Ekonomıka • 27 Sáýir, 2020

Shıkizat pen azyq-túlik balansy teńesýi múmkin

10 retkórsetildi

Eger astyqtyń tonnasy kenetten munaıynyń tonnasymen salystyrǵanda artyq baǵalansa, onda álemdik shıkizat pen azyq-túlik naryǵy turaqsyzdyqqa tap bolǵanyn kórsetedi.

Dúnıejúzilik bank keltirgen málimette álem boıynsha bıyl jyl sońyna deıin aýylsharýashylyǵy ónimderiniń qory jetkilikti bolyp, jalpy baǵa turaqty deńgeıde saqtalady delingen. Azyq-túlik baǵasynda turaqtylyq saqtalǵanymen salada kem-ketik máseleler oryn alý bekmúmkin. Mysaly, tyńaıtqyshtardyń jetispeýi ıa bolmasa jumys kúshiniń qol jetimdi bolmaýy kútilýde.

Budan bólek, logıstıka salasynda birqatar keleli máselelerdiń týyndaýy damýshy elderdiń naryǵyna jiberiletin gúlder, jemister men kókónister sııaqty tez buzylatyn ónimderdiń eksportyn tejeıdi.

Pandemııa men oǵan qarsy kúrestiń saldary agrarlyq ónim óndirýshiler úshin de, tutynýshylar úshin de ártúrli bolýy múmkin. Mysaly, Germanııada shekaranyń jabylýy maýsymdyq aýyl sharýashylyǵy jumysshylaryna kedergi keltirip otyr. Nemis sharýa Odaǵynyń (DBV) basshysy Ioahım Rýkvıdtyń aıtýynsha, negizgi azyq-túlikpen qamtamasyz etý máselesinde qıyndyqtar bolýy múmkin emes, biraq kókónister men jemisterge qatysty keıbir daqyldardyń tapshy bolýy múmkin. О́z kezeginde ónimniń jetispeýshiligi baǵaǵa áser etedi.

Al negizigi azyq sanalatyn azııattyqtardyń kúrishi aldaǵy josparlanǵan ýaqytqa jetpeı qalýy múmkin. Bıyl kúrish baǵasy Taılandta alty jyldan astam ýaqyt ishinde eń joǵary deńgeıge deıin kóterilgen. Vetnam úkimeti 25 naýryz kúni halyqty qamtamasyz etý jáne rezervter jınaý úshin kúrish eksportyna ýaqytsha tyıym saldy. Indetke deıin Vetnam men Taıland álemdik naryqqa kúrishti eksporttap otyrǵan kóshbasshy elder sanatyna jatqyzylyp kelgen edi.

Álemdyk naryqqa bıdaı eksportyn turaqty júrgizip otyrǵan Reseı 1 sáýirden bastap Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq (EEO) sheginen tys elderge negizgi dándi - daqyldar-bıdaı, qara bıdaı, arpa, júgeri eksportyna shekteý engizdi. Buǵan deıin bizdiń el de bıdaıdy syrtqa shyǵarýǵa tıym salǵanyn bilemiz. Keıin kvota arqyly ıaǵnı shektelgen kólemde eksporttalatyny belgili boldy. Keıin aýylsharýashylyǵy mınıstrligi shekaradan shyǵarýǵa tyıym salynǵan aýyl sharýashylyǵy taýarlarynyń tolyq tizimin jasap, qaraqumyq, qant, kartop, sábiz, qyzylsha, kúnbaǵys maıy syndy ónimder kvota arqyly eksporttalyp otyr.

BUU-ny indettiń arty tıylmasa, álem boıynsha azyq-túlik jetispeýi oryn alyp, tipti, osy jyldyń sońyna qaraı jer jahandaǵy 265 mıllıon adam jerer asqa jarymaı qalýy múmkin ekenin aıtyp dabyl qaǵýda. BUU Azyq-túlik jáne aýyl sharýashylyǵy uıymynyń basshysy Maksımo Toreronyń aıtýynsha, aýylsharýashylyǵy damyǵan elderde egin jaqsy bolǵanymen, bul salada qyzmetkerler sany jetispeýi múmkin.

̶ Bul jaǵdaı baǵaǵa áser etip, tarıfter qymbattaıdy, ár el aldymen óz halyqyn qamtamasyz etý úshin ónim eksportyna shekteý engizedi. Jaǵdaı kúrdelense, Úkimettiń azyq - túlik aǵynyn shekteýi múmkin. Erkin saýda aǵyny endi baqylaýǵa alynady. Bul jaǵdaı elder arasyndaǵy naryqqa talastyń týýyna, túıitkildi máselelerdiń ornaýyna alyp kelýi múmkin. Halyqty azyq-túlikpen qamtamasyz etýmen qatar, ónim óndirýshilerdiń daǵdarysqa ushyramaýyn qadaǵalaý da asa mańyzdy. Ásirese, odaqtas elder óz ónimderin kórshi elderge kóptep ótkizýge tyrysýy múmkin. Túptep kelgende shılenisten qashyp, búkil álem boıynsha azyq-túlik aǵynyn qorǵaıtyn ýaqyt jetti, ̶  dedi BUU Azyq-túlik jáne aýyl sharýashylyǵy uıymynyń basshysy.

 

Sońǵy jańalyqtar

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Ádilettilik jolymen

Pikir • Búgin, 07:46

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

Táýelsizdik – eń qymbat qundylyq

Saıasat • Búgin, 07:37

Keleshegin kóre biletin el

Pikir • Búgin, 07:30

Olqylyqtardyń ornyn toltyrýǵa serpin beredi

Rýhanııat • Búgin, 07:25

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 06:52

Qazaqtyń qadirli edi qarııasy

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy eginniń sýsyz qalý qaýpi bar

Ekologııa • Búgin, 06:48

Eriktiler balalardy quttyqtady

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar