Aımaqtar • 10 Sáýir, 2020

О́nim baǵasy kóterilmeıdi

21 retkórsetildi

Bıylǵy 2020 jyldyń 3 sáýir kúni respýblıkamyzdyń Saýda jáne ıntegrasııa, Ulttyq ekonomıka jáne Aýyl sharýashylyǵy mınıstrlikteri áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik túrleriniń shekti baǵalaryn bekitý týraly ortaq sheshimge kelgeni málim.

Soǵan sáıkes belgilengen toǵyz ustanym ónimdi óndiretin, ári ony bólshek saýdaǵa shyǵaryp satatyn tulǵalardyń udaıy nazarynda bolýǵa tıis. Sondaı-aq úkimettik deńgeıde qabyldanǵan qujatta áleýmettik mańyzy bar taýarlar bekitilgen baǵadan joǵary satylatyn bolsa, buǵan jol bergender júz aılyq eseptik kórsetkish (AEK) nemese 265 000 tenge shamasynda aıyppul tóleıtini de anyq aıtylǵan. Ári mundaı jaǵdaı taǵy da qaıtalansa –aıyppul kólemi 200 AEK ge deıin kóteriletini kórsetilgen.

Qazirgi kúni Aqtóbe aımaǵynda osy talaptar oryndalyp otyr ma? Bul saýalǵa jaýap qaıtarý úshin oblys ortalyǵyndaǵy birqatar kásiporyndarda bolyp, búgingi qam-qarekettermen tanysqan edik. Bul rette eń aldymen kóńilge túıgen jaǵymdy jáıt qazirgi tótenshe jaǵdaıda da kúndelikti qajetti azyq-túlik taýarlar óndiretin birqatar jergilikti kásiporyndardyń saqtandyrý men qaýipsizdik sharalaryn saqtaı otyryp, jumys jasap jatqandyǵy. О́ıtpese taǵy da bolmaıdy emes pe?! Ár kúni qajet ónimder tutynýshylarǵa ýaqytynda jetpese, ár túrli túsinbestikter týyndamasyna kim kepil?

Solardyń biri «Jańa Áljan un zaýytyna» bas suqannymyzda bul kásiporynnyń qazirgi jaı-kúıi qalypty ekenin ańǵardyq. Mundaǵy un jáne makaron ónimderi qory jetkilikti eken. Zaýyt basshysy Beknur Beıisovtyń aıtýynsha aldaǵy jyldyń astyǵy jınalatyn kezge deıin bıdaı qorynan da tapshylyq bolmaıdy. Sondyqtan baǵany kóterýge eshqandaı negiz joq. Tótenshe jaǵdaı kezdiń ózinde kúnine 500 tonna ónim shyǵaryp júrmiz dedi ol budan ári. Sondaı-aq ósimdik maıynyń 13 túri men shujyq óńdeıtin qos kásiporyn da táýliktik rejım boıynsha jumys jasap júrgenine kóz jetkizdik. Buǵan qosa óndiris ornynyń biriniń qory 1300 tonna qus etimen tolysypty. Atalǵan qurylymdar jylyna 40 myń tonna ónim shyǵaratyny da jaqsy kórsetkish ekeni anyq. Aldaǵy aılarda oblys turǵyndaryn qajetti ónimdermen qamtýǵa tolyq múmkindigimiz bar. О́nim baǵalaryn kóterý jónindegi másele oıymyzǵa kelgen joq deıdi kásiporyn jetekshileri.

Turǵyndardyń kúndelikti tutynatyn taǵamdarynyń biri –sút. Osy oraıda óńirde kúnine 35 tonna sút ónimderin turaqty túrde shyǵaryp júrgen «Aıs plıýs» JShS sútti qaıta óńdeý zaýyty aýyzǵa birinshi iligedi. Munda 2015 jyldan beri baǵa ózgermeı, birqalypty túrde kele jatqany atap aıtýǵa turarlyq is. Áıse de kásiporyn basshysy Qýanysh Esjanov bıylǵy naýryz aıynyń basynda zaýyt ónimi baǵasynda sál ózgeris pen qubylý bolǵanyn jasyrmaı aıtyp berdi. Bul jerde bar gáp ónimniń ózinde emes, onyń qaptamasynda bolyp shyǵypty. Onyń basty sebebi Reseıden satyp alynatyn tetra qorap pen polıpropılen atty bırjalyq materıaldyń baǵasy qymbattap ketkendigi. Iаǵnı reseılik jabdyqtaýshylar ony joǵary baǵamen usynyp otyr eken. Degenmen áleýmettik mańyzy bar ónimniń úsh túriniń baǵasy ózgermeı, sol kúıinde tur deıdi kásiporyn basshysy. As atasy –nan. Bul rette kúnine 11-15 tonna nan ónimderin shyǵaratyn «Atameken-nan» JShS-nyń ónimderine turǵyndar tarapynan suranys qashan da mol ekenine kýá bola alamyz. Oblys ortalyǵynyń turǵyndaryna ǵana emes, sonymen birge Qarǵaly, Alǵa, Mártók, Qobda jáne Muǵaljar aýdandarynyń tutynýshylaryn da nanmen qamtyp otyrǵan «Atamekenniń» múmkindigi mol ekeni talas týǵyzbaıdy. Qazirgi kezde osynda óndirilgen birinshi surypty nanǵa degen turǵyndar suranysy kóbirek ekeni aıqyn kórinýde. Bul ónim túri dúkenderde 85 tengeden satylyp júrgeni salystyrmaly túrde óńirdegi tómen baǵa ekenin aıtqanymyz jón.

Jyldyń qaı mezgilinde de  dárýmenderge baı kókónis túrderi turǵyndar dastarhanynan úzilmese, onyń aǵzaǵa tıgizer oń áseri az bolamıtyny haq. Osy oraıda óńirdegi kókónis saqtaý qoımalarynda ótken jyly óndirilgen jergilikti baý-baqsha ónimderimen tolyq qamtylǵanyn bildik. Sonyń biri jylyna 5 myń tonna ónim saqtaı alatyn «Prıgorodnyı» JShS-da bolǵan kezimizde onyń syıymdylyǵyn taǵy da eki esege deıin kóterý kózdelgenine kóz jetkizdik. Sonymen birge búgingi kúni oblysta Túrkistan óńirinen  jańa kókónis ónimderin jetkizý jóninde is-qımyl jospary jasalǵan. Bul úshin kóterme saýda bazarlaryn sanıtarlyq-dezınfeksııalyq talaptarǵa sáıkestenirý sharalary bastalyp ta ketipti.

-Bizdiń qazirgi basty mindetimizdiń biri turǵyndardyń áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik túrlerimen tolyqtaı qamtamasyz etý. Jáne baǵanyń negizsiz ósýine jol bermeý. Bul úshin oblysta kún saıyn monıtorıngtik baqylaýlar júrgizý qolǵa alynǵan. Ony básekelestikti damytý jáne qorǵaý departamentiniń mamandary men sarapshylary júrgizedi, -dedi «Egemen.kz» tilshisine Aqtóbe oblysynyń ákimi Ońdasyn Orazalın.

Sońǵy jańalyqtar

Eldik nyshandar tarıhy

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar