Qazaqstan • 26 Naýryz, 2020

Tamdy týraly tolǵam

632 retkórsetildi

Qart Qarataýdyń qoınaýynda kóne tarıhtyń kózindeı bolǵan Tamdy qalashyǵy bar. Tarıhı derekter boıynsha, bul qalashyq ortaǵasyrlyq túrki halqynyń mádenı oshaǵy bolǵan. Tipti bul ortaǵasyrlyq qala aty keıbir jazba derekterde Berýket qalasymen balamalanyp jazylyp júr. Al, keıbir derekterde qalanyń mońǵol shapqynshylyǵy kezinde tolyq qıraǵany aıtylady. Tarıhı Tamdy qalashyǵy búgingi Qarataý qalasynyń batys shetinde, Tamdy ózeniniń oń jaǵasynda ornalasqan. Qalashyqtyń tabanynda kúrkirep ózen aǵyp jatyr. Tasyn túrtseń tarıhy tógilip qoıa beretin uly qazaq dalasyndaǵy bul qalashyqtyń da ózindik taǵdyry bar.

Tamdy áýlıe bulaǵy

Tamdy qalashyǵy VI-HIII ǵasyrlarǵa jatatyn mura ekenin tarıhshylar jazyp júr. Kóptegen ǵylymı-zertteý jumystarynyń nátıjesinde qalashyq topyraq astynan arshylyp, bul jerden kóptegen qundy jádigerler tabyldy. Osyndaı tarıhı mekender arqyly uly dalamyzdyń yqylym zamannan beri órkenıettiń ordasy, mádenıettiń besigi bolǵanyn kórýge bolady. Tamdy qalashyǵyna arnaıy barǵanymyzda áýeli onyń berik qorǵandarynyń osy ýaqytqa deıin saqtalǵanyn kórdik. Tipti qabyrǵalaryndaǵy tastardyń qalanýynda da shyǵys sáýlet óneriniń qoltańbasy bar ekenin ańǵardyq. Jalpy, qalashyqtyń nobaıynan-aq bul jerdiń kezinde iri ortalyqtyń biri bolǵanyn baǵamdaýǵa bolady. Tarıhshy Madııar Eleýov Tamdy qalashyǵynyń munarasynyń bolǵanyn, onyń bıiktigi shamamen 12-15 metrge deıin jetkenin jazǵan edi. Búginde Tamdy qalashyǵyn zerttep júrgen tarıhshy, Qarataý qalasynyń turǵyny Sáýlembaı Ábsadyquly bul qalashyqtyń kezinde Shyńǵys hannyń shabýylynan talqandalǵanyn aıtady. «Bul jerde bes-alty myń adam turǵan bolýy kerek. Al, Tamdynyń saýda, mádenıet oryny bolǵany daý týdyrmaıdy. Máselen, Qarahan dáýiri IH-HIII ǵasyrǵa deıin ómir súrdi. Sol kezde ıslam órkenıeti damydy. Búkil Eýropaǵa ǵylymdy apardy. Sol kezeńderde Tamdy qalashyǵy da mádenıettiń iri oshaǵy bolǵan. Shyńǵys hannyń zamanynda qalashyq ásker tabanynyń astynda qalǵan. Osy jerden bertinge deıin adam súıekteri shyǵyp jatty. Qazaqtar qala salmaǵan degen bos sóz. Qaıta sharýashylyqqa da, basqa jaǵdaılarǵa da yńǵaıly bolýy úshin qalany ózen jaǵasyna salǵan. Onyń bir dáleli – osy Tamdy qalashyǵy», deıdi ol. Tamdy qalashyǵynan kezinde qysh ydystar, teńgeler, dýadaqtyń súıeginen jasalǵan sybyzǵy jáne ózge de qundy jádigerler tabylǵan. Búginde qorǵandarynyń ózi ketilip, juqanasy ǵana qalǵan tarıhı meken uly dalamyzdaǵy asqaq rýhty, ózgeshe órkenıetti búgingi kúnmen jalǵap turǵandaı áser etedi. Al, qalashyqtyń aty da, ózenniń aty da Tamdy atalýynyń syry ańyzǵa baryp tireledi. Tamdy týraly ańyzdar da tarıhtaǵy taǵylym alarlyq muralardyń biri.

El aýzynda Tamdy týraly áńgimeler kóp. Bul kisi aty ma, joq pa, ol jaǵy belgisiz. Biraq ańyzdardyń túp negizi Tamdy áýlıe tóńiregine baryp toqaılasady. Ádebıetshi-ǵalym Janǵara Dádebaev «Taraz ólkesi» atty kitabynda Tamdy áýlıe týraly jazady. Ańyzdyń bul nusqasy áýlıeler Qoja Baǵaýeddın men Qoja Ahmet Iassaýıdiń bir kúni kúsh synasyp, daýlasyp qalǵanynan bastalady. Bul kezde Baǵaýeddın Buharada, Iassaýı Túrkistanda eken. Ekeýi de bir-biriniń kózinshe ǵajaıyp ister jasap, ózderiniń neshe túrli keremetin kórsetedi eken. Baǵaýeddın kúsh synasyp qoımaǵan soń, Iassaýı Ámý darııanyń sýyn túgeldeı dásoramalyna quıyp alyp, óz mekenine júrip ketipti. Ol alys joldan kele jatyp ylǵı Áýlıe atanyń basyna zııarat etedi eken. Bul joly da Túrkistanǵa toqtamaı, Áýlıe atanyń basyna kele jatady. Qarataýdyń bir bıigine kelgende álgi Ámý darııanyń bir tamshysy jerge tamyp ketedi. Bir tamshy sý bulaqqa aınalady. Iassaýıge shákirt bolyp júrgen bir kisi qudirettiń kúshimen muny bilip, bulaq basyna kelip turady. Sondyqtan bul kisi de, bulaq ta Tamdy dep atalyp ketken deıdi. Ańyz bolsa da, bul jerde Tamdy áýlıe týraly azdap aıtylady. Taǵy bir ańyzda jaýgershilik zamanda erlermen birge Tamdy áýlıeniń jalǵyz balasy jaýǵa attanady. Batyrlar shaıqasyp júrip, shól dalaǵa ótip ketipti deıdi. Sodan batyrlarmen birge jolda kele jatyp áýlıeniń jalǵyz uly da shólden qaıtys bolypty. Sonda Tamdy áýlıe balasynyń óli denesin aldyna alyp otyryp, batyrlardan onyń erligin estıdi. Kenet kóńili bosap, áýlıeniń kózinen shyqqan bir tamshy jas appaq saqalynyń ushyna kelip dirildep turǵan eken. Eńkeıip, balasynyń mańdaıynan ıiskeı bergende, álgi tamshy jas jerge tamyp ketedi. Qudaıdyń qudiretimen sol jerden móldiregen bulaq paıda bolypty deıdi. Degenmen, munyń bári ańyz. Biraq ańyzdyń túbinde de bir aqıqattyń bolatynyn joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Qazaq dalasynda Qudaıdyń nazary túsken áýlıelerdiń kóp bolǵanyn eskersek, Tamdy áýlıeniń de ómirde bolǵan adam ekenine senýge negiz bar.

Tamdy qalashyǵynyń orny

Tamdy qalashyǵynan biraz jer júrgen soń, Qarataý qalasynyń tómengi betinde kesene ornalasqan. Muny jergilikti jurt «Tamdy áýlıe» kesenesi» deıdi. Keseneniń mańdaıynda «Bısmıllááhır rahmáánır rahıım «Tamdy Áýlıe» Abý Mýsa Ash-Qárı Kesenesi. VI-VII ǵ.» degen jazý bar. Keseneniń janynan paıda bolǵan bulaq sýy bul kúnde shaǵyn kólshikke aınalǵan. Qazirgi kezde Tamdy áýlıe kesenesiniń mańy táý etýshilerdiń jaqsy bir ornyna aınalǵan. Jergilikti halyqtyń aıtýynsha, bulaq sýynyń dámi bólek ári jyldyń barlyq mezgilinde de bir qalypta turady eken. Sol kólshiktiń ishinde balyqtar tirshilik etýde. Al, taǵy bir ańyzda Tamdy áýlıeniń Qyzyr babamen áńgimelese alatyn qasıetiniń bolǵany baıandalady. Olardyń kezdesip, suhbat quratyn jeri Tamdy áýlıe bulaǵynyń basy eken deıdi. Bul ańyzda bir ananyń uly jáne qyzymen Qyzyr áýlıemen kezdeskeni, Qyzyr babanyń Tamdy áýlıe bulaǵyna eki balyq jibergeni jaıly aıtylady. Búginde kóptegen eldiń túsiniginde sol eki balyq áli de bar. Sondaı-aq, kópshilik bul jerdegi barlyq balyqtardyń Qyzyr baba jibergen balyq ekenine senedi. Sol sııaqty Tamdy áýlıeniń bala kezinde Qarataýdyń teriskeı betinde bir baıdyń qozysyn baqqany, jolbarys kelip qozyny jep ketkende Tamdy áýlıeniń kýálikke taýdy shaqyrǵany jaıly ańyz da el esinde saqtalǵan. Al endi san túrli ańyzǵa arqaý bolǵan Tamdy áýlıeniń naq ózi kim bolǵan?!. Kesene mańdaıyna jazylǵan Abý Mýsa Ash-Qárı kim?!.

Qarataý óńirin zerttep júrgen tarıhshy Sáýlembaı Ábsadyquly «Tamdy áýlıe taǵylymy» degen maqalasynda bir derek keltiredi. «VII-VIII ǵasyrlarda arabtar at izin Orta Azııaǵa burǵanda bul jerde túrkilerdiń urpaǵy dáýirlep turǵan. Qarýdyń kúshimen ala almasyn bilgen jaýgerler qazaqtyń saharasyna sahabalaryn jiberip, din ıslamdy nasıhattap, bir Allaǵa syıynýdy murattasa kerek-ti. Sondaı sahabalarynyń biri – Ábý Musa ásh Qarı osy Qarataýdyń qalyń qoryqty, qııatasynyń ústine kelip, alyp aǵashtyń kóleńkesinen saıa tapty desedi. Asataıaǵymen jerdi nuqysa aspanǵa sý atqylap, jerge aq jaýyn tamǵan. «Tamdy, tamdy», dep shýlasqan túrkiler... Tylsym tabıǵattyń tilin tapqan, aq kıimdi, aq sáldeli qarııa sodan bastap Tamdy áýlıe atansa kerek. Osy arab, bergisi parsyda qarı dep úlken ilimdi, bilimdi adamdy ataıdy. Ol bylaısha aıtqanda, bilgish, áýlıe degenge keledi. Eń suńǵyla bilimdileri – paıǵambarlar árıne, Ábý Musa ásh Qarı (Tamdy áýlıe) paıǵambar emes, sahabalardyń biri. Úsh qurlyqtan jaıaý-jalpylap jetken ásh Qarı áýlıe bulaqtyń betkeıinde kóz jumǵan», dep tolǵaıdy.

Tarıhtan alatyn taǵylym kóp. Meıli ol ańyz bolsyn, tarıhı derek bolsyn, bári de qazaq degen uly halyqtyń qundy murasy. Búginde Tamdy qalashyǵy men Tamdy áýlıe kesenesiniń tarıhy baılanystyryla aıtylady. Eger shynymen ásh Qarı sahaba Qarataý betkeıine kelip dúnıe salyp, kesene áýlıeniń qurmetine turǵyzylǵan bolsa, onda ol Iassaýıden buryn ómir súrgen bolyp shyǵady. Biraq, alǵashqy ańyzda Tamdy áýlıe Iassaýıge shákirt bolyp júrgen adam retinde sýretteledi. Degenmen, ańyz túbiniń de aqıqatqa baryp tireletini belgili. Tipti Tamdy áýlıe kesenesiniń Tamdy qalashyǵyna qatysy joq bolýy da múmkin. Alaıda ashylmaǵan kóp aqıqat, talaı tarıhı syr aldaǵy kúnderdiń enshisinde.

 

Jambyl oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Tynyshtyqbek Ábdikákimuly. KARANTIN

Ádebıet • Búgin, 20:57

Almaty: Jolaýshylar aǵyny men kólik sany azaıdy

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 18:10

Betperde kıgen kóktem - 6

Qoǵam • Búgin, 17:09

D dárýmeni - ınfeksııalardyń «jaýy»

Koronavırýs • Búgin, 16:47

Shymkent: Sıfrly otbasynyń bir kúni

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:58

Uqsas jańalyqtar