Rýhanııat • 02 Sáýir, 2020

El eńsesin kótergen málimdeme boldy

4485 retkórsetildi

Álemdegi jaǵdaı, shyndyǵynda, halyqty qatty alańdatyp otyr. Meniń oıymsha, bul – bıologııalyq qarý. Joıqyn qarýdyń surqııa formasy. Minekeı, sol qarý qutydan shyǵyp ketken nemese adamzatqa qarsy atyldy deýge de bolady.

Biz adamdardyń qolymen jasalǵan aqyrzamandy bastan keship jatyrmyz. Uly derjavalar aldymen ıadrolyq qarý jasady. Biraq ony bir-birine tastasa óz tóbesine túsetinin bilgennen keıin ony qoldana almaı júrgen bolatyn. Sodan keıin jappaı qyrýdyń osy túri – bıologııalyq qarýǵa kiristi. Men bul indet adamnyń qolymen jasalǵan dep oılaımyn. Bıologııalyq qarý tarıh sahnasyna oınaqtap shyǵa keldi.

Qazir indettiń kúshi búkil adamzatty sharpyp, álem halqyn úıine tyqty. Alyp derjavalar mundaı qarýdy shyǵarýdy da, ony joıý jolyn da biledi. Osyndaı jaǵdaıda Qazaqstan sekildi tarıh sahnasyna keshe ǵana shyqqan memlekettiń qosaq arasynda ketip qalý qaýpi bar. Sebebi indet shekara tańdamaıdy. Bizge de kelip, tıip jatyr. Budan qutylýdyń jalǵyz joly – úıde otyrý, adamdarmen aralaspaý, karantın tártibin saqtaý. Ázirge vırýsty jeńýdiń basqa joly bolmaı tur, Bárimiz biletindeı, emdeıtin preparat tabylǵan joq. Biraq kúres, izdenis júrip jatyr. Bizdiń oqshaýlanýymyz kerek. Basqa jol joq. Qazaqstanda vırýstyń taralýy toqtasa ómir óziniń úırenshikti arnasyna túsedi. Sózsiz, bul búkil álemdik ekonomıkalyq daǵdarysqa alyp keldi. Talaı jyl osynyń saldarynan japa shegýimiz bek múmkin. Eki nemese úsh aıdan keıin ne bolatynyn eshkim boljap bilmeı otyr.

Memleket basshysy aıtqandaı halyq, ult bolyp uıysyp, indetpen birge kúresip, shama kelgenshe halyqty shyǵynǵa batyrmaý kerektigin eske saldy. Beıqamdyq, alańǵasarlyq, apatqa atústi qaraý – orǵa aparyp jyǵatyn jol dep bilemin. Indetke beıqam qaraǵan elderdiń biri Italııa edi. Endi aqshasy men azyq-túligi taýsylǵan halyqtyń ol memlekette dúkenderge shabýyl jasaı bastaǵanyn da kórip, bilip otyrmyz. Oǵan jetkizbeýdiń joly – aýylda nemese qalada bolsyn, karıntın kezinde toı ótkizbeý, kóp bolyp jınalmaý. Sonda ǵana biz bul indettiń jolyn bógeımiz. Qazir indet myna jaǵy Semeı, myna jaǵy Mańǵystaýǵa deıin jetti. Munyń sebebi – beıqamdyqta dep oılaımyn.

Eldiń eńsesi túsken almaǵaıyp sátte Prezıdenttiń málimdemesi – jurttyń eńsesin tiktep, úmit otyn jaqty. О́ıtkeni ol jerde halyqtyń eń qorǵalmaǵan, az qamtylǵan bóliginiń memleket nazarynan tys qalmaıtyny aıtyldy. Onyń ústine 42 500 teńgelik tólem 3 mln adamǵa beriletinin jetkizdi. Úlken problema shyǵady. Áıtse de, 42 500 teńgeni alatyn adam sońǵy jyly eń bolmaǵanda bir ret salyq tóleýi kerek degen shartty quptamadym. Jaǵdaıy joq adamdardyń bir ret salyq tólemegen bolýy múmkin. Halyqty bólmeı, sol tólemdi muqtaj otbasylarǵa túgel berý kerek dep oılaımyn. О́ıtkeni bizge eshkimniń ashtan ólip, kóshten qalǵany kerek emes. Keshegi málimdemeniń taǵy bir tamasha tusy – qala tóńiregindegi jastardyń úılerinde otyra bermeýi úshin «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy» jasalyp jatqanyn aıtty. Qalada qazaqtyń qanshamasy jastary páterde turady. Aılyǵynan aıyrylyp úıde otyrsa, páterin qalaı tóleıdi, balasyn qalaı asyraıdy? Minekeı, bul – kerekti is. 2008-2009 jyldardaǵy daǵdarysta da elimizdi osyndaı sharalar qutqaryp qalǵan.

Smaǵul ELÝBAI,

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, jazýshy

Sońǵy jańalyqtar

Kooperatıv kópke kerek

Aımaqtar • Búgin, 10:39

Nur-Sultanda eki jańa kópir ashylady

Aımaqtar • Búgin, 09:57

Joldybaıdaǵy jol jóndelmeı tur

Aımaqtar • Búgin, 09:49

Pavlodarda kásiporyndar shyǵyny ótelgen

Aımaqtar • Búgin, 09:42

Zerendi qus fabrıkasy jetilip keledi

Aımaqtar • Búgin, 09:35

Petropavldyq eriktiler qylmyspen kúresedi

Aımaqtar • Búgin, 09:28

Saparbaev ákimderge sógis jarııalady

Aımaqtar • Búgin, 09:25

Gadjetti jıi súrtken de zııan

Tehnologııa • Búgin, 07:48

Taıaý Shyǵys taǵy da dúrlikti

Álem • Búgin, 07:36

La Lıga 8 maýsymda bastalady

Fýtbol • Búgin, 07:33

Abaı álemin beınelegen arýlar

Abaı • Búgin, 07:22

Munaıshylar áýletiniń tuńǵyshy

Tanym • Búgin, 07:16

Elektrondy qujat kúshine enetin kezeń

Tehnologııa • Búgin, 07:10

Kúngeı men kóleńke

Rýhanııat • Búgin, 07:05

Pákistanda ushaq qulady

Álem • Búgin, 07:05

Abaıtaný – HHI ǵasyr kóginde

Abaı • Búgin, 06:56

Et eksporttaıtyn elde et qymbat...

Ekonomıka • Búgin, 06:50

Bir áýlettiń taǵdyry

Tarıh • Búgin, 06:42

Eń tabysty tennısshi

Tennıs • Búgin, 06:35

Qazaqtyń kúmis kómeı ánshileri

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar