Rýhanııat • 26 Naýryz, 2020

Qarmysovtyń qaıtalanbas keıipkerleri

35 retkórsetildi

27 naýryz Halyqaralyq teatr kúni. Osyǵan oraı, gazetimizdiń oqyrmandary úshin qazaq sahna óneriniń alǵashqy qarlyǵashtarynyń biri Kamal Qarmysovtyń akterlik óneri týrasyndaǵy shyǵarmashylyq keskindemeni nazarlaryńyzǵa usynyp otyrmyz.  

1926 jyldyń 13 qańtarynda Qyzylordada ashylǵan alǵashqy qazaq teatry 1928 jyly Almatyǵa qonys aýdarady. О́ner shańyraǵynyń irgesin qalaǵan «jeti aqsaqal» – Qalıbek Qýanyshbaev,  Serke Qojamqulov, Elýbaı О́mirzaqov, Qapan Badyrov, Ámire Qashaýbaev, Isa Baızaqov, Qurmanbek Jandarbekov aqsaqaldardyń  sahnada salǵan sony soqpaǵyn jalǵaı ónerge jańa lep kelip qosyldy. 1931 jylǵy halyq basyna kún týǵan qıyn-qystaý asharshylyq, «balapan basy, turymtaı tusy» ýaqytpen tuspa-tus kelgen bul býynnyń qazaq óneri tarıhyna qosqan úlesi ólsheýsiz. Qamkóńil eldiń janyna jubanysh boldy. Qajymaı, talmaı jurtty ónerimen sýsyndatty. Dala dárisin tyńdap, halyq akademııasynan ótken sol toptyń ishinde qazaq óneriniń qara nary Kamal Qarmysov ta bar edi.

teatr

Qanat qaǵý...

Almaty oblysynyń Beriktas deıtin aýylynda dúnıege kelgen bolashaq akter áke-sheshesinen erte  aıyrylyp, 5 jasynan bastap turmys taýqymetin kóp tartady.  Sıyr baǵyp, shóp shaýyp shaýyp, otar qoıdyń sońynda júrip, ómirdiń barlyq qıyndyǵyn kórgen. Úlken ápkesi Búbikeıdiń qolynda tárbıelenip, sol kisiniń uıǵarýymen mektep jasyna kelgen shaǵynda ınternat tabaldyryǵyn attaıdy.  Bul jerde qazaq óneriniń ańyz tulǵalary – Kúlásh Baıseıitova, Seıfolla Telǵaraev úsheýi qatar oqıdy. Túıdeı qurdas úsh dos partalas bolyp qana qoımaı, mekteptiń kórkemónerpazdar úıirmesine de birge qatysyp, uly óner saparynyń alǵashqy baspaldaǵyn attaıdy. Belgili qoǵam qaıratkeri Dinmuhamed Qonaevty da bala Kamal, Kúláshtar aýnap ósken Beriktastyń kıeli topyraǵy baptap ushyrǵan edi...

Baldaýren shaǵynan tatqan qıynshylyqtyń kermek dámi ónerge qushtar jetkinshektiń sahnaǵa  degen mahabbatyna noqattaı daq túsire almady. Shynashaqtaıynan óner-bilim, án salýǵa qumar bolyp er jetken bala Kamal sol kezdiń ózinde-aq ónerdi ómiriniń ajyramas bir bóligine aınaldyrǵan-dy.  Bolashaq sahna maıtalmanyn 1931 jyly Rıd­derdegi jumysshy jastar teatryna qyzmetke jiberedi.  Dara darynymen erekshe kózge túsken bozbala arnaýly bilimi bolmasa da, osy saparynan keıin birden qazirgi Muhtar Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatryna qabyldanady. Bul sahnada artyq-kemi joq 60 jyl eńbek etti. Teatrda somdaǵan 160-qa jýyq róli, ulttyq kınematografııa tarıhynyń Altyn qorynda altyn árippen jazylyp qalǵan 20-ǵa tarta fılmmi de shejireli jyldardan syr shertedi, sheberlikke shyńdaıdy.

Zulmat jyldardyń náýbetinen keıin jańa ǵana eńsesi kóterilip, boıyn jaza bastaǵan qyr jurtshylyǵyna qýat, demeý bolarlyq án, kúı syılaý mindeti júktelgendikten de, alǵashqy teatr trýppasy qıyn kezeńderdi eńsere júrip, aýyldarǵa jıi-jıi at basyn burady. Jaraly jandardyń janyna ónerimen jubanysh bolady. Ol ýaqytta oıyn qoıatyn jer degen joq, spektaklder qoı qoranyń ishinde qoıylady eken. Kórermen de kóp emes, ár aýylda 4-5 úı ǵana otyrady. Birde  konsert berip jatqanda «oıbaı, kelip qaldy» – dep, qoıylym kórýge kelgen jurt tura qashypty. Sóıtse, bandylar  kórshi aýyldy tonap jatyr eken. Munyń barlyǵy – qıynshylyǵy men qaýpi basym sahna syny  akterdiń bolashaqta myqty, shyńdalǵan sheber bolyp qalyptasýyna ólsheýsiz úles qosqany daýsyz.

 teatr

Áýezovten Shekspırge deıin

О́mirdiń, ónerdiń osyndaı úlken mektebinen ótken alǵashqy sahna sheberleriniń ishinde Kamal Qarmysov esimi óz artyqshylyǵymen dara, oqshaý. Kamal Qarmysov – qazaq dramatýrgııasynyń dúldúlderi: Muhtar Áýezovtiń de, Ǵabıt Músirepovtiń de, Sábıt Muqanovtyń da nazarynda bolǵan akter. «Aıman – Sholpandaǵy» – Jaras, «Aqan seri – Aqtoqtydaǵy» – Serdaly,  «Shoqan Ýálıhanov» spektaklindegi Gasfort beınesi tynymsyz akterdiń úzdiksiz izdenisiniń arqasynda jańa bıikke kóterildi. Batys Sibirdi bıleýshi orys  shovınısiniń beınesin barynsha nanymdy da sheber  ashqan sahnagerdiń oıynyn kórip, pesa avtory Sábıt Muqanovtyń erekshe tánti bolǵany bar eken. 

Kamal Qarmysovtyń sahnadaǵy ǵalamat aıaq alysy klassıkalyq muralarda aıryqsha kózge túsedi. Jantyqtan bólek M.Áýezov pen L.Sobolevtiń «Abaıyndaǵy» – Kerim, M.Áýezov pen Á.Ábishevtiń «Namys gvardııasyndaǵy» –Tólegen Toqtarov, O.Bókeıdiń «Qulynym, meniń» dramasyndaǵy – Qarajan, Á.Tájibaevtiń «Maırasyndaǵy» – Dúrbit beıneleri óz aldyna bir tóbe. Sondaı-aq  sahnager orys jáne shetel klassıkteriniń shyǵarmalarynda da kóp oınady. Atap aıtsaq, M.Gorkııdiń «Shyńyraý túbindesinde» – Baron, N.V. Gogoldiń «Revızorynda» – Hlestakov, Ý.Shekspırdiń «Otellosynda» – Iаgo, «Asaýǵa tusaýynda» – Tranıo, J.Molerdiń «Sarańynda» – Garpogon syndy tabıǵaty san qıly taǵdyrlar Qarmysov qoltańbasynda ulttyq teatr tarıhynda óz órnegimen, daralyǵymen máńgilikke tańbalanǵan.  Áıgili akter teatrǵa ǵana emes, kıno ónerine de kóp eńbek sińirdi. «Abaı ánindegi» – Ospan, «Mahabbat dastanyndaǵy» – Jantyq, «Dala qyzyndaǵy» – Ámirhan beıneleri sózimizge dálel. Ásirese, 1957 jyly Sháken Aımanov taspalaǵan «Bizdiń súıikti dáriger» fılmindegi Kamal Qarmysov keıipteıtin sıqyrshy róli  kórermenin kúni búginge deıin beıjaı qaldyrmaıdy.

«Teatrda rejısser oıyn sóz mysqylynan túsinetin, stol basyndaǵy repıtısııanyń ózinde-aq, bolashaq obrazdy bir-eki ıntonasııalyq minezdememen aıqyndap tastap, bir-eki ǵana syrt qımylymen geroıynyń portretinen eles berip ketetin akterler bolady. Olar rejısser qııalyndaǵy áli kómeski obrazdy kóp tolǵap jatpaı-aq asa bir sezgishtikpen alǵyr hýdojnıkterge tán kesek siltespen, bir-eki shtıhtar arqyly beıneleı biledi. Bizdiń teatrda mundaı akterlerdi «qamshy saldyrmaıdy-aý, sabazyń» deıdi. Sol «qamshy saldyrmaıtyn» júıriktiń biri – Kamal Qarmysov. Ol qandaı rólde oınamasyn, geroıynyń ishki dúnıesine, minez-qulqyna laıyq syrt kesininin tabýǵa kóp kóńil bóletin akter». Belgili teatr synshysy Qajyqumar Qýandyqov aǵamyzdyń Kamal Qarmysov qarymyna bergen osy baǵasynyń ózi-aq talaı dúnıeni ańǵartyp turǵandaı. Al professor Áshirbek Syǵaı ónerpaz ónegesi haqynda bylaı deıdi: «Kamal aǵamyzdyń akterlik izdenisi ózgeshe hám ónegeli. Úlgi tutarlyq jaǵy basym. Ol kisi beıne bitkenniń bútin bolmysyn eń áýeli syrtqy belgilerden qamdastyratyn. Minez-qulyqtaǵy erekshe tustardy dál ustaıtyn. Júris-turys, qas-qabaq qozǵalystary, tulǵa ıilimderi, dene ıkemdilikteri qatań eskerilip baryp, arqaly akter ishki jan-dúnıeniń ıirimderine áste-áste jylý taratyp, birte-birte sáýle darytatyn. Keıipkerleriniń ishki álemine syrtqy pishin arqyly keletin. О́nerdiń óz tilimen aıtsaq, qaharman harakterlerin plastıkalyq qımyl -qozǵalystarymen aıshyqtaýǵa sheber-tin. Roldiń syrt jobalaryn yńǵaılap alyp, birtindep tegershikterdi dóp basýǵa oıysatyn».

Jantyqtyń juldyzy

Sahnada sandaǵan kúrdeli obrazdy sheberlik shyńynda jarqyrata  kórsetken akterdiń, ásirese, Ǵabıt Músirepovtiń «Qozy Kórpesh – Baıan sulýyndaǵy» Jantyq roliniń juldyzy bıik. О́nertaný mamany Áshirbek Syǵaıdyń sózimen aıtqanda,  beıneniń shynaıy shyqqandyǵy sonshalyq, Kamal Qarmysov keıiptegen Jantyqtyń qolyna tipti Shekspırdiń Iаgosy da sý quıa almaıtyndaı áserge bóleıdi.  

«Bes tal saqaly ebedeısiz shoshaıyp, tyrıǵan aryq súldeli,  júzi qan-sólden jurdaı, kórden shyqqan árýaqtaı, tabyttan turyp ketken ólikteı qýarǵan Kámkeńniń Jantyǵyn umyta alman. Eshkim de umyta almaq emes. Aınalasyndaǵylaryn ashsa alaqanynda, jumsa judyryǵynda ustaǵan osynaý ysqaıaq jandy qýlyq pen sumdyqtyń,  myń san aıla men amaldyń «akademııasyn» taýysqan Jantyqty artıst oryndaýynda beıne bir kózboıaýshydaı qabyldaǵanymyz ras. Sahnadaǵy jeńil júristi, jylmysqy sózdi qý Jantyqtyń is-áreketterin kórgende kórermenniń tóbe shashy tik turar edi. Qaqpaqyldyń tasyndaı qaǵyp-silkip, Jantekeń ár maqamǵa salǵanda Qarabaıyńyz ben Qodaryńyz, oǵan Qozyńyz qosyla seńdeı soǵylysyp, sandalbaı sendeliske túser edi» – deıdi teatr synshysy.

Jantyq róline deıin uzaq jyldar boıy Qozynyń beınesin keıiptep kelgen akterdiń adal, ańǵal Qozydan zymııan, ákki Qodarǵa aýysýyn kezinde kórermender satyqyndyq dep qabyldap: « Qozy sııaqty jany sonshalyq taza adamnan Jantyqtaı qara júrekti jaýyzǵa aınalýǵa qalaı ǵana dátińiz bardy? – dep arnaıy hat jazypty. Úshbý hattyń mátinimen tanysyp shyqqan sahnager: «Bul hatty alǵannan keıin kóńilim ornyna tústi. Demek, men qolymnan kelgenshe, durys istedim. Eger kóreremender tarapynan basqalaı sezim bolsa, ol sátsizdik bolyp tabylar edi»  – depti  sonda.

Qaıtalanbas Hlestakov

Akter satıralyq rolderdiń aıryqsha sheberi bolǵan. Sahna maıtalmany qandaı beıneni keıiptemesin, eń áýeli keıipkerdiń ishki dúnıesine, minez-qulqyna laıyq syrt keskinin tabýǵa kóp kóńil bólgen. Ásirese, orys jazýshysy N.V.Gogoldiń áıgili «Revızoryndaǵy»  Hlestakov róli K.Qarmysovtyń somdaýynda qaıtalanbas beıne týdyrdy. Reseı astanasynda ótken Qazaqstan teatr onkúndiginde máskeýlik synshylar biraýyzdan Kamal Qarmysovty «Keńestik sahnanyń eń úzdik Hlestakovy» dep tanypty.  

Qazaq Hlestakovty jazbaı tanýda uly sýretker Muhtar Áýezovtiń kóregendigin aıtpaı ketýimiz ádiletsiz. Hlestakov roliniń Kamal Qarmysovqa qalaı buıyrǵandyǵy jóninde jazýshy Ábdilda Tájibaevtyń este­li­ginde jaqsy jazylady: «Ádette Muhtar Áýe­zov pesalarǵa jasaǵan aýdarmasyn dos­­­tarynyń talqysyna salyp otyratyn. Mun­daı oqıǵalarǵa jazýshylarmen birge artıster men rejısserler de qatysatyn edi. Ma­ǵan da birde tamasha  aýdarylǵan «Revızor» spektaklin talqylaýǵa qatysýdyń sáti tústi.

Kóz aldymnan myna bir ssena áli kúnge deıin ketpeıdi. Pesany talqylaý aıaqtal­ǵan­nan keıin Sháken Aımanov ornynan atyp turyp, Hlestakovty ózi oınaıtyn­dyǵyn málimdedi. Biraq  Muhtar jumsaq daýyspen jáne talapty túrde bul róldi Kamal Qarmysov oınaýǵa tıisti dedi. О́ıtkeni, Gogoldiń Hlestakovy qatqan qaıystaı aryqtuǵyn dedi.

Aıtty – bitti. Osylaısha qazaq sahna­syn­daǵy Hlestakovty Kamal Qarmysov somdady. Bul harakterlik rólderdi oınaıtyn talantty akterdiń tamasha beıneleriniń birine aınaldy» – deıdi jazýshy.

Muhtar Áýezovtiń aıtqany aıdaı keldi. 1936jyldyń 20 qazanynda ótken spektakl premerasynan keıin «Revızor» jaıly, ondaǵy Hlestakovty sheber oınaýshy K.Qarmysovtyń talanty haqynda maqalalar gazettiń betin bermeı, tolassyz jarııalanady. Tipti, Rıtman Fetısov esimdi jýrnalıst «qazaqtardyń ishindegi orys» dep jazady. Sebebi sahnagerdiń syrqy bolmysy, túr-turpaty orystarǵa kóbirek keletin. Grım jasaǵanda tipten aýmaı ketetin kórinedi.

Jalpy, «Revızor» komedııasy – qazaq teatrynyń klassıkalyq shyǵarmalardy meńgerýdegi shyrqaý bıigi. Munda patshaly Reseıdiń irip-shirigen qoǵamdyq qurylysynyń kóp syrynyń beti ashylady. Úkimet apparatyndaǵy sheneýnikterdiń pasyq ómiri, dóreki qylmystary, aramzalyq nebir sumdyqtary áshkerelenedi. Muhtar Áýezovtiń aýdarmasymen rejıser Ilıa Borovtyń rejısserliginde  kórermenge jol tartqan qoıylym qazaq sahnasyndaǵy úlken oqıǵaǵa aınalady.

Erekshe Iаgo

Kamal Qarmysovtyń sahnadaǵy kelesi shoqtyqty obrazdarynyń biri – Shekspırdiń «Otellosyndaǵy» Iаgo róli.

О́tken ǵasyrdyń 40-shy jyldarynyń basynda batys klassıkasynan Muhtar Áýezovtiń aýdarmasymen Ý.Shekspırdiń «Otello» qoıylymy qazaq kórermeni nazaryna usynylady. Sahna mamany M.Sokolovskııdiń rejısserligimen qoıylǵan bul qoıylym Qazaq teatrynyń shyǵarmashylyq ósý jolynda eleýli oryn alady. Spektakldiń negizgi ereksheligi – tragedııa eki bólek akterler quramymen daıyndalady. Birinshi quramda Otellony Elýbaı О́mirzaqov, Iаgony Seráli Qojamqulov, Brabansıony Qalıbek Qýanyshbaev, Dezdemonany Názeket Ipmaǵambetova oınasa, ekinshi quramda Qapan Badyrov –  Otello, Kamal Qarmysov – Iаgo, Aısha Abdýllına –Dezdemona keıpinde sahnaǵa shyǵady. Bir qoıylym bolǵanyna qaramastan, «Otelloǵa» eki quram bir-birine múldem uqsamaıtyn eki túrli qyrynan keledi. Saqtalǵan derekter ekinshi quram jumysynyń durys sahnalyq sheshim taýyp, sátti oıyn úlgisin kórsetkenin aıtady. Munda Kamal Qarmysov tek qoıylymdaǵy rolin sheber oınap qana qoımaı, sahnada túrli tapqyrlyǵy men alǵyrlyǵyn da tanytady. Ásirese, akterdiń aıryqsha qasıeti – este saqtaý qabiletiniń ǵajaptyǵy kóptegen tyǵyryqtan abyroımen alyp shyǵady. Kamal Qarmysov sahnada óziniń ǵana emes, seriktesteriniń de rólin jatqa bilgen.  «Otellonyń» alǵashqy qoıylǵan jyldarynda Qapan Badyrov ekeýi biri – Otello, ekinshisi – Iаgo bolyp seriktesip oınaıdy. Sondaı bir kezekti spektakl ústinde Otello–Qapan sózin umytyp qalady. Bul jóninde ǵasyr jasaǵan ǵulama aktrısa Habıba Elebekova apamyz bylaı dep eske alady: «Qapan kúshti akter bolatyn. Iаgo– Kamaldy tóbesine kóterip alyp, sózin aıtyp kele jatyp, bir ýaqytta replıkasy oıynan sart shyǵady. Ne isterin bilmeı, sahnany ádeıi aınalyp júrgen qusap, kórermennen alysyraq ketip Kamaldan: «Meniń sózim qalaı?» degende, Kamal aıtyp jiberedi. Sóıtip, akterlerdiń ózara túsinistiginiń, Kamaldyń alǵyrlyǵynyń arqasynda spektakl sátti ótedi. Qoıylymdy tamashalap otyrǵan Muhań oıyn bitken soń kelip: «Áı, Qapan, seniń sahnany aınalyp júrgeniń – tabylǵan sheshim eken. Akterlerdiń barlyǵy spektakldiń basynan aıaǵyna deıin ornynan qozǵalmaıdy, dınamıka bolmaýshy edi. Myna áreketiń tapqyrlyq bolǵan eken. Budan bylaı osylaı etseń jaqsy bolady» – degen eken. Kamal aǵamyzdyń bul tapqyrlyǵy 1936 jylǵy Máskeýde ótken qazaq óneri men mádenıetiniń onkúndigindegi   Bekejandy somdaǵan  Qurmanbek Jandarbekovtyń daýsy jetpeıtinin der shaǵynda túsine qoıyp, oıyn ortasynda kúlip jiberip tyǵyryqtan shyqqan tapqyr áreketin eske salady. Jalpy, akter úshin tapqyrlyq, tez oılaı alýshylyq asa qajet qasıetterdiń biri. Sahna der shaqtyq óner bolǵandyqtan, kópshiliktiń aldynda qandaı keleńsiz oqıǵa bolyp qalsa da, ym-jymyn bildirmeı tigisin jatqyzyp ári qaraı oınap ketý – akter sheberliginiń eń urymtal tustarynyń biri. Osy bir qasıeti arqyly da akterdiń sheberligin tanýǵa bolady. Búginde, ókinishke qaraı, óner mamandarynyń kópshiligi daıyn mátindi zýyldatyp jattap alýǵa áýes. Sahnadaǵy sáttik qolaısyzdyqtarda tapqyrlyq tanytýdy bylaı qoıǵanda, sóz astaryna úńilip, maǵynasyna boılaıtyndary da neken-saıaq. Júrektiń kózinen ótkizip aıtý jetispeıtindeı kórinedi. Bul – spektaklderdiń álsiz shyǵýyna óz salqynyn tıgizbeı qoımaıdy.

Asaýǵa tusaý...

Shekspırdiń «Asaýǵa tusaý» komedııasyndaǵy Kamal Qarmysov somdaıtyn Tranıo beınesi asa úlken ról emes. Biraq akter ózindiń ishiki tereń sáýlesimen, fılosofılyq keń tolǵanystarymen keıipkerin  qoıylymynyń basty tiregine aınaldyrady. Paıǵambar jasyna kelgenshe sahnada Tranıo bolyp santúrli qımyl jasap, shapshańdyǵynan tanbaǵan akterdiń  bul da ózgelerden oqshaý daralanar artyqshylyǵy. 60 jyldyq mereıtoıynda oınaǵan Tranıosy kóreremenin tamsantpaı, tańǵaldyrmaı qoımady. Osy rolin oınaý ústinde neshe túrli sheńber jasap, dóńgelenip, tóbesimen turyp, shyr kóbelek aınalǵan sahnagerdiń ásem de áserli plastıkalyq qımyldary, sırk ártisine tán óneri Hlestakovtan keıin taǵy bir márte tańdaı qaqtyrǵan edi.

«Máskeýlik teatr mamandary bári birdeı tańdanysyp: «Iаpyr-aý, alpysqa kelgen kisiniń myna qozǵalysynda ne syr, qandaı sıqyr bar? Ǵajap qoı! Ǵalamat emes pe? – dep, – esteri kete tań qalǵany ótirik emes, ony óz qulaǵymyzben estidik» – dep pikir bildirgen teatr synshysy Áshirbek Syǵaıdyń oıy, akterdiń sheberligi haqyndaǵy pikiri Qazaqstannyń eńbek sińirgen artısi, aktrısa Habıba Elebekovanyń esteliginde bylaısha jalǵasady:

«Qoıylymda keıipkerlerdiń atqa minip shabatyn tusy bar. Bir-bir taıaqty at qylyp ustap alyp Sháken men Hadısha atpen shapqandaı keıip jasasa, Kamal esektiń júrisin salady. Qımylynyń shynaıy shyqqandyǵy sonshalyq, zalda kúlmegen adam qalmady. Shek-sileleri qata  qyryn-topan kúlkiniń astynda qaldy. Sondaı qyzyq kórinis bolýshy edi. Jalpy, Kamal sheber akter bolatyn. Qolynan kelmeıtin nársesi bolmaıtyn. Jaǵymdy da, jaǵymsyz da rólderdi shegine jetkizip oınaýshy edi».   

Uly sýretker M.Áýezov aýdarǵan bul komedııany 1943 jyldyń 16 qazanynda Máskeýdiń A.V.Lýnacharskıı atyndaǵy Teatr óneri ınstıtýtynyń tájirıbeli muǵalimderi O.I.Pyjova men B.V.Bıbıkov qoıady. Shekspır komedııasynyń pernesin dóp basyp, ótkir de asaý Katarına róline Hadısha Bókeevany, aqyldy da ozyq oıly Petrýchchıo beınesine Sháken Aımanovty,  Petrýchchıonyń elgezek, qaıǵy-ýaıymdy bilmeıtin adal jandy qyzmetkeri Grýmıo  men alyp-ushpa qaǵylez Tranıo beınelerine Seıfolla Telǵaraev pen Kamal Qarmysovtyń dóp tańdalyp alýy da qoıylymnyń sátti sahnalanýynyń basty jeńisi bolǵany anyq. Spektakldiń tabysqa jetýi áýeli jaqsy dramatýrg pen ushqyr rejısserge, odan keıin talantty akterge baılanysty. Osy turǵydan, osy ólshemmen kelgende Kamal Qarmysovtyń sahnada salǵan sony soqpaǵy ókshesin basyp, izin jalǵaǵan ónerpazdarǵa ǵumyrlyq taǵylym. Professor Áshirbek Syǵaıdyń sózimen túıinder bolsaq, klassıkalyq aýdarma qoıylymdardaǵy Iаgo, Garpagon, Hlestakov beıneleriniń qazaq kóremenine etene tanys bolyp, janǵa jyly ushyraýynyń negizgi qudireti – Kamal Qarmysov óneriniń shyrqaý bıigi dep qaralǵany jón.

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Asqar Altaı. VIRÝS-MÝTANT (Novella)

Ádebıet • Búgin, 19:07

Tankerlerdiń qaıda baratyny belgisiz

Ekonomıka • Búgin, 18:32

Ár teńge úshin esep berýge daıynbyz

Ekonomıka • Búgin, 17:01

Esik nege «tesik»?

Qoǵam • Búgin, 15:25

Betperde kıgen kóktem - 5

Qoǵam • Búgin, 15:10

Qyzylorda oblysy: Taǵy 3 adam vırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 13:31

COVID-19 vırýsy mysyqtan tabyldy

Álem • Búgin, 12:03

Syrdarııaǵa jylanbalyq qaıdan kelgen?

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Koronavırýs hám kóshe sýretteri

Álem • Búgin, 10:51

Uqsas jańalyqtar