Rýhanııat • 30 Sáýir, 2020

«Ishan bazar» meshiti

61 retkórsetildi

Ortalyq Azııa, Iran, Úndistan arhıtektýrasy úlgisinde salynǵan Ishan bazar meshiti Ordabasy aýdany, Aqqoıly eldi mekeniniń soltústik shyǵysyndaǵy bıik betkeıge ornalasqan. Aq kirpishten turǵyzylǵandyqtan kezinde «Aqmeshit» te atalǵan. Jergilikti turǵyndar osy ataýyn qup kóredi. «Aıǵaq» telearnasynyń dırektory Muhtar Serikbaev osy aýyldyń týmasy. Birde ol maǵan aýylynyń mańyndaǵy Jýsansaı, Sarytoǵaıdan Qarahanıd dáýirindegi tıyndar men jebe ushtary, qumyralar, qylyshtar kóptep tabylyp, kópshiligi ustaǵannyń qolynda ketip jatqany jóninde aıtqany bar. Aqqoıly aýylyna saparlaýymyzdyń syry osy edi. Bizdi Isaq Sadýardınuly, Erik Áshirberdıev, Baltabek Áýesov syndy qarııalar kútip aldy. Osy kúni aýyl adamdary jınalyp, arýaqtarǵa arnap as bergeli jatyr eken. «Ishan bazar» meshitiniń tarıhy jóninde qarııalar birqatar syr shertti.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, EQ

Kezinde osy jerde Ishan bazar degen úlken saýda oryny bolypty. «Uly Jibek joly» boıymen ótkender osy bazarǵa soǵyp ótedi eken. Bazardyń mańynda baqsadan salynǵan meshit bolǵan. 1903-1904 jyldar shamasynda Aqqoıly rýynan taraǵan Maǵzym áýletinen shyqqan Mádiqara Buqar qalasyndaǵy oqýyn bitirip, elge oralǵanda eski meshittiń orynyna jańasyn salýǵa nıettengen eken. Sonymen Mádiqara irgeles jatqan aýyldardyń bı-bolystaryn, baılaryn jınap, meshit salý jónindegi oıyn jetkizedi. Jınalǵandar­dyń batasyn alǵan soń Buqara qala­synan ustalar aldyrtady. Qosalqy jumystarǵa jergilikti turǵyndardan 300-ge jýyq adam tartylady. Osy meshittiń dál irgesinde qysh kúıdiretin peshtiń oryny áli jatyr. Baryp kórdik. Sýretke túsirip aldyq. Baltabek Áýesov aqsaqal kezinde osy peshtiń astyna 2 otar qoıdyń syıyp ketetinin aıtqanda qaıran qaldyq. Ol kezde pesh ornynyń uzyndyǵy 15 metrge jetken. Keıin osy mańǵa jol túskende peshtiń jartysy qırap qalǵan. Sol kezdegi ustalardyń sheberligine osy peshke qarap turyp-aq qaıran qalasyz. Olar peshti saz balshyqtan jasapty. Sazdyń qatyp qalǵany sonshalyq, arada qansha jyl ótse de qaz qalpynda tur. Aýyl adamdary «peshtiń osy qalpyn da saqtap qalsaq ıgi edi» dep otyr. Sol úshin peshtiń ústine bastyrma salý kerek. Qar, jaýyn sýy peshti mújı berse erteń odan jurnaq ta qalmaıdy. Osy peshti Júnis jáne Ospan Narymbetov degen aǵaıyndy kisiler salǵan. Qysh joǵary temperatýrada úsh túrli qalypta kúıdirilgen. Demek, úsh túrli peshtiń bolǵany ǵoı. Solardyń bireýi ǵana osy kezeńge jetip otyr.

Meshit ǵımaraty 14 kúmbezden turady. Qabyrǵasynyń qalyń­dyǵy 1 metr, 40 santımetr. Bas kúmbezdiń dıametri 95 metr. Kúmbez 60 santımetr qalyńdyqta órilgen. Qurylys jumystaryna aq qum men qıyrshaq tas paıda­lanylǵan. Meshittiń ishki qabyr­ǵalarynyń arhıtektýralyq sáý­leti tańyrqatady. Dýaldardaǵy Quran aıattary men Muhammed (s.ǵ.s) paıǵambarymyzdyń hadısteri arab tilinde jazýly tur. Meshit birneshe bólmeden turady. Namaz oqıtyn, kitaphana, meshit qyzmetkerleri otyratyn bólmeler bolǵan. Isaq aqsaqaldyń aıtýynsha, ájesi Nesibeldi osy meshit qurylysyna qatysqan. Nesibeldi ájesi eki ustaǵa sonshama jurttyń qysh áperip úlgere almaı jatatynyn aıtqan eken. Sonymen qatar osyndaǵy qazannyń da óz tarıhy bar. Osy qazanǵa tańer­teń qurbaqalar túsetin kórinedi. Aspazdar qazanǵa qansha qur­baqa tússe, sonshama maldy qur­bandyqqa shalyp otyrǵan.

Meshittiń úlken zalynyń ortasynan bastalatyn jer asty úńgiri bolǵanyn da aýyl aqsaqaldary aıtyp otyr. Halyq arasyndaǵy ańyz áńgimelerde osy jer­asty úńgiri Túrkistanǵa jalǵaıdy. Biraq bul úńgirdiń meshittiń bas qurylysy kezinde josparlanǵany aıtylady. Baǵzy babalar barlyq ǵımarattarda eden asty úńgirler jasaǵan. Ony tabıǵı jylytý júıesi retinde paıdalanǵan. Bul bylaı. Úńgir kúnniń shyǵysyna qaraı qazylady. Kire berisi adam boıyndaı, odan ári kisi eńbektep syrtqa shyǵatyndaı qýys bolady. Kúnniń shyǵysynan soqqan samal jel jerasty jolymen ótip, qystyń kúninde de ishke jyly aýa bolyp quıylady. Ár kúmbezdiń ústinde kishkene sańylaý tesikter bar. Sol tesikterden jyly aýa syrtqa shyǵady. Osylaısha ǵımarat ishinde tabıǵı aınalym jasalady. Burynǵy babalar úlken ǵımarattardy osyndaı ádispen jylytqan. Qazirgideı jylý júıeleri joq zamandarda bul tásildiń tıimdiligi ózin ózi aqtaǵan. Máselen, Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesin alyńyz. Alyp ǵımarat pesh, oshaqsyz-aq birqalypty temperatýrany saqtap tur emes pe?

Kónekóz qarttardyń aıtýynsha, meshittiń batys jaǵynda jerasty qubyry bolǵan. Osy qubyrmen meshitke sý kelip tur­ǵan. Bas kúmbezdiń basyna kú­misten quıylǵan ıslam dini­niń sımvolıkalyq aıshyǵy or­natylǵan eken. Onyń kúnmen shaǵylysqan sáýlesi tóńirektiń edáýir jerine túsip turǵan. 1920-1922 jyldary Arys aýdan ortalyǵy bolyp, osy jerge balalar úıi salynady. Qurylysqa qysh kerek edi. Bıliktegiler meshittiń qyshyn alýǵa ruqsat beredi. Kolhoz basshysyna orys ultynyń kisileri kelip bas kúmbezdiń basyndaǵy kúmis aıshyqty «Lenıngradtaǵy Ermıtajǵa qoıamyz» dep suraıdy. Sonymen adamdar aıshyqqa arqan baılap tartady. Sol kezde arqan úzilip ketip, ekpinmen qulaǵan bir adam qaıtys bolady. Olar bul qazaǵa asa kóp mán bermeıdi. Ar­tynsha traktor ákelip, aıshyq­ty sonyń kúshimen julyp alady. О́kilder aıshyqty alyp ketedi. Biraq sodan keıin kúmbez zaqymdanyp, jarylyp, syzattanady. Kúzdiń jaýyny, qystyń qary jarylǵan tusty odan saıyn úńgip, kúmbezdiń opyrylyp qulaýyna sebepshi bolady. 1943 jyly kúmbez opyrylyp qulaǵan. 1950 jyly meshitti kolhoz basshylary qoımaǵa aınaldyrady. Meshittiń soltústik jaǵyndaǵy bólmesi tolyq qıraıdy da, ońtústik jaǵy­n­daǵysy aman qalady. Osy ból­mege ıslam jolyndaǵy din adamdary 1960 jyldary qaıta jınalyp, Qudaıǵa qulshylyq jasaı bastaıdy.

Meshittiń irgesinde Ishan atalatyn bazar bolǵanyn joǵaryda aıttyq. Soǵan baılanysty bul din ordasy «Ishan meshit» atalǵan. Munyń taǵy bir sebebi bar. Meshitte dinı dárejesi joǵary qarı, ıshan, molda shákirtterge dáris oqyǵan. Qarı ataǵy Qurandaǵy 114-súreni jatqa aıtatyn musylmanǵa, ıshan dárejesi dinı jáne sharıǵat jaıly ilimi joǵary ǵulamaǵa berilgen. Mádiqara osy meshitte ımam jáne ustaz bolyp bala oqytqan. Ol otyzǵa jýyq bala tárbıelep, onyń tórteýin qarı etip shyǵarady. Týǵan aǵasy Sadyq qaıtys bolyp, osy aǵasynyń úlken uly Ilııasty qolyna alady. Ilııas qarı, Dosmahanbet qarı, Zııaýdın qarı, Músápir qarı Mádiqaranyń tárbıesin alǵandar. Meshittiń terezesinen syǵalap júrgen balany Mádiqara shaqyryp alyp, oqytqan eken. Músápir qarı osy. Bul meshitte esimi elge belgili aqyn Nuraly Nysanbaıuly da oqyǵan. Ol osy meshitte shyǵystyń klassıkalyq poezııasymen sýsyndaıdy.

1985-1988 jyldar aralyǵynda Qazaq KSR Mádenıet mınıstri О́zbekáli Jánibekov bolatyn. Qazaqtyń birtýar azamatyna aýyl aqsaqaldary jınalyp baryp, kóne meshitti respýblıkalyq mańyzy bar eskertkishter qataryna tizimge aldyryp, qaıta qalpyna keltirý jumystaryn júrgizýdi suraıdy. О́.Jánibekovtiń pármenimen meshit tizimge alynǵanymen qatar, qalpyna keltirý jumystaryna 1 mıllıon 272 myń som bólinedi. «Qazrestavrasııa» mekemesi 1989 jyly qalpyna keltirý jumystaryn bastaıdy. Degenmen, bólingen qarjy jetpeı qalyp, jóndeý jumystary 1994 jyly toqtap qalady. Shymkent qalasynyń turǵyny, jeke kásipker Sh.Musaev Horezmnen qysh aldyryp, bas kúmbezdi qalpyna keltiredi. Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen 2006 jyl – Mádenı jáne tarıhı eskertkishterdi qorǵaý jyly dep jarııalanǵany belgili. Sol jyly memleket tarapynan 16 mıllıon teńge bólinip, qalpyna keltirý jumystary qaıta jalǵasty. Búginde Qajymuqan atyndaǵy oblystyq sport murajaıynyń Aqmeshit-Ishan bazar sektory respýblıkalyq tarıhı-sáýlettik eskertkishi atalatyn bul ǵımarat sonadaıdan menmundalap ózine shaqyrady. Jýyrda Á.Marǵulan atyndaǵy arheologııalyq ınstıtýtynyń qyzmetkeri Pavel Petrov Aqqoıly aýylyna arnaıy kelip, meshit mańynan tabylyp jatqan jádigerlerdi zerttep qaıtty. Onyń aıtýynsha, tabylyp jatqan kóne buıymdar, tıyndar, jebe ushtary, qylysh Qarahanıd, Horezm, Ámir Temir dáýirlerine tán. Sondaı-aq kóne Qytaı tıyndary tabylýy bul jerde saýda-sattyqtyń qatty damyǵanyn aıǵaqtaıdy. HIII ǵasyrǵa tán qola aına meshit mýzeıinde saqtaýly tur.

Aýyl adamdary bizdi kóne qalanyń orynyna bastap bardy. Qumyralar men qylyshtar osy jerden tabylǵan. Qazir Jýsansaı mektebiniń mýzeıinde saqtaýly tur. Úlken tóbege aınalǵan jerde baǵzy babalarymyzdyń baspanalary, peshteri tabylǵan. Búginde erinbegenniń barlyǵy osy mańǵa kelip, ár-ár jerdi qazyp, tap­qandaryn jasyryn alyp ketip júr. Jer astynda áli talaı qundylyqtar jatyr. «Osy baılyqtar kim kóringenniń qolyn­da ketpese eken» dep amanat aıtqan aqja­ryl­qap adamdar bizben qımaı qoshtasty.

 

Sabyrbek OLJABAI

 

Sońǵy jańalyqtar

Aqmolada joldar jóndeledi

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Esilde 45 otbasy baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 09:10

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Kaka «Qaıratpen» birge

Sport • Búgin, 08:04

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy egin sýsyz qalýy múmkin

Ekologııa • Búgin, 06:48

Uqsas jańalyqtar