Rýhanııat • 04 Sáýir, 2020

Senzýrasyz Abaı

311 retkórsetildi

Bıyl toılanatyn Uly Abaıdyń 175 jyldyǵy qarsańynda ótip jatqan is-sharalardan burynǵylardan basqasha paıym men úmit kútip júrgendeımiz. 1995jylǵy álemdik deńgeıde ótken uly toıdyń kóp jarshylarynyń biri bolǵan men, myńdap úı tiksek te, uly dúbir alaman ótkizsek te, ol toıdan da asyryp, Abaıdy myń jerden maqtasaq ta, ony qaıtyp tirilte almasymyzdy jaqsy bilemin, el de biledi. Abaı bizdiń maqtaǵanymyzǵa tipti de muqtaj emes.

Sol toıdan beri shırek ǵasyr ótti, dúnıege tutastaı bir urpaq keldi, ýaqyt jańǵyrdy. Abaıdyń tanymy degen bir álem, ony taný bárimizge kerek sııaqty...  Tanymda ózgeris bar ma? Ol tanym kimge kerek? Biz sııaqty, keshegi sovettik shınelden shyqqan qaqpastarǵa ma? Joq, keıingilerge, jastarǵa, kerek bolsa, mektepterge... kerek sııaqty...

Jaqynda qalamyzdaǵy «Darıǵa-aı» jastar teatry Muhtar Áýezovtyń «Abaı» tragedııasynyń  jelisi boıynsha qoıǵan «Ǵajaıyp tragedııasy» psıhologııalyq dramasyn tamashaladyq. «Ár kálláda bir qııal», úlkendi-kishili, san-sapalaq san túrli oıly kóp kórermen qandaı túsiniktermen ketti eken deseńizshi?! Ásirese, sovettik mentalıtettegi aqsaqaldar qaýymyn aıran-asyr etip, soqqy bop tımese ne qylsyn?!

Inssenırovkasy da (Gaýhar Adaı), rejıssýrasy da (taǵy da Gaýhar Adaı), sýretshi-kıim úlgisi de (Gúldana Jurqabaeva) biz múlde kútpegen tustan jarq ete túskenin qaıtersiń! Tipti, basynda abdyrap qaldyq desek te bolady. Sony, tym sony! Bul, shyndyǵynda sahnada Abaıdy qaıta somdaý máselesi der edik. Izdenis, alparysqan izdenis, Abaıdy jańasha izdeý...

Biz osydan birneshe jyl buryn, Tóken Ibragımovtyń kózi tiri kezinde Abaı teatrynyń «Abaı» tragedııasyn kórgen bolatynbyz, dál ýaqytyn umytyppyn. Bul uly Muhtardyń qolymen jazylyp, 1954 jyly sahnalanǵan drama, útir, núktesine deıin ózgerissiz qoıyldy. Eki saǵattan astam, álde eki jarym saǵat úzilissiz júrdi deıik. Bul – senzýra tusyndaǵy Abaı bolatyn. Jar astynda buǵyp otyrǵan sovettik ıdeologtar úsh myń jylqysy bar, úsh qatyny bar, Muhtar dáriptegen Abaıdyń qaı jerinen min tapsaq dep júginisip otyrǵanda, uly dramatýrg qylshyq ustatpaı alyp shyqqan shyǵarmada basty keıipkerdiń ishki paıymy alǵy planǵa shyqpaı qalǵanyn baıqaý qıyn emes edi. Bul sol kezdegi kórermenniń suranysyn qanaǵattandyrsa, qanaǵattandyrǵan shyǵar, biraq, búgingi kórermenniń suranysyna esh jaramaıtyny anyq endi...

Ol spektakldiń taldaýyna men qatysqam joq, úıtkeni Tóken aǵammen ilinisip qalatyndaı jaǵdaıym bar edi.  Onyń aldynda «Dosqannyń «Qunanbaıy» degen maqala jazyp, biraz «shapaǵatty» alǵysyna qaryq bolǵanmyn...

О́nerde qozǵalys pen damý únemi júrip otyrý kerek. Qazaq dramatýrgııasy óz qazanynda sarqyldap qaınap, taýsylýǵa shaq qalǵan sátte qapash-qupash qolyn sermep, tym bolmasa, aınalasyna alaq-julaq qaramaı ma eken? О́nerdegi jahandanýdan qashyp, qashanǵy tas búrkenýimiz kerek? Evropa, orys, batys-shyǵys teatrlary qalaı ózgerýde? Bul jóninde Gorelnıkov degen danyshpanmen sóılesip kór, ne aıtar eken?

Teatr – kıno emes, onyń sımvoldyq múmkindikteri óte kóp, ony rejısser Gaýhar Adaı asa sátti paıdalanǵan dep aıta alamyz. Keıipkerlerdiń kıimi, qımyl qozǵalysy, qazan formasyndaǵy dańǵara, zaman-dáýir rıtim dúbiri – búgingi kórermen talǵamynan úıles shyqqan dep oılaımyz.  Keıipkerlerdiń alǵashqy sáttegi betteriniń tumshalanýy, dúleı keıipter, tobyr, Hrıstosty darǵa asqan, Muhammetti túıeniń boǵyna kómgen, Janna D-Arkti otqa jaqqan, Abaı men Birjandy sabaǵan, otarshyldyqtyń bıshigine aınalǵan tobyr, bılep-tóstegen, aqyrǵan, ozandaǵan, kúsh kórsetken kóshkindeı dúrlikken... Olardyń birte-birte kezeńimen ashylýy, jasap jatqan obrazdarynyń birtindep ashylýyndaı áser qaldyrady.

Ásirese, Abaı men onyń jany, bul álem teatrlarynda ejelden qoldanylyp kele jatqan, jalpy, álemdik óner órisinde  bar ádis, rejısser osy ádisti erekshe utymdy paıdalanǵan dep aıta alamyz. О́zi rejısser, ári sheber aktrısa dep aıtaıyq, Gaýhar Adaı oınaǵan «Abaıdyń jany» sonshama nanymdy, tipti oınaqy, uly Muhtar epopeıasyndaǵy bozbala Abaıdyń Qarqaralydaǵy ázilkesh, tapqyr súıkimdi keıpin, talantyn eske túsirgendeı me, qalaı, áıteýir kez kelgen tvorchestvo adamynyń jastyq shaǵyn eske túsirgendeı... Batyldyq, sheshimtaldyq, «qýatty oıdan boı qurap, ERKELENIP ShYQSA SО́Z»-diń ózin sahnadan kórgendeı boldyq.

Al, sahnadaǵy Abaı beınesin biz qalaı elestetemiz? Keıipker aýzyn ashsa boldy, «Arǵyn, naıman jıylyp tańyrqaǵan sózine» danyshpandy, syrtqy beınesi ıegin kótere kókjıekke telmirgen, alǵa umtylǵan pafostyq turpat! Onyń kıiz qalpaq, bórik, tumaq kıgen qalpyn elestetý tipti múmkin emes, búgingi kúni búkil Qazaqstan moldalary kıetin ýnıformada ǵana kórýge daǵdylanǵanbyz, bolmasa, Abaıǵa uqsamaıdy degen túsinik. Sondyqtan, qaısybir kórermender sahnadaǵy Abaı obrazynyń qımyl-qozǵalysyna, sóz saptasyna kóńili onsha tolmaı,  tolymdy shyqpady-aý dep ókinish bildirýi de múmkin. Úıtkeni Qalıbek Qýanyshpaevtyń, Beken Imahanovtyń somdaǵan Abaıyna kóz úırengen kórermenbiz... Al, Erkebulannyń Abaıy men úshin bıik pafossyz, qarapaıym da, shynaıy Abaı bolyp kórindi... Ishki tolǵanys, jan dúnıesindegi tartys, ásirese, Abaıdy kóp qaıtalap oqyǵan kórermenge janymen de, júregimen de jaqyn Abaı.

Gaýhar men Erkebulannyń jasaǵan beıneleri birin biri tolyqtyryp turǵan tolymdy beıneler, oınaǵan obrazdaryn sátti shyǵarǵan akterlar retinde tabysqa jetken dep aıta alamyz. Bular spektakldiń basty obrazdary, túp qazyqtary!

«Yza shyǵar ilimnen, Qaıǵy shyǵar bilimnen. Yza men qaıǵy qysqan soń, Zar shyǵady tilimnen» degen eken Abaı.  Abaıdyń osy óleńin túsindik deıik. Biraq, búgin biz  osyǵan Abaısha shyn qaıǵyryp otyrmyz ba?  Osyny jazyp otyrǵan meniń ózim ótirik bilgishsip, dilmársip otyrǵan joqpyn ba? Vopros ız voprosov!

Abaıdyń «О́lsem ornym – qara jer syz bolmaı ma?» degen bar ǵumyrynyń esebindeı erekshe óleńi bar. Bul orystyń derjavnyı aqyny Aleksandr Pýshkınniń « Iа vozdvıg sebe pamıatnık nerýkotvornýıý» degen óleńin bes orap ketetin shyǵarma! Nesimen? Shynshyldyǵymen! «Mahabbat ǵadaýatpen maıdasqan» Abaıdyń qaıran júregi jaqsylyq pen jamandyq, adamdyq pen zulymdyq, parasat pen qyzǵanysh qan-qasap bolyp kúnde shaınasqan ǵarasat maıdany, «qany qara adammyn, jany jara» dep shynyn aıtady. «Jasymda albyrt óstim oıdan jyraq, Ashýǵa, aılaǵa da jaqtym shyraq» deıdi taǵy da!

Men danyshpan Beken Isabaevpen Abaı tragedııasy týraly, (Abaıdyń sabalýy) birneshe habar túsirgen adammyn. Beken aǵamyz aıtatyn: Abaıdyń sabalý tragedııasy onyń jas kúninde Bazaraly bastatqan jigitektiń on jeti jigitin sibirge aıdatýdan bastalǵan edi deıtin (Bul habarlar «Qazaqstan – Semeı» telestýdııasynyń qorynda jáne meniń ózimde saqtaýly).  Al «Darıǵa-aı» jastar teatrynyń «Ǵajaıyp tragedııasyndaǵy» Jırenshe, Orazbaı, Kerim beıneleri (Ábdirahman Almas, Raýan Beısenuly, Ádiljan Serikqalıev) dara-dara somdalmasa da, qadarı-hálinshe tutas shyqqan naǵyz tobyrdyń beınesi, spektakldiń sońyna qaraı daralanýǵa bet alǵan. Ol tobyr búgin de bar, urandaǵan ýra-patıottar, popýlıster, qatybas bılik pen orysquldar, aımaqtyq-taıpalyq oılaý sheńberinen shyǵa almaıtyn traıbolıster men aıaqastynan arapshyl bolyp ketken arapquldar. It uıalasynan qoryqpaıdy, búgingi Jırensheler, Orazbaılar, Kerimder ózderin tanı alsa kórim ǵoı...

Sahnadaǵy bıler, qımyl-qozǵalystar, ánder, barlyǵyn taldaýǵa órem jete bermeıtinin aıtýym kerek. Qalaı da bolsyn, ózgeshe turpatty, tosyn qubylystar. Tosyn bolsa da júrekke jaqyn, sanaly urpaq túsinetindeı dárejede.

Spektakldegi selkeýlikter jaıynda teatr mamandary pikirlerin aıta jatar, óz paıymymda, kórermen retinde, tutas alǵanda spektakl óz maqsatyna jetken dep oılaımyn.

«Darıǵa-aı» jastar teatry ómirge joldama alǵan áý-basta onyń ustazy, anasy dese de bolady, úlken ónerpaz Darıǵa Turanqulova turdy. Batagóıi, alqaýshysy, baǵyt-baǵdar berýshisi – Tóken Ibragımov boldy. Al onyń bas rejısseri, kórkemdik jetekshisi, dırektory bolǵan Ákparáli Aıtybaevtyń roli erekshe edi. Bul jańa turpatty teatr basshysy osy teatrmen birge týyp, birge órilip, birge ǵumyr keshti. Onyń stılin, jol-soqpaǵyn aıqyndap syzyp ketken edi. Teatrdyń óz podcherki Ákparáli bolmysymen aıqyndalady. Teatr sol kredoǵa adaldyǵyn ár qoıylymynda dáleldep kele jatyr. Ol sonysymen de basqa teatrlardan erekshe aıshyqty!

                                                                        

Qusmilııa NUR-QASYMI

 

SEMEI

 

Sońǵy jańalyqtar

Mal baqqanǵa bitedi

Aımaqtar • Búgin, 07:10

Jatyr moıny obyrynyń aldyn alady

Medısına • Búgin, 06:57

Zulmat zardaby

Tarıh • Búgin, 06:54

Jaýapkershilik júgi aýyr

Koronavırýs • Búgin, 06:50

Qala damýyna qarqyn beredi

Ekonomıka • Búgin, 06:46

Dala danyshpany

Abaı • Búgin, 06:43

Turar Rysqulov tálim alǵan mektep

Tarıh • Búgin, 06:38

Indetti tártip jeńedi

Koronavırýs • Búgin, 06:31

Uly náýbet: qasireti men taǵylymy

Tarıh • Búgin, 06:30

Tyńaıtqysh topyraqty qunarlandyra ma?

Ekologııa • Búgin, 06:27

Abaı murasy Bishkekte talqylandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar