Qoǵam • 24 Naýryz, 2020

Dún-dúnıe dúr silkingen kez

270 retkórsetildi

WhatsApp messendjeri raqat boldy, nebir qajetti aqpardy kesip-kesip ortaq toptarǵa topyrlatyp-topyrlatyp tastaı beredi, jurt. Kerektisin alasyń, kereksizin elemeısiń.

Qyzyq, qaıdan kórgenim naqty esimde emes jáne avtory da belgisiz, áıteýir tómendegideı bir mátindi oqyp, qoıyn dápterime túrtip ap, shyny kerek qaıran qaldym (óńin ózgertpeı, sol qalpynda berip otyrmyn): «Ákemiz aıtatyn: Ilgeride juqpaly aýrý shyǵyp, túıege júgin artyp, Qoqanǵa kóshkeli jatqan kórshisine: «Qoqannyń Qudaıyna sálem aıt», – depti. Anaý: «Qoqannyń Qudaıy bólek pe edi? Bunyń ne?» – degende, bul: «O jaq pen bu jaqtyń Qudaıy bir Qudaı bolsa, onda nege Qoqanǵa kóship barasyń? Saqtaıtyn Qudaı bu jaqta da saqtamaı ma?!» – degen eken. Oryndy sózge toqtaǵan kórshi túıege artyp qoıǵan júgin qaıta túsire bastaǵan eken deıdi».

 

Mýtasııaǵa ushyraǵan, tumaý-sumaýdan jıyrma ese tez juǵatyn COVID-19 tájvırýs pandemııasy júz jetpis jeti (sońǵy sanaq boıynsha) memleketke tarap, kóptegen jandy jalmaýyzsha jalmap, jaıynsha jutyp jatyr, jutyp jatyr, máıitter órtelip, kúlge aınalýda. О́kinishti, álbette. Alaıda, amal neshik?! Indettiń aldyn almasa, ol záýmette jaıylatyny bep-belgili. Apat aıtyp kelmeıdi ǵoı, árıne. Bılik osynaý fors-majorǵa asqan daıyndyqpen kep, onyń ózindik jospary saqadaı saı bop, sony jedel túrde ret-retimen júzege asyrýy kerek (alǵashqy qadam: basshylyq saqtyq jasap, qala-kentterdi qorshap, iri-iri kúre joldardy bekitti, Sıngapýr uqsap birden shekarany jaýyp tastap, ashpaǵan abzal). Baıtal turmaq – bas qaıǵy. Basqa-basqa, biraq boı jasyrǵan qazaqtyń qaltaly azamattary dáp osy tusta tóbe kórsetip, týǵan jerine qanshalyqty jany ashıtyndyqtaryn dáleldeýi qajet dep oılaımyn. Dún-dúnıeni shyr aınaldyryp, ashsa – alaqanynda, jumsa – judyryǵynda ustaǵan ınformakratııalyq júıeniń dáýiri júrip turǵany daýsyz. Bes-on mınót burynǵy ýaqıǵany lezde-aq búkil Qazaqstan estip jatady. Osy rette, halyqty tynyshtandyrýda, sabyrǵa shaqyrýda BAQ-tyń róli orasan ekenin aıta ketken oryndy. Záýli jaǵdaıattyń jaı-japsaryn bilý úshin teledıdarǵa telmirip, tańǵy, túski ám keshki jańalyqtardy asyǵa kútken qaýymda taǵat joq. Qashan? Qaıda? Nege? Shoshqa tumaýy, qus tumaýy, ebola kezinde de munshama dúrlikpegen edik. Myna tájdiń qarqyny qatty. Álem jurtshylyǵy bul vırýstan ábden zátte boldy. Bul indet ǵylymnyń qanshalyqty deńgeıde damyp, qanshalyqty qarjylandyrylyp, abyroı-bedeli qandaı ekenin baıqatty. Asa máz emes. Ispanııanyń bir ǵalymy: «Bizdiń bıologtar aıyna 1800 eýro ǵana alady. Al, Messı men Ronaldýdyń tabysyn aıtpaı-aq qoıaıyn. Vaksınany solar oılap tapsyn!» – dep tas-talqan bop ashýlanǵan-dy. Sóziniń jany bar. Muǵalim, dáriger, áskerı, qalamger men ǵalymnyń hali kisi qyzyǵarlyqtaı emes. «Aýrýyn jasyrǵan – óledi» degen. Teginde, dert denede emes, sanada. Ár eldiń vırýsologtary em-shıpa tabýǵa nıettenip júr. Bizde qalaı eken, bu jaǵy? «Bir kem dúnıe» (Sh. Murtaza)!..

 

Osyndaıda ońasha pikir (dálelsiz) aıtqysy kep, keń oılap, kesek týrap kemeńgersıtin, ár-ár jerden qurap-surap estigenin san saqqa júgirtýge asyǵar bilgishbekter men jelókpe zýyldaqtardyń kóbeıetin ǵadeti. Burnadan tanys ssenarıı. Qyryq kisi – bir jaq, qyńyr kisi – bir jaq, bireýler: «Bul – adam balasyn joıýǵa baǵyttalǵan bıologııalyq qarý», – degenge ılansa, endi biri: «Bunyń astarynda saıası-ekonomıkalyq» (polıtekonomıka) múdde jatyr», – desti. Aýzyn ashyp, kózin jumǵan qalǵany – beıtarap, neıtral, beri bir, ary bir júgirip aram ter bolǵany. Mundaı kezde feık saryndas jalǵan aqpar taratyp, týǵan-týys, jaqyn-jýyq, dos-jarandy úreılendirip, dúrligis-dúrmek, sýmbýr, ajıotajdy qoıýlandyrmaǵan raýa. Qamsyz qaranyń qazirgi rýhanı kartınasy tup-týra – «Pır vo vremıa chýmy» (A. Pýshkın). Ańqaý elge – aramza molda. Taıaýda zántalaq-zándemder úı-úıdi aralap, dezınfeksııalaımyz dep aldap, qundy-qundy zattardy, qymbat-qymbat buıymdardy urlapty. Sondaı-aq, baǵany qoldan sharyqtatyp, paıdaǵa kenelgisi kelgen spekýlıanttar da ustaldy. Aýyz ben muryndy qorǵaıtyn maska-dákeniń jetispeýshiligi adamdardy bir-birimen talastyryp, ıtshe yryldastyrtyp qoıdy. Ishteı asa daıyn bolmaı shyqtyq, aýyzbirshilik az. 2011 jyly Japonııada kataklızm oryn alyp, tórt-bes stıhııa, «tilsiz jaý» qatar kelgende de qyńq etpedi, olar. Sol oqıǵa esterińizde shyǵar?! Syrttaı baqylaýshy esepti sol qubylysqa tań-tamasha qalyp em. Úırenetindeı-aq nárse. Jeńsikqoılyq jeńip: «Ary qaraı ne bolar eken?..» – dep alaqanyn ysqylap otyrǵandar da bar, eshteńemen shataǵy joqtar da kezikti. Al, saýatty da bilimdar jan jelbaǵar-flıýger sekildi, sergek, bárinen habardar, saralap-saraptaýǵa beıim. Olar bos aıǵaı-shýǵa jol bermeıdi, bárin salystyrady, boljaı alady... Karantın jarııalanǵaly beri daýryqpa-dańǵazalyǵymyz, dańǵoılyǵymyz, ysyrapshyldyǵymyz, jaryskerligimiz sap tyıyldy. Mundaı sátte kisiniń egosy qozyńqyrap, ózimshil bop ketedi eken. Birine-biri senbeıdi. Adamgershilikti, arlylyqty umytady. Sebebin aıtaıyn, mundaı tıptegi jandar: «Zamanaqyr ornady, endigi ómir – osymen tamam!» – degen túsinikte bolady. Bular kóbine bir kúnmen ǵana tirshilik keshetinder, keleshekti oılamaıtyndar. Pandemııa týdyrǵan minezder... Abyr-sabyr basylǵan soń psıholog, áleýmettanýshy, mádenıettanýshy, dintanýshy, saıasattanýshy, fılosoftarymyz buǵan ózindik baǵasyn berip, tereńirek zertteı jatar.

 

Bas múftı Naýryzbaı qajy Taǵanulymen qatar Kýveıt, Iordanııa, Palestına, Marokko, Túrkııa, Malaızııa, О́zbekstan, t.b. elderdiń dinbasylary jamaǵat bop namazdy óteýge baılanysty arnaıy pátýa shyǵaryp, meshitter, qasıetti Qaǵba mańy qańyrap bos qaldy. Baılyqqa mastanyp, bılikke maldanyp, kedeıdi qorlap, álsizdi zorlap, tabıǵatty lastap, alǵystan góri, qarǵys arqalap, asyp-tasyp edik, Allam táýbemizge túsirdi, bir-aq kúnde. Bundaı jalpaq jahanǵa ortaq jaǵdaıdy ásirelep aıtqanda, antıýtopııa (dıstopııa, kakotopııa), horror, bodı-horror, psıhologııalyq trıller, bıopank, kıberpank janryndaǵy shyǵarmalardan oqyp, sonymen rýhtas kınolardan ǵana kórýshi edik. Endi, mine... Aǵylshyn Merı Shellıdyń «Frankenshteın nemese zamanaýı Prometeı», fransýz Alber Kamıýdyń «Oba», portýgal Joze de Soza Saramagonyń (Saramagý) «Zaǵıptyq» atty romandary men cheh Karel Chapektyń «Aq aýrý» pesasyndaǵy jeteqabyl ahýaldy bastan ótkerýdemiz. Qazir adamzat antıvırýsqa zarurat. Bastabynda jaı ánsheıin tumaý eken dep nemketti qaraǵan Italııanyń búgingi kúıi – muqym mıllátqa sabaq. Degenmen, «qyryq jyl qyrǵyn bolsa da, ajaldy óledi». Rasynda da solaı. Mańdaıǵa jazǵandy kórermiz da.

 

P.S. Qatarlasa-qaptaldasa álemde «aqparattyq soǵys» ta júrip jatqanyn umytpaǵan jón. «Myltyqsyz maıdan» deýshi edi ǵoı. Dál ózi. Sabyr túbi – sary altyn. Áliptiń artyn baǵalyq. Bir jamany vırýs boıda qalyp, keıin jaman aýrý jasýshalary syqyldy oıanýy múmkin eken. Sondyqtan, naýqastardy tolyqtaı emdegen durys. Talaı náýbetten, qyp-qyzyl qyrǵynnan, qýǵyn-súrginnen, asharshylyqtan, soǵystan aman shyqqan Alash jurty bu synaqtan da súrinbeı, múdirissiz ótedi dep senemin. Qazirgi ýaqytta tikesinen tik turyp tynbaı eńbek etip júrgen, mashaqaty molyraq, beıneti qalyńdaý keletin densaýlyq saqtaý salasynyń qyzmetkerlerine aıryqsha alǵys aıtamyn. Raqmet, raqmet, raqmet!.. El – aman, jurt – tynysh bolǵaı. Áýmın!..

 

Álibek BAIBOL

jazýshy-dramatýrg,

ádebıettanýshy, synshy,

Qazaqstan Jazýshylar

odaǵynyń múshesi.

Sońǵy jańalyqtar

Taraz qalasy karantınge jabylady

Aımaqtar • Búgin, 21:48

Asqar Altaı. VIRÝS-MÝTANT (Novella)

Ádebıet • Búgin, 19:07

Tankerlerdiń qaıda baratyny belgisiz

Ekonomıka • Búgin, 18:32

Ár teńge úshin esep berýge daıynbyz

Ekonomıka • Búgin, 17:01

Esik nege «tesik»?

Qoǵam • Búgin, 15:25

Betperde kıgen kóktem - 5

Qoǵam • Búgin, 15:10

Qyzylorda oblysy: Taǵy 3 adam vırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 13:31

COVID-19 vırýsy mysyqtan tabyldy

Álem • Búgin, 12:03

Syrdarııaǵa jylanbalyq qaıdan kelgen?

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Koronavırýs hám kóshe sýretteri

Álem • Búgin, 10:51

Uqsas jańalyqtar