymen qabystyryp, jıyntyq beıne jasap shyǵýy da múmkin. Sebebi, Júsipbek Aımaýytovtyń balalyq dáýiri kedeılerdiń janshylyp, ádiletsizdik, teperish kórgen kezeńi edi. Odan keıingi ýaqytta da bul qasiret eselenip, degdarlardy oqqa baılady, otqa ıterdi. Jazýshy Qartqojanyń ózi kórgen beınesin «So kezde qojadan talaı bala oqıdy. Sol balalardyń ishinde bosaǵa jaqta astynda bir japyraq taı teri, murnyn qos-qostan tartyp, qojasynyń aq sabaýyna qaraı túsip, shıge shanyshqan bir japyraq qaǵazyna úńilip, qunysyp, bir bala otyratyn edi. Jasy 10-11 shamasy bolar ma eken, qalaı... Eki jeńi de saýys, betiniń bir jaǵy da satpaq, kóziniń bylshyǵy da jóndi tazarmaıdy. So balanyń qaq-soqpen isi joq, momaqan, ańqaý, kózi bajyraıyp, aýzyn ashyp, murny qońqıyp otyrǵany. Jasynda bolpıǵan, súıkimdi bir bala bolady ǵoı, tap sol bala osy edi...» dep sýretteıdi. «Juman – az, nashar atanyń tuqymy. Juman degenim álgi Qartqojanyń ákesi» deıdi sýretker. Júsipbek Aımaýytov Qartqojanyń beınesi arqyly sol kezdegi kedeılerdiń turmys-tirshiligin, zamana kelbetin beredi. Al Qartqojanyń ómirde bolǵan adam ekenin Mirjaqyp Dýlatovtyń qyzy, talaı taýqymetti kózimen kórgen ardaqty tulǵa Gúlnar Dýlatova «Taǵdyr taýqymetin tartqandar» degen maqalasynda jazady. Ákesi Mirjaqyptyń Maksım Gorkııdiń jubaıy, «Qyzyl krest» qoǵamynyń jetekshisi Ekaterına Peshkovaǵa ótinish joldap, aıdaýda júrip aýrýǵa shaldyqqanyn aıtyp hat jazǵanyn aıta kele, Gúlnar Mirjaqypqyzy «Taǵdyr taýqymetin tartqandar» maqalasynda: «E.P.Peshkova aryzyn aıaqsyz qaldyrmaı, papamnyń tilegin oryndady, sóıtip Aqteńiz-Baltyq kanalynyń boıyndaǵy Karelııa respýblıkasyna qarasty Sosnoves stansııasyna taıaý poselkege aýystyrypty, onymen birge jubaıymen jolyǵýǵa jol ashypty. E.P.Peshkovadan habar alysymen, papamnan: «Gaıa, tez kelip jet, bárińdi súıdim. Mirjaqyp» degen telegramma aldyq. Sondaǵy qýanǵanymyzdy aıtyp jetkizý qıyn, ákemniń ózin kórgendeı boldym. Osydan keıin mamam ózimen birge kanıkýlda júrgen toǵyz jasar uly Álibekti alyp ketýge uıǵardy. Sol kúnnen bastap jınala bastadyq. Papama qajet degen kıim-keshegin, azyq-túlikti ázirleýge bárimiz jabyla kiristik. О́zim qyzmet istep júrgen Túrksib temirjol basqarmasynan jylyna bir ret tıisti qalaǵan qalaǵa baryp qaıtýǵa beriletin tegin bıletin jazdyryp aldym (buryn úı múshelerine de beriletin), bul da sebin tıgizgen jeńildiktiń úlkeni edi. Qoshtasyp shyǵaryp salýǵa týystar, áke-sheshemniń joldastary jıylyp mamama sát-sapar tilep, papama sálemderin aıtqan edi. Erteden kele jatqan dástúr boıynsha jaqyndar qarap qalmaı sálemdeme, járdem kórsetip jiberetini bolmaı ma, sondaı janashyr, tilektes kisilerdiń esimin atamaýǵa bolmaıdy, olar: «Qazaqstan» baspasynda (Kazızdat) birge jumys atqaratyn redaktor Qartqoja Toǵambaev pen jazýshy Álibek Qońyratbaevtar, taǵy basqalar mamama konvert tabys etti. Tobymyzben jolaýshylardy Máskeý poıyzyna otyrǵyzyp jónelttik...» dep, óz kózimen kórgen estelikti baıandaıdy.

Gúlnar Dýlatovanyń bul dereginen «Eki jeńi de saýys, betiniń bir jaǵy da satpaq, kóziniń bylshyǵy da jóndi tazarmaıtyn» ádebı keıipker Qartqoja – keıingi Qartqoja Toǵambaevtyń zııaly, ultshyl azamat bolǵanyn kórýge bolady. Sondaı-aq, avtor osy maqalasynda Mirjaqyptyń Álibek degen uly mezgilsiz dúnıe salǵanda, kelip, jerleýge qatysqan birqatar kisilermen birge Ahmet Baıtursynov, Eldes Omarov, Álibek Qońyratbaev, Qartqoja Toǵambaevtyń bolǵanyn da jazady. Bul jazbasynda Gúlnar Mirjaqypqyzy Qartqojany Mirjaqyptyń úzeńgiles dosy retinde kórsetedi. 1935 jyly Mirjaqyp Dýlatovtyń qaıtys bolǵan qaraly habary kelgende de arysty joqtaǵan kisilerdiń ishinen Qartqojanyń tulǵasy taǵy da aıqyn kórinedi. Jalpy, Qartqojanyń kisilik kelbeti Gúlnar Dýlatovanyń Alash arystarynyń taǵdyryn jyrlaıtyn «Shyndyq shyraǵy» kitabynda jan-jaqty baıandalady. Sondaı-aq, Gúlnar Mirjaqypqyzy «Jan dosym Shaıda» degen maqalasyn: «Shaıda Toǵambaevamen 1937 jyldan beri kórispeı, amalsyz kóz jazyp qalǵanymyzǵa qyryq jyldan asypty. 1989 jyldyń kúzinde «Jalyn» redaksııasynda ótken kezdesýde Shaıda meni kórip, birden tanyp úıirile ketti. Alǵashqyda esime túsire almaı áýre boldym, sóıtsem, ózimizdiń Qartqojanyń Shaıdasy bolyp shyqty...» dep bastaıdy. Budan keıin avtor Qartqoja týraly estelikti Shaıda Toǵambaevanyń atynan baıandaıdy. «Bizge aýyr tıgeni – 1928 jyl, «baısyń» dep mal-múlkimizdi kámpeskelep, elden shyǵaryp Torǵaıǵa jer aýdardy. Turaqtaǵan jerimiz ataqty Shaqshaq Jánibek batyrdyń urpaqtary, belgili Ahmet Birimjanovtardyń aýyly. Ol jerde 1932 jylǵa deıin turdyq. Aıdaýdan biz 1932 jyldyń sońynda Almatyǵa kelip turdyq, sol jyly Qartqoja Toǵambaevqa turmysqa shyqtym, aıttyryp qudalyqqa júrgen Seıdil Taljanov edi» deıdi jaqsynyń jary. Jáne Qartqoja Toǵambaev ta zerdeli, zııaly bolǵany, Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatov, Júsipbek Aımaýytovtarmen tanys-dos bolǵany sebepti, stalındik repressııanyń qurbany bolǵan tulǵa. Buǵan birinshi dálel – Shaıda Toǵambaevanyń esteligi. «Bir kúni Baıanaýyldan Qartqojanyń jerlesi aqyn Isa Baızaqov kelip, Qartqoja ekeýi ońasha otyryp, uzaq áńgimelesip ketti. Isa bizge jıi keletin, oǵan mán bermeıtinbiz, osy joly Isa úıden shyǵyp ketken soń Qartqojadan: «Sonsha uzaq ne sóıledińder?» – dep suradym. Qartqoja Isanyń aıtqanyn bylaı aıtqan edi: «Qartqoja sen qarap júrmeı baıdyń qyzyna úılendiń, onyń ústine óńkeı atyshýly ultshyldarmen aralasyp júresiń, óziń kedeıden shyqqan sorlysyń. Ahmet, Dáriǵul, Eldes, Muhtardyń qyrsyǵy saǵan tımeı qalmaıdy, áli sottalasyń», – dep aıtyp ketti. Sózine qaraǵanda meni torlap júrgen kórinedi. Kim bilsin, solaı ma, álde joq pa?» degen Shaıda Toǵambaeva kóp uzamaı aǵasy Qasymbek pen jary Qartqojanyń NKVD-nyń qarmaǵyna ilinip kete barǵanyn aıtady. Al ekinshi dáleldi Gúlnar Dýlatova keltiredi. Avtordyń «Shaıda aramyzdan 17.V.1992 jyly ketti. Qartqoja jazyqsyz 1937 jyly repressııaǵa ushyrap, atylyp ketken kisi. Júsipbek Aımaýytov aǵamyzdyń: «Qartqoja» romany arqyly tarıhta máńgi atyn qaldyrǵany bárimizdi qýantady. Toǵambaev áýletinen qalǵan balalary: Sholpan, Tólesh, súıkimdi kelinderi Baltash, nemereleri Jansaıalar ata-ana dástúrin jalǵastyrar degim keledi» degen sózderinde de kúmán joq. Al Qartqojanyń tabıǵatyn, bolmysyn jary «Qartqoja paıǵambardaı taza, óte meıirimdi – jetimderdi oqýǵa túsirip asyraıtyn, barynsha aqkóńil, jurtqa sengish ańqaýlyǵy da bolatyn» dep sýretteıdi.

Qartqoja Toǵambaev Alash arystary Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatov, Haıretdın Bolǵanbaevtarmen jaqsy qarym-qatynasta bolǵan. Sonymen qatar, Qartqojanyń shańyraǵynda Qanabek Baıseıitov, Kúlásh Baıseıitova, Manarbek Erjanov, Júsipbek Elebekov syndy ataqty óner adamdarynyń bolǵany jaıly da derekter bar. Sonymen qatar, ǵalym-synshy Serik Qırabaev ta Qartqoja týraly derekterdi óziniń «Júsipbek Aımaýytov» degen kitabynda alǵa tartady. Ǵalymnyń «Qartqoja – ómirde bolǵan, romanǵa negiz bolǵan oqıǵalardyń birazyn basynan keshirgen adam. Júsipbektiń jerlesi, belgili jazýshy Zeıtin Aqyshevtiń aıtýynsha, Qartqoja Jananuly Toǵanbaev 1895 jyly týyp, 1938 jyly stalındik repressııaǵa ushyraǵan. «О́z basym ol kisini jaqsy bilemin, – deıtin Zeıtin. – Onyń atyn atamaı, Qartaǵa deıtin edik. Ol óziniń aldynan sabaq alǵan bizderge ǵana emes, ony bilgen áleýmettiń bárine qadirli, bárine syıly adam edi. Jeti atasynan beri shyr bitpegen taqyr kedeı bolatyn...» degen deregi de negizsiz emes. Al «Qartqoja» romanynyń «Bet túzeldi» degen taraýynda «Sol jyly Sultanmahmut degen jas aqyn Semeıden aýyryp, eline kelgen. Qartqoja Mahmutty biletin. Ol aq júrek, kedeıshil, jalyndy jas aqyn bolatyn...» degen sýret bar. Sóıtip Qartqojanyń Sultanmahmuttyń kóńilin suraı barǵany jazylady. Bul derekti belgili aqyn Dıhan Ábilevtiń «Júsipbek aǵa» degen estelik áńgimesindegi: «Romannyń atyn estigen Maǵaz aǵanyń «álgi... ertedegi Qartqojaq batyr ma onyń? – degen suraǵyna Júsipbek: – Ertedegi Qartqojaq emes, Maǵa. Búgingi Juman aqsaqaldyń balasy – Qartqoja. Bilesiz, ózińizdiń Qartqojańyz, – dep jaýap qaıyrady da, «Sony roman etpeksiń be? – degen Maǵazdyń tańyrqaǵan suraǵyna bylaısha túsinik beredi: «Iа, Maǵa! Gáp, mine, sizdiń osy tańdanýyńyzda. Tasqa ylǵı qyna shyǵa bermeı, shynar shyǵarýymyz da kerek. Keshegi ómir shıyrynan búgingi ómir týady. «Qartqoja» týady... 1916 jylǵy kóterilis esińizde me? Alabas taýyndaǵy kóterilis... Sonda kóterilisshiler ishinde kóterilistiń mánin áli túsinip te bolmaǵan, bosań, momyn, ýyz jigit Qartqoja, kóterilisshiler taraı bastaǵanda, saly sýǵa ketip, aryq tory baıtalyna solbyraıyp minip, solǵyn tebinip, úıine qaıtyp bara jatqan Qartqoja 1920 jyly aprel aıynda Sultanmahmuttyń kóńilin suraı barady. Sonda oryssha oqýǵa Sultanmahmutqa ýáde beredi. Artynan Qartqoja Ombyǵa oqýǵa ketipti. Rabfakqa túsipti. Endi sonyń bylaıǵy jaıyn sóz etpekpin» degen estelik te Qartqojanyń bolmysyn asha túsedi. (Serik Qırabaevtyń «Úlken prozanyń tuńǵyshy» degen maqalasynan alyndy).

Sondyqtan da Alash arystarynyń qatarynda Qartqoja Toǵambaevtyń ata atalýy da zańdylyq. Sebebi, keshegi zamannyń sýreti, dáýirdiń muńy Qartqojanyń beınesinde tunyp tur.

 

Jambyl oblysy

 

 

   

 

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar