Ádebıet • 02 Sáýir, 2020

Kádimgi bir Qydyr-ata sııaqty

666 retkórsetildi

1967 jyl. Qańtar aıynyń alǵashqy kúnderi KazGÝ-diń úlken akt zalynda elge áıgili Sábıt Muqanovpen kezdesý bolǵan-dy. Ertegideı shahardy da, ańyz jazýshyny da alǵash ret kórgenim. Sábeń ázil-ospaqqa júırik, aıtqysh oınaqy sóıleıdi eken.

Halyqtyń qadirlisi, ardaqtysy, ult rýhanııatynyń qasıetti qara nary akademık-jazýshy Sábıt Muqanov «Bir ózi bir bıblıoteka kitap jazǵan, bir ózi bir eldiń basynan keshken bar dáýirin qamtýǵa qulash urǵan, ár dáýirdegi eldik-erlik tirshiligin, oı órisin, sezim tereńdigin kórsete alǵan, teńdeseri sırek kezdesetin qalam eńbekshisi» (Ǵabıt Músirepov), «qazaq halqynyń jandy shejiresi» (Sáıfı Qudash), «ádebıetimizdiń Elbrýstarynyń biri» (Rasýl Ǵamzatov) edi.

Uly Sábeń «Syrlasý» deıtin tolǵanysynda:

         Jan syrym, halqym maǵan senseń eger,

         Boryshym shashymnan kóp saǵan berer.

         Jelkeme  shor túser dep aıamaı sal,

         Men seniń ógizińmin órge jeger –

degeni ult sýretkeriniń, zamana jyrshysynyń ımandaı syry, jalyndy tilegi. Ol sóz óneri, ádebıet tarıhy, ult mádenıeti, ustazdyq-sanatkerlik jolynda, shyn mánisinde, halyq qyzmetkeri, meıirban óner qamqorshysy, eginshi-malshy qaýymnyń Qydyr-atasy dárejesine, oı-parasat bıigine sharyqtap, asyl jurtyn aq jańbyrdaı sóz káýsarymen sýsyndatty.

1967 jyl. Qańtar aıynyń alǵashqy kúnderi KazGÝ-diń úlken akt zalynda elge áıgili Sábıt Muqanovpen kezdesý bolǵan-dy. Ertegideı shahardy da, ańyz jazýshyny da alǵash ret kórgenim. Sábeń ázil-ospaqqa júırik, aıtqysh oınaqy sóıleıdi eken. Aýdıtorııany óz ýysynda ustap, qyzyqty shyǵarmashylyq oılarymen bólisti. Esimde qalǵany: on alty tomdyq tańdamaly shyǵarmalarym shyqpaqshy, «Gosplan» terleıdi» degeni bar. Ásirese, Shoqan Ýálıhanov ómirinen trılogııa jazýǵa kiristim. Sebebi, men ózim 1913 jyly ensıklopedıst-oqymysty Shoqannyń Kókshetaý dýanyndaǵy Aıyrtaý bolysynda turatyn baýyry Qoqyshtyń úıinde Shoqannyń sýretterin kórgen edim. Ekinshi ret osy uly shańyraqta 1921 jyly boldym. Osy jyly jazǵyturym ýaqytynda aq bandylar Qoqyshtyń úıine basyp kirip, Shoqan men Maqynyń (1845-1916) qymbat jádigerlerin qurtypty. Áńgimeshil, shejirege jetik Qoqysh aqsaqal Abylaı han, Ýáli, Shoqan, Jaqyp, Maqy, bir sózben aıtqanda, Abylaıhan zamany, Shoqannyń ata-tegi, ómiri jaıynda mol derekterge qanyqtym dedi. «Shalyń, jasy 66-da bola tura aýyr jumysqa jegildim» dep oıyn bir túıdi. Shoqan týraly jazý kúrdeli sharýa. Qazaqtyń keń dalasyn, Sibir ólkesin, Qytaıdyń Qashǵarııasyn, Qyrǵyzdyń Alataýyn sharlaǵan. Peterbýrgte áıgili oqymystylarmen aralasýy bar, pikirlesýi bar. Sonda deımin-aý, Shoqannyń ǵalamat parasatty tulǵasy, darııa bilimi, danalyq ilimi qandaı eken-aý dep qaıran qalasyńdar degen-di. Sóıtip, mol áserge bólengenim bar.

1967, 1970 jyldarda jarııalanǵan «Aqqan juldyz» dılogııasynda Sabalaqtyń (Abylaı hannyń) balaýsa shaǵynda Tóle bıdiń qolynda bolǵany, sodan soń Qaraýyl Dáýletkeldi baıdyń jylqysyn baqqany, sonan soń «ǵaıypty boljaıtyn áýlıe», «sıqyrly oqýmen aspannan perini túsirip, jerden jyndy býatyn» ǵulama, emshi, ımam, Buharda 30 jyl oqyǵan, 12 pándi támamdaǵan Sarǵaldaq qojanyń qyzy Aıǵanymǵa Ýálihannyń quda túsýi, Ýáliniń 1815 jyly dúnıeden ozýy, «shubar tós aqqý» Aıǵanymnyń knıaz Nıkolaıǵa unap, onyń Kókshetaý dýanynyń aǵa sultany saılaýy, ordasyn jasaqtaýy, Aıǵanymnyń Shormanmen qudalasýy, Shormannyń «attarynyń sıraǵyna aq jibek orap», Syrymbetke kelýi, onyń «qaz ben úırekti bıdaıyqtaı qyratyn» Kóksúńgini qalaýy, jıhangez Seıfsattar Seıfúlmálikov tarıhy, Zeınepti uzatý saltanaty, Estemestiń Eseneıiniń 8 qanat aq úı tigip, nesheme alýan tósenish tósep, 6 aıǵyrdyń terisinen taı júzgen saba jasap, Shyńǵysty qonaq etýi, «pisken aq marqadaı, symbatty sulý», «adamzattyń perishtesi» Ulpannyń sáýleti (alaqandaı jalpaq úzbeleri, altyn sholpysy, júzigi, syrǵasy syńǵyrlap syńsyǵan sáýkelesiniń ózi bir úıir jylqyǵa teń), HIH ǵasyrdyń sóz ustaǵan Qanaı bı, Sháńki bı, Toqsan bı, Qurymsy bı, Izbasty bı, Arǵyn Shoqaı bı tulǵasy jáne Shoqannyń tentektik qylyqtary, alǵyrlyǵy men Kadet korpýsynda oqyǵan jyldary sýretkerlik sheberlikpen áńgimelenedi. Jáne de Batys Sibir general-gýbernatory Gýstav Hrıstıonovıch Gasforttyń (1790-1874) Shoqandy ózine adıýtant etkeni sóz bolady.

«Aqqan juldyz» dılogııasynyń 2-shi tomynda G.H.Gasforttyń ómirtarıhy jáne onyń Orta Azııa halyqtarynyń jer-sýyn, áskerı qýat-kúshin, salt-sanasyn, ádet-ǵurpyn qalaısha meńgerý tásilderin, Rossııanyń otarshyldyq saıasatyn tereńdetý maqsatynda «Gannıbaldan bir de kem bolmas qalpy bar» Shoqandy ózine járdemshi etý, taǵy da sol HIH ǵasyr ishindegi saıası jaǵdaılar kemel sıpattalǵan.

Dılogııada qazaq halqynyń taǵdyry týrasynda F.M.Dostoevskıı men Shoqannyń keńesýlerinde jaqsy kórinis tapqan. Shoqannyń kózqarasyn: «Bergi armany týǵan eli – qazaqtyń eldigin, sharýasyn, mádenıetin, turmysyn Eýropanyń, orystyń darajasyna kóterý...». Nemese: «Rossııa da dúnıe júzindegi eń zor otarshyl memlekettiń biri ǵoı? Onyń da jaýlap alǵan jeri men eli ulan-baıtaq. Solardyń biri – qazaq» dep, shynaıylyqpen sóıletedi.

Ushqyr oıly balaýsa Shoqandy «O, adam!  Birinshi adam!» dep F.M.Dostoevskııdiń baǵalaýy da qandaı úzdik sıpattama!

Dılogııada Shoqannyń taǵdyrlastary, murattastary Dorjı Banzarov pen G.N.Potanın jaıyndaǵy syr-suhbattar, sonymen qatar Peberbýrgte óner kórsetken Dáýletkereı men Táttimbet kúıshiler haqyndaǵy tarıhı áńgimeler, Shoqan men Aıjan arasyndaǵy ǵashyqtyq syrlar, Narǵyz beınesi jáne onyń qaıǵyly-qasiretti ómirinen týǵan Daırabaıdyń «Qapyda ótken qaryndas», «Sýǵa ketti-aý, erketaı!?» deıtin kúıleri, Kókshetaý, Býrabaı óńiriniń tarıhy, qazaqtyń bı-sheshenderiniń tulǵasy sýrettelgen.

Jalpy, HIH ǵasyrdaǵy qazaq qoǵamyndaǵy tarıhı-áleýmettik jaǵdaılar men Shoqan tulǵasy men onyń ortasy jaqsy kórsetilgen.

Negizinde, Sábeńniń «Aqqan juldyz» dılogııasynda etnografııalyq kórinister (qyz uzatý, Zeıneptiń búrkit mıyna jerik bolýy kıiz úı qurylymyna, as-sýǵa, aıaq-tabaqqa, kıim-keshekke qatysty), sırek qoldanylatyn maqal-mátelder, frazeologııalyq oralymdar, tarıhı jer-sý ataýlary jetkilikti. Aıtalyq: «El-súńgi muz: aqyryn ustasań túsip ketedi, qatty ustasań synyp ketedi», «Qydyr qarasha úıge qonaqtaıdy», «Tyshqanǵa jún bitken saıyn qaltyraýyq». Myna bir sóz tirkesterine oı júgirteıik: «aqylyna aıǵyr salý» (baıqaý, tekserý degen maǵynada), «istik ushyna shyǵý» (shegine shyqqan ýshyqqan is) «As-sýǵa qylap áıel» (taza, uqypty). «Balaǵynan shýy shyqqan» (salaqtyq).

Iа bolmasa: «qaza» (qamystan qoshqar múıizdendire keń ǵyp jasaǵan qorshaý), «kıik emshek» (sút ataýy), «dóńasar» (zeńbirek), «qaltaqbaı» (astaý qaıyqtyń aty), «úme» (saýyn aıtý).

Jazýshy Sábıt Muqanov tabıǵat qubylystaryn áserlep sýretteýge de maıtalman. Mysaly: «kúreń boıaýy qoıýlana túsken kúnniń úlken dońǵalaǵy jerge túgelimen batyp ta úlgerdi. Endi onyń jer astynan bıikke shashyraǵan ózi tústi sáýle tarmaqtary jan-jaqtan saýmalanyp jınaldy da, totynyń tarbaıtqan quıryq qanattary sııaqtanyp, túbi bir-aq ýys, taramy bir-aq shoq bolýǵa aınaldy...» (Muqanov S. Tańdamaly shyǵarmalar. 16 tomdyq. T.7. Almaty, «Jazýshy», 1975. 247-bet).

Sábeńniń árbir romany – oqyrmandar úshin ózgeshe bir tarıhı oqıǵa edi. Bir ǵana «Jumbaq jalaý» (1938) romanyna  ádebıet súıer qaýymnan 1000-ǵa jýyq hat alǵan. 1960 jyldarda mektep qabyrǵasynda júrgende Sábeńniń shyǵarmasyn el qalaısha japa-tarmaǵaı oqyǵanyn kózim kórdi.

Zamana jyrshysy, ámbebap daryn Sábıt Muqanovtyń 1964 jyly jaryq kórgen «О́mir mektebiniń» jalǵasy «Eseıý jyldary» deıtin memýarlyq týyndysynda HH ǵasyrdaǵy qoǵamdyq-áleýmettik, saıası jaǵdaılar men el ómirindegi, rýhanııat álemindegi, saıasat maıdanyndaǵy irgeli, kúrdeli qubylystar, qaıshylyǵy mol kórinister jáne sonymen birge qazaqtyń abyroıyn asqaqtatqan, samuryqsha samǵaǵan sańlaq tulǵalardyń eren, erekshe eldik-memlekettik isterin shynaıy taza qalpynda áńgimeleıdi. Jáne óziniń telegeı syr-sezimimen, tájirıbesimen, kórgen-bilgen, estigen, túıgenderimen bólisedi. Álbette, qý zamannyń quryq boılamaıtyn qýlyqtaryna shyrmalǵany da bar. Qalaı desek te «Eseıý jyldary» romany – sol bir taýqimetti dáýirdiń aınasy. Munda tarıhı-mádenı, saıası, ádebı maǵlumattar mol.

Sábıt Muqanov I.V.Stalınniń qabyldaýynda bolǵanyn, ol Álibı Jangeldın men Ǵabbas Toǵjanovty bilgenin, «Shyǵys» baspasynyń qazaqstandyq bólimin Ábdirahman Baıdildın meńgergenin, «Ulttar» baspasynyń dırektory, «Temirqazyq» jýrnalynyń redaktory Názir Tórequlov bolǵanyn, Nıkolaıdy atqan F.I.Goloshekın ekendigin, ózi 1923 jyly Orynbor shaharynda «Eńlik-Kebek» spektaklinde Kóbeıdiń rólinde oınaǵanyn, Sáken Seıfýllınniń ózine «О́leń, tek adamnyń jan-júreginen sýyrylatyn syry ǵana bolýǵa tıisti» dep aqyl bergenin, 1926 jyly «Bostandyq týy» gazetiniń sekretary, 1929 jyly «Keńes aýly» gazetiniń redaktory, 1930-1931 jyldarda Máskeýde akademık Marr atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty men 1931-1936 jyldarda Qyzyl professorlar ınstıtýtynda oqyǵanyn, 1935 jyly Máskeýde «Syn baıa» romany jarııalanǵanyn, 1936 jyly Máskeýde Qazaq ádebıeti men óneri dekadasyna resmı múshe retinde qatysqanyn jáne osy bir saltanatty kúnderde Lev Isaevıch Mırzoıan Parıjden fransýz tiline aýdarylǵan «Sulýshash» romanyn syılaǵanyn baıan etedi.

Ásirese, akademık-jazýshy Sábıt Muqanovtyń ult tulǵalary Turar Rysqulov, Sáken Seıfýllın, Oraz Jandosov, Nyǵmet Nurmaqov, Sultanbek Qojanov, Ábilqaıyr Dosov, Smaǵul Sádýaqasov, Jalaý Myńbaev, Seıitqalı Meńdeshev jaıynda aıtqandary tolǵandyrmaı qoımaıdy. S.Muqanovtyń myna bir pikiri – onyń saıası kózqarasyn tolyq kórsetedi.

«Moskvada jaýapty qyzmette qazaqtan úsh adam bar: biri – VKP(b) Ortalyq komıtetiniń ınstrýktory – Ábilhaıyr Dosov, ekinshisi – VSIK sekretarynyń biri – Nyǵmet Nurmaqov, úshinshisi – RSFSR Halyq Komıssarlar Soveti predsedateliniń orynbasary – Turar Rysqulov. Osylardyń ishinde meniń eń kóp biletinim de, eń jaqyn syrlasym da Dosov edi. Men oǵan Qazaqstanda bolyp jatqan ýaqıǵalardy aıtyp, qateni túzeýge aralasýyn ótinip em:

– Bizdiń qoldan kelmeıtin is, – dedi Dosov.

– Nege?..

– О́zara aıtqanda, – dedi ol, – Qazaqstanda osynsha búlinshilik bolýǵa bas sebepker – Stalınniń ózi.

– Nege?! – dedim men shoshynǵandaı...

– Goloshekın bizdiń respýblıkaǵa sekretar bop 1925 jyly bardy ǵoı. Sodan  birer jyl keıin Stalınniń atyna: «Qazaq aýlyna Oktıabr revolıýsııasy áli kelgen joq, ony endi jasaý kerek» degen mazmunda uzaq hat bergen. Stalın ol hattyń ústine «maquldaımyn» degen rezolıýsııa qondyrǵan. Goloshekınniń Qazaqstanda qazirgi jasap jatqan búlinshligi – sol rezolıýsııadan shyǵyp jatqan nárse, Qazaqstannyń erekshe  búlinip jatýy da sodan.

Meniń basym aınalyp ketkendeı boldy. О́ıtkeni, ol kezde men Stalın tarapynan halyqqa qastyq bolady degen pikirdi basyma keltirgen adam emespin de. Onyń ústine, 1930 jyldyń kókteminde Stalınniń «Tabystan bas aınalý» degen maqalasyn baspasózden oqyǵam, ol maqalanyń sózderine sengem... Endi, mine, Dosovtyń aıtyp otyrǵany mynaý!

– Men saǵan eshýaqytta qastyq oılaǵan adam emespin, – dedi Ábilhaıyr meniń aýyr oıǵa shomǵan qalpymdy baıqaǵandaı, – dostyqtan basqa eshnárse oılamaımyn. Qazaqstanda bolyp jatqan jaıdy túzeý, tek Stalınniń ǵana qolynan keledi, «qudaı» sonyń kókeıine birdeme quısa – quıdy, quımasa «qazaq degen eldiń sory birjola qaınaǵany!» dep bile ber. О́zińe aıtarym, – bul másele jaıly eshkimge de aýzyńdy asha kórme, asham dep, qosaq arasynda bosqa ólip ketpe!

Sóz qysqaryp qaldy. Degenmen, men aýzymdy ashpaı qoıǵan joqpyn. Biraz kún tolǵanyp júrip bir sátte Nyǵmet Nurmaqovtyń úıine bardym. Ol da Dosovtyń sózderin qaıtalady... Odan biraz keıin Turar Rysqulovqa bardym.  Onyń sózi alǵashqy ekeýinen basqasha shyqty.

– Menimshe, – dedi ol, – Qazaqstanda bolyp jatqan asyra silteýdiń naqtyly jaıyn Iosıf Vıssarıonovıch tolyq bilmeıdi. – Oǵan bul jaıdy jetkizý – Qazaqstandy biletin adamdardyń mindeti».  (Muqanov S. Tańdamaly shyǵarmalar. On alty tomdyq. T.11. Almaty, 1977. 425-426 better).

Jazýshynyń Alash qaıratkerlerine adaldyǵyn aıryqsha ataýǵa bolady. Aıtalyq: «Sultanbek (Qojanovqa sıpattama. S.N.) shynynda da adamshylyq qasıetteri mol, oıynshy kúlkishi, ázilqoı, keńesqor, ádebıet pen kórkemónerdi súıetin kisi eken» deıdi. Al Oraz Jandosov týraly: «Oraz qazaqsha sózdi de, oryssha sózdi de jumsaq, ádemi aıtatyn, minezi asa sypaıy jigit».

Turar Rysqulovtyń Máskeýge qyzmetke aýysqanda páterin Sábıt Muqanovqa bergen.

Sábeńniń derekterine júginsek, qazaq qaıratkerleri bir-birimen tileýqor bolǵan (Sáken men Turar, Sáken men Ábdirahman Baıdildın). Sáken Goloshekın basshylyǵy tusynda birde-bir ret bas suqpaǵan.

Qyzylorda. 1927 jyl. «Bir kúni Sadýaqasov meni qrnaqqa shaqyrdy jáne «úıimde Ńlııas Jansúgirov bolady dedi» («Juldyz» jýrnaly, 1960, № 6. 154-155 better).

Aqmeshit shárinde 1925 jyly 16 sáýirde sezd ótedi. Sonda Ýgar Jánibekov Sábıt Muqanovqa Jasyl týdaǵy «Lá ıláha ılla-ılla», «Jasasyn Alash avtonomııasy», «Alashtyń Oıyldaǵy atty polki» deıtin jazýlary bar plakattardy kórsetedi. Bul degenińiz ult zııalylarynyń uly tilegi men rýhyn tanytatyn taǵdyranyqtaǵyshtyq derek.

«Eseıý jyldarynda» Sábeńniń ózi kórgen-bilgen, dámdes-tuzdas, syrlas bolǵan ult mádenıeti tarıhyndaǵy óner juldyzdarynyń shyǵarmashylyq ómirbaıanyn qulshynyspen qyzyqtyryp áńgimeleýi der edik. Olar: Úkili Ybyraı, Taıjan, Ámire, Isa, Qajymuqan, Shashýbaı, Aleksandr Zataevıch, Qalıbek Qýanyshbaev, Qurmanbek Jandarbekov jáne taǵy basqalar. Ataqty Qajymuqannyń óneri men yrymshyldyǵy haqyndaǵysy qyzyqty bir hıkaıa.

Álemdik dańqqa ıe akademıkter Marr men V.V.Bartoldtyń, Iаkýbınskııdiń, Keltýıalanyń dáristerin tyńdaǵan. A.V.Lýnacharskııdiń (1875-1933) semınarlyq sabaqtaryna 2 jyl qatynasqan. 1932 jyldyń kúzinde eki myń kisi jınalǵan lyq toly zalda Bas baıandamashynyń júregi qysylyp, sonda qıyndyqtan qutqarǵan A.V.Lýnacharskıı 5 mınýttyń ishinde oıyn jınaqtap, «Gete men onyń dáýiri» degen taqyrypta úsh jarym saǵat shabyttana sóılep, aýdıtorııany sıqyrlap tamsandyrady.

Nemese «qyransha sańqyldaıtyn, kúnshe kúrkireıtin, najaǵaısha jarqyldaıtyn» orys aqyny V.Maıakovskıı oqyǵyshtyǵyn úlgi etedi. Jetesinde jigeri mol, azamattyq, qalamgerlik ustanymy berik, qaıratkerlik, kóshbasshylyq bolmysy bólekshe, ǵulamalyq zerdesi ózgeshe sharbolattan jaralǵan Sábıt Muqanov: «Men IKP-da (Instıtýt Krasnoı professýry. S.N.) saıasattyq jáne gýmanıtarlyq ózge sabaqtardy jaqsy alyp júrýmen qatar, kórkem ádebıettiń tarıhy men teorııasy jáne shyǵarmashylyqpen erekshe shuǵyldandym. Dúnıejúzilik jáne orystyń klassıkalyq kórkem shyǵarmalardy meniń ómirde eń kóp oqyǵan shaǵym osy IKP-nyń tusy» dep aǵynan aqtarylady.

Uly Dala tarıhynyń bilgiri Sábeńniń «О́mir mektebi» trılogııasynda óz kózimen kórgen, oı-sana tarazysynda ekshelgen jer-sý, ólke shejiresine qatysty «Toǵanastyń toqsan eki» kóli, «Balyq sasyǵan Baraq» kóli, «Besimniń bes salasy» (Imanjan Jylqyaıdarulynyń aıtýynsha, Máshhúr Júsiptiń besinshi atasy – Besim), «Alasha han kúmbezi», «Joshy hannyń kúmbezi», «Edige molasy», «Kenesary qorǵany», «Sandybaı baıdyń kúmbezi» (Sandybaıdyń asyna  500 bıe, 5 myń qoı soıylǵan) jaıyndaǵy derekteri de shyǵarmanyń rýhanı qundylyqtaryn kórkeıtýge qyzmet jasaıdy.

Qazaq ádebıetiniń klassıgi Ǵabıt Músirepov Maǵjan Jumabaev týraly deıtin shap-shaǵyn estelik jazbasynda:

«10. Qoǵamdyq sot.

  1. Qoǵamdyq aıyptaýshy. Sábıt.
  2. Sábıt 21 j. Presnogorkovte, eki tún Maǵjan óleńderin aıtyp edi. Ádeıi sony úgitteýge shyqqandaı edi.
  3. 18-jyl Ombyda muǵalimder kýrsynda: Sábıt Ǵazızanyń úıinde... Ol úıge ony Maǵjan ornalastyrǵan» depti (Músirepov Ǵ. Kúndelik. Almaty, «Ana tili», 1997, 26-bet).

Bul pikirden 21 jasar Sábıt Muqanovtyń Maǵjan Jumabaevqa degen kózqarasyn tanýǵa bolady. Ári qıǵashtaý, ári iltıpatyn. Maǵjan 1918-1920 jyldarda Omby qalasynda qazaq mektepteri úshin muǵalimder daıarlaıtyn eki jyldyq kýrsynyń dırektory bolǵanda Sábıtke qol ushyn bergendigi aıtylǵan.

Keńestik júıe, keńestik saıasat ult zııalylaryn jyrtqyshtyqpen, surqııalylyqpen qorlyq-zorlyq, zulymdyq áreketterin órshitip, Maǵjandaı asyldy 1929 jyly Máskeýdegi Býtyrka abaqtysyna qamap, on jylǵa sottap, jerdiń túbi Karelııaǵa sabyltyp aıdaǵanda Sábıt Muqanov 1932 jyly «HH ǵasyrdaǵy qazaq ádebıeti. Ultshyldyq, baıshyldyq dáýiri. I bólim» deıtin kitap jazyp, Maǵjan Jumabaevtyń ómiri, ata-tek shejiresi, ónerge umtylý joly, otarshyldyq saıasatqa qarsylyǵy, ultshyldyq, túrikshildik saryndary, Qyzyljardaǵy, Tashkenttegi, Máskeýdegi qyzmeti, sonymen qatar kesek-kesek keremet shyǵarmalarynan úzindiler alynyp, saıası-qoǵamdyq, kórkemdik, áleýmettik turǵydan saralanady. Sondaı-aq, Sábıt Muqanovtyń keńestik ıdeologııa turǵysynan onyń tegeýirindi ýysynan shyǵa almaı, qaıshylyqty teris pikirler de órbitedi. Qalaı bolǵan kúnde de Maǵjan tas qamaýda bolǵanmen, onyń shyǵarmashylyq ómirbaıany jóninde áńgimeleý – ójettik, rýhanı erlik.

S.Muqanov Maǵjannyń tek-tórkinin de jitilikpen, jetelilikpen túsindiredi. Shejirelik kestesi bylaı: Maǵjannyń ákesi Beken (1867 jyly týǵan), Bekenniń ákesi Jumabaı qajy (1827-1899), munyń ákesi Shonaı, onyń ákesi О́tegen, onyń ákesi О́temis – Arǵyn ishindegi Atyǵaıdyń bir butaǵy. Beken «eldiń qabyrǵaly aqsaqaly» atanǵan. 1906-1911 jyldarda bı, 1911-1914 jyldarda bolys bolǵan. Sal-serilikti de qýǵan.

Sábıt Muqanovtyń áńgimeleýinshe, Maǵjan 8 jasynda Kárim deıtin aýyl moldasynan, Qyzyljar medresesinde ımam, uıymdastyrýshy Muhametjan Begeshevten, qajy Aqııa Aqanovtan (bu kisi úsh jyl dáris oqyǵan, arabsha úıretken), toqeteri, 1910 jylǵa sheıin medresede bilim alǵan. Munan soń Mirjaqyp Dýlatulynan orys tilin úırengen. Munan soń Ǵalııa medresesinde Ǵalymjan Ibragımov ustazdyq etken. 1913-1916 jyldarda Ombyda muǵalimder semınarııasynda oqyǵandyǵy jóninde jáne «Jas azamat», «Alashorda», «Saryarqa» gazetteri men «Abaı» jýrnalyna qatynasqanyn keltirgen. «Balapan» qoljazba jýrnaly men «Bostandyq týy» gazetine redaktor bolǵanyn baıan etedi. 1912 jyly Qazanda basylǵan «Sholpan» atty óleńder jınaǵyna sıpattama beredi. Ol:

  1. Jurttyń qamyn kóp oıla,

Ýaıym, qaıǵy jep oıla.

Artta qalǵan sorly jurt,

Alǵa bassyn dep oıla!

  1. Kidirme, aıańdama kókke umtyl,

Alam dep kókten juldyz qolyń serme.

Jasynan oqý oqyp, óner qýǵan,

Jan jetpes kóńili júırik kemeńgerge.

deıtin jas Maǵjannyń balaýsa balǵyn qasıetterge toly shýmaqtaryn mysalǵa keltiredi, osyndaı kórkemdik kýálikterdi ortaǵa jaıyp salady.

S. Muqanov Maǵjannyń tyrnaqaldy «Sholpany» haqynda «aqynnyń aldaǵy ómiriniń elesi bar shyǵarma», ol «ras, sońǵy kezde túr jaǵynan kúshti adam boldy» dep jazady.

S.Muqanov Maǵjannyń «Esimde... Tek tań atsyn?» deıtin óleńinde «qazaqtyń jaýynger zamany sýretteledi de, otarshyl úkimetke baǵynǵanyn sóıleıdi» deıdi. Durys pikir. Buǵan ábden laıyq qýatty oılarǵa, kórkem sýretterge baı jaqut mysaldardy túıdek-túıdegimen kelisti keltiredi.

Ol Maǵjan túrikshildiginiń túp-tamyryna oı kózimen úńilip, «Ǵalııa medresesinde» jáne «Qazaq» gazetin tııanaqty, muqııat oqyǵandyǵynan daryǵan qasıet dep tanıdy.

Negizinde, Sábıt Muqanov lırıkalyq poezııa tarıhyndaǵy tutas bir dáýir esepti keýdesi kenish Maǵjan Jumabaevtyń kórkemdigi, syrshyldyǵy, oıshyldyǵy bir-birimen sheberlikpen qııýlasqan, sımvolıkalyq assosıasııalarǵa kemel «Men jastarǵa senemin», «Jaýynger jyry», «Jaryma», «Jan», «Bostandyq», «Túrkistan», «Ot», «Aqsaq Temir sózi», «Qoılybaıdyń qobyzy», «Oqjetpestiń qııasynda», «О́tirik ertek», «Zar», «Qysqy jolda», «Aıda atyńdy Sársenbaı», «Oı», «Jan sózi», «Paıǵambar», «Kúnshyǵys» jáne t.s.s. óleń-jyrlary quıyn zamannyń qaıshylyqtary negizinde tekserilse de, el júregin eljiretken myń syrly mátinderin keltirgeni de zııalylyq, búıregin burǵandyq.

Sonymen birge «Sholpan» jýrnalynyń 1923 jylǵy № 4-8 sandarynda jarııalanǵan «Sholpannyń kúnási» áńgimesi men balalar ádebıetine qatysty shyǵarmalary da tıisinshe oı-pikir qazyǵyna aınalady.

Qoryta aıtqanda, qazaq ádebıeti klassıgi Sábıt Muqanovtyń 1931 jyldyń ózinde Maǵjan Jumabaevtyń sýretkerlik ónegesi, kórkemdik dúnıetanymy jaıynda myna bir tujyrymdarynyń ózi sonshalyqty óreli de ómirsheń:

  1. «Aqyndyq jaǵyna kelgende Maǵjan, árıne, qazaqtyń kúshti aqyndarynan sanalady. Qazaqtyń tilin baıytý retinde, ádebıetine jańa túrler engizý retinde Maǵjannyń eńbegi kóp. Abaıdan keıin til ónegesine Maǵjannan asqan aqyn qazaqta joq».
  2. «Abaı qazaq ádebıetine Eýropa túrlerin shetpushpaqtap kirgizse, Maǵjan dendep kirgizdi. Eýropanyń ádebıet túrlerimen qazaq oqýshylary Maǵjan arqyly tolyq tanysty».
  3. «...Maǵjan óleńderinde syrshyldyq (lırıka) jaǵy kúshti keledi. Maǵjannyń óleńin oqyp otyrǵanda, onyń sol óleńdi jazyp otyrǵan ýaqyttaǵy jan-júıesiniń qubylysy (dýshevnoe perejıvanıe), ishki seziminiń tolqyny kórinip otyrady. Maǵjan óleńinen qur ǵana úılesken sózderdi kórmeımin, aqynnyń ishindegisin áıgileıtin aınasyn kóresiń. Syrshyldyq jaǵynan Maǵjan kóp aqynǵa báıge bermeıdi».
  4. «...Maǵjan qazaqtyń iri aqyndarynan sanalady dedik. Maǵjannyń ádebıet maıdanyndaǵy isterin túgel jazý úshin óz aldyna bir úlken kitap kerek. Bizdiń maqsat Maǵjandy túgin tastamaı synaý emes, onyń ádebıet tarıhynda alatyn ornynyń mólsherin kórsetý».

«Adasqandar» romanynda keıipkerdiń aýzyna «Kórkemdik Maǵjan óleńinde ǵana!» degen sóılemniń ózi biraz syrdy ańǵartady.

Bir eskeretin másele, 1988 jyly uly aqynnyń murasy aqtalǵanda Sábıt Muqanovtyń osy eńbegindegi ómirbaıandyq derekterge súıengeni ras edi. Aıtpaqshy, 1995 jyldyń jeltoqsanynda Sábıt Muqanov mýzeıinde osy eńbektiń negizinde «Akademık-jazýshy Sábıt Muqanov – ádebıet tarıhshysy hám synshysy» degen taqyrypta baıandama jasaǵanym bar. Bul sabaqqa Marııam Muqan kelini, Safýan Sháımerdenov, Tursynbek Kákishuly qatysyp, sóz sóılegen-di.

HH ǵasyr basyndaǵy ádebıet, mádenıet tarıhy men ult zııalylarynyń ómirin, saıası-qoǵamdyq kózqarasyn jetik tolyq, jan-jaqty zerdelegen Tursynbek Kákishuly Alataýdyń úsh seńgirindeı Sábıt – Maǵjan – Sáken baılanystaryn tarıhı derekter men qujattarǵa júgine otyryp, Maǵjan Jumabaevtyń 1937 jyldyń 20 aqpanynda Sábıt Muqanovqa hat jazǵany, Almatyǵa dereý 25 naýryzda kóship kelgende Jazýshylar Odaǵynyń basshysy Sábıt Muqanovtyń I Almaty vokzalynan kútip alǵany, Maǵjan Sákenge sálem beremin degende, Sákenniń shańyraǵynda ekeýiniń shurqyrasyp tabysqany, erteńinde Sábıttiń úıine qonaq bolǵany aıtylǵan. Osylardyń ózi-aq qyryqtyń qyrqasyna endi shyqqan, zamana burqasynyna, talqysyna tap bolǵan ult serkeleriniń, sóz zergerleriniń azamattyq asqaq tulǵasyn tanytady.

Áńgimeshil Sábeń: «Shynynda da mende hat degeniń bir mashına. Qarapaıym jumysshydan bastap, akademıkke deıin jazysqan hattarymdy birin qaldyrmaı saqtaı berippin. Árqaısysynyń tarıhy bir-bir roman. Byltyr arhıvke ótkizip edim, sonda suryptap shyǵarǵanda uzyn-yrǵasy 141 býma etip túptep qoıypty» degen qazaq radıosynyń jýrnalısi Serik Turǵynbekulyna bergen suhbatynda. Men de uly sýretkerdiń osy bir lebizin óz aýzynan da estigenim bar-dy.

 «Muqanovtyń hathanasy – Pısmoteka Mýkanova» deıtin kitapta (2018) jazýshynyń 1924-1973 jyldar ishinde joldaǵan ári alǵan 309 haty jınaqtalǵan. Árqaısysy bir-bir qaralyq. Osynaý epıstolıarlyq muranyń dáýirnamalyq, shejirelik, zerthanalyq, ádebı-shyǵarmashylyq, qoǵamdyq-saıası sıpattary ólsheýsiz. HH ǵasyrdyń áıgili tulǵalarymen, jaqsy-jaısańdarymen syr bólisken, pikirlesken, tarıhqa, mádenıetke, halyq, el, memleket taǵdyryna qatysty oı-tujyrymdaryn shynaıy shynshyldyqpen jetkizgen. Kimderge deısiz ǵoı, atap aıtqanda olar: M.Sholohov, A.Fadeev, L.Sobolev, N.Tıhonov, A.Hrapchenko, N.Bajan, A.Tolstoı, T.Gýnıverdze, Isak Djýsto, F.Saýkýp, E.Sınklerý, G.Serebrıakova, Z.Fýrseva, K.Sımonov, seılondyq Theja Gýnıverdene jáne memleket qaıratkerleri I.Stalın, N.S.Hrýshev, J.Shaıahmetov, D.A.Qonaev t.s.s.

Ol Sáıfı Qudashqa jazǵan hatynda (1966 jyl, 1 tamyz) ózbek shaıyry Ǵafýr Ǵulámniń janazasynda jylaǵanyn, qabirine kóz jasyn tókkenin tebirenispen aıtyp, sonan soń Mirjaqyp Dýlatovtyń «Aırylý» óleńinen:

                   Darıǵa tiri aırylmaı, óli aırylsam,

                   Topyraq duǵa qylyp qoldan salsam,

                   Jamylyp salqyn qabir jatqan dostyń,

                   Ústine kózdiń jasy mólt-mólt tamsań,

                   Júrekti sol ýaqytta qaıǵy býyp,

                   Kelmesin endi qaıtyp bilip jýyq,

                   Rahat rýhyna tilep Haqtan,

                   Hosh aıtyp ketpes pe edim kóńil sýyp –

deıtin shýmaqtaryn keltiredi.

Bul degenińiz Alash murasy men tulǵasyna degen iltıpat. Sondaı-aq qyzyljarlyq aqyn A.Nurtazınge joldaǵan hatynda (1970 jyl, 31 naýryz) «Aqqan juldyz» dılogııasynyń keıbir tustaryna baılanysty el ortasyndaǵy qaıshylyqty áńgimege oraı (Ýáli men Aıǵanym jaıy) keıbireýler Maǵjannyń kózqarasyna «nege týlamaǵan» dep jazady. Bul pikiri de Maǵjanǵa degen izet.

 

Alash ardaqtysynyń árbir romany baıtaq bir baı álem. Onda zamananyń qıly-qıly kesek sýretteri, dáýir daýysy, áziz halyqtyń rýhy, jany, taǵylym-tájirıbesi, ulyq dástúri, fılosofııalyq dúnıetanymy, «telegeı teńz tarıhy», mádenıeti, tili, el basqarý tártibi, qoǵamdyq-áleýmettik jaı kúıi bar. Sóz ıini kelgende, «Botakóz» romanynyń qadir-qasıeti jóninde Sábeńniń myna maǵynaly áńgimesin aıtsaq ta jetkilikti.

Aqtóbe oblysynan bir qarııa ári jalyndy, ári jalynyshty mazmundy hat jazǵanyn, onda erke, tentek, kenje ulynyń Aqtóbe qalasynda traktorshylar kýrsynda oqyp júrgende bir ınabatty, ádepti bir qyzben ýaǵdalasyp, sonan soń, ol boıjetken úıiniń uly da, qyzy da ózi ekenin túsindirip, ákesiniń ruqsatyn alý kerektigin aıtyp, shart qoıǵanyn, sóıtip, balasyna qyz aıttyrý úshin 5-6 máshınamen úıilip-tógilip barǵanyn, 3-4 kún saltanatty toı bolǵanyn, sońynda qyz ákesi ejelden kıitti kúıeý balanyń ákesi kıgizýshi edi. «Endi menen alyńdar: áne arýana, anaý sý tógilmes jorǵa, mynaý túrikpen kilem, minekı temir tulpar» deıdi. Biraq quda kóńilińe razymyn, almaımyn, rahmet. Endi ózderiń kelip, jol-joralǵy, tartý-taralǵylaryńdy alyp ketińder» deıdi. Sonan qyz jaǵynan qundyzdaı shubap, qudalar kelip, keremet ulan-asyr 4-5 kún toı jasap, máre-sáre bolyp, aqyrynda belgi bolsyn dep olarǵa at, túıe, kilem syılaıdy. Qyz ákesi azar da bezer bolyp: «Kerek emes, keregede kitap ilýli tur  eken. Sol meniń taba almaı júrgen kitabym, sony ber» deıdi.

         Uldyń ákesi: «Joq. bere almaımyn. Bul meniń tirligimdegi qyzyǵym, ermegim», – deıdi.

         Onda deıdi qyzdyń ákesi «Kitapqa  tatymaıdy ekenmin, men qyzyma bata bermeımin, óz erikteri bilsin»-dep, birjola qasarysyp kónbeıdi. Sóıtse daǵdarǵan, tuıyqqa tirelgen qarttyń Sábıt Muqanovqa «Botagózińdi» taýyp ber dep jazǵan haty eken. Qaıran Sábeń aıtady: «Almatynyń magazınderine shapqylap, bolmaǵan soń ózime tanys, Sarqand aýdanynyń bir sovhozynyń dırektoryna buıymtaıymdy aıtyp, hat jazyp, áıteýir, 20 danasyn aldyrdym», «zakaznoı banderolmen» eki aqsaqalǵa on-onnan teń bólip: «Aljymańdar, shataq shyǵarmańdar» dep aqyl aıtyp, hat jazdym. Jarty aıdan soń «Toıǵa kelińiz degen telegramma aldym» deıdi Sábeń. Osyǵan shattanǵan, «Botagóz» romanyna qyzyǵýshylyq týdyrǵan ult qaıratkeri dańqty Sábıt Muqanov HH ǵasyrdyń 60-shy jyldarynda qalyń mal ornyna kórkem ádebıetke qumarlyq, ásirese bul bir ǵajap oqıǵa halqymyzdyń mádenı tilegi men dárejesiniń bıiktep óskendiginiń kepili ekendigine shattanady.

Qazaqstannyń Eńbek Eri Ábdijámil Nurpeıisov: «40-shy jyly «Botagózdi» oqydym, ádebıetshi bolýǵa, kózqarasymnyń qalyptasýyna osy roman úlken yqpal etti» deıdi.

Rýhanııat tarıhyndaǵy óren tulǵa Sábıt Muqanovtyń shyǵarmashylyq joly – danalyqtyń, izgiliktiń, qaıratkerliktiń, ǵulamalyqtyń joly. «Sábeń – naǵyz qaharman tulǵa!» (Ábdijámil Nurpeıisov).

SERIK NEGIMOV,

   Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri,

   fılologııa ǵylymdarynyń doktory,

   professor

Sońǵy jańalyqtar

Tapsyrmalar zań normasyna endi

Pikir • Búgin, 07:44

Qoly sheber, isi bekem

Aımaqtar • Búgin, 07:29

Munaı-gaz sektorynyń syn saǵaty

Ekonomıka • Búgin, 07:22

Qomaqty qarjy bólinedi

Pikir • Búgin, 07:20

Estir qulaq esti bolsa...

Saıasat • Búgin, 07:19

Mal baqqanǵa bitedi

Aımaqtar • Búgin, 07:10

Jatyr moıny obyrynyń aldyn alady

Medısına • Búgin, 06:57

Zulmat zardaby

Tarıh • Búgin, 06:54

Jaýapkershilik júgi aýyr

Koronavırýs • Búgin, 06:50

Ulttyq mekteptiń úlgisi qajet

Pikir • Búgin, 06:50

Qala damýyna qarqyn beredi

Ekonomıka • Búgin, 06:46

Dala danyshpany

Abaı • Búgin, 06:43

Turar Rysqulov tálim alǵan mektep

Tarıh • Búgin, 06:38

Halyq únemdeýge kóshti

Ekonomıka • Búgin, 06:35

Indetti tártip jeńedi

Koronavırýs • Búgin, 06:31

Uly náýbet: qasireti men taǵylymy

Tarıh • Búgin, 06:30

Tyńaıtqysh topyraqty qunarlandyra ma?

Ekologııa • Búgin, 06:27

Abaı murasy Bishkekte talqylandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar