Rýhanııat • 02 Mamyr, 2020

Erlan Tóleýtaıdyń áńgimesi (Esse)

918 retkórsetildi

Erlan Tóleýtaı. О́nerdi túgendep, qazaqty baıytqan tulǵa. Qalamy júırik, jazary kóp, sebebi – aldynda taý arqalaǵan Tolaǵaılar ǵana kótere alatyn úlken maqsat-mindet tur.

Qalamy – qazaqtyń qalamy, altyn bolǵan soń ǵana emes, toqtamaǵan soń da, jarqyrap turady. Toqyraǵan avtordyń qalamy tot basqan jezge aınalady, tereńnen eldiń injý-marjanyn tergen qalamgerdiń jasar eńbegi telegeı teńiz.

Birtýar. Jospary – júzege asyrǵan jobalarynan da – áldeqaıda kóp. Biletin adam beınetqor. Qashan kórseń de, oı ústinde, ýaıym astynda, jumysqa jegilip, sharýaǵa kómilip júredi.

Ol qyr ómirin jetik biledi. Qala órkenıetinen, shahardyń jaıly tirshiliginen shalǵaı jatqan aýyl turmysyna qanyq, el ishi óner kenishi ekenine bala kezinen kýá bop ósken azamat, alash óneriniń janashyry.

О́miri – kitap, án. Eń bir oqymystylar, suńǵyla oqyrmandar qystaý-jaılaýda turatyn tańǵajaıyp kez edi. Sóz joq, Erlan Tóleýtaı – ondyqqa tıgen, sátti aıtylǵan aqyn-jazýshynyń ár sózin búkil el bolyp talqylaıtyn, ádebıet, kórkem ónerdiń baǵy, baqyty janyp, qýanyshy tarqamaǵan, rýhanııat sán-saltanat qurǵan, kitap tórge ozyp, taqqa otyrǵan ǵajap dáýirdiń tól perzenti.

Sondyqtan, ónerdiń muńy – ǵumyry. Qazaqtyń qaıǵysy – zary. Biraq, Erlannyń tamyry tereńde jatyr. Kóne saq-ǵun, túrki-qypshaq, noǵaı-qazaq zamany, keıingi júzjyldyqtar el úshin, jer úshin jaǵalasqan esil erlerdiń, qaıran sherikterdiń erlik isteri, joryqtary, kúresteri – onyń da jeke basynyń tarıhy, ulttyq ári tulǵalyq sana-seziminiń jadynan óshpeıtin bıografııasy, rýhanı tájirıbesiniń shejiresi. Tumar hanymnyń da, Edil batyrdyń da, Kereı, Jánibek, Qasym, Esim, Jáńgir, Táýekel handardyń bar alash jurtyna qatysyndaı, Erlan Tóleýtaıǵa da qatysy bar. Erlan Tóleýtaı – eńirep ótken sol erlerdiń bir-bir bólshegi.

Ol – el tutastyǵynyń jyrshysy. Arqa ánderin túpkilikti zerttep, tolyq aıaqtaǵan soń, Jetisý, Syr, Túbek, Batys dástúrine kóshpekshi. Ahmet Jubanovtardan keıin dál Erekeńdeı (Erlan Tóleýtaı) qazaq mýzykasyn tereń zarttegen eshkim joq, Ahań (Aqseleý Seıdimbek) kúı taqyrybyn kóbirek qaýzady, Talasbek Ásemqulov dosymyz da kúı tabıǵatyn tanýǵa umtyldy. Qaıran, ýaqyt, aldymyzda qaraıyp jol bastap kele jatqan eki danyshpan edi. Ekeýi de erte qulady.

Ol – qalamy tóselgen kánigi sheber jazýshy. Kórkem áńgime de jazdy, derekti romandarǵa da qalam tartty. Júsipbek Elebekovten qalǵan asyl mura, altyn qazynany túbine sheıin qopardy. Úkili Ybyraıdy tanytty. Baıanaýyl ónerpazdary sońynan Kereký, Kókshetaý, Qarqaraly, Aqmola óńirleri alyptary jazylýy tıis edi.

Biraq, kınoǵa kelip, izdenisterinen on jylǵa jýyq ýaqyt qol úzip aldy, desek te kınematografııadan qazaqtyń ıisin burqyratty. Kadrdan jýsan, ızen, tobylǵy jupary ańqydy.

Qazaq handyǵy týraly Rústem Ábdirashevtiń fılmderiniń dıalogtaryn túgel Erlan Tóleýtaı jazdy. Qyz-Jibek kınotýyndysyna sóz jazǵan Asqar Súleımenov sııaqty.

Qasym Amanjolov (ssenarıst retinde), Mádı (rejısseri ári ssenarıst retinde), Qaz daýysty Qazybek bı (rejısseri ári ssenarıst retinde), Táttimbet (ssenarıst retinde) fılmderin jasaýǵa qatysty.

Eńbegin buldamaıtyn tulǵa, biraq, qoǵam, memleket qorǵaýyna, qamqoryna alynýy tıis ultjandy perzent.

О́zi – óner.

О́nerdiń keıpin, beınesin, tulǵasyn kórgińiz kelse – Erlan Tóleýtaıdy kórińiz.

Bir ózi – alash ensıklopedııasy. Shejire taratý bolsyn, qazaqtyń qordalanǵan qaıǵy-sheri bolsyn, Erlannyń daıyndyǵy, bilimpazdyǵy, izdenisteri shyndyǵyn shertýge jetedi: árbir rýdyń quramyn, tarıhyn, júrip ótken jolyn, aýys-túıis kezeńin, saltyn, jón-joralǵysyn, ádet-ǵurpyn, sana-sezimin, aqyl-oıyn jaqsy biledi, ult jáne ulttyq sana uǵym-túsinigi boıynsha qoıylatyn bar saýalǵa jaýaby daıar.

7

Erlan birde bir tamasha áńgime jazdy. Ataýy da jaqsy: “Imanjúsiptiń áni”. Klassıkalyq sıýjet, bastaýy da, kúrmeýi de – klassıkalyq. Tili jatyq, sóz qory mol, tili qunarly, oıy qýatty.

Bul shyǵarmany birneshe jyl eshqandaı gazet, jornal baspaı qoıdy. Jaryqqa bir shyǵyp qalar degen úmitpen talaı basylymnyń tartpalarynda shań basyp jatty. Bir jarııalanǵanynda, “yqshamdalyp, jal-quıryǵy kúzelip jaryq kórdi”.

Áńgime “otarshyldardan qorlyq kórgen Imanjúsiptiń ózindeı talaısyz, baqsyz shyǵarmaǵa” aınaldy.

“Taǵdyry týra Imanjúsiptiń Toryarǵymaǵyndaı boldy, – dep jazdy avtordyń ózi, – baspadan shyǵarda pyshaqqa ilikti. Ataǵy Alataýdaı aǵalaryma ishteı renjidim de, qoıdym. Biraq renjigennen ne paıda?” 

Bastysy, ult aldyndaǵy óz paryzyna adal.

Ol – qazaq ulty óner-mádenıetiniń qorǵany. Biri de biregeıi. Qaıda júrse de, dástúrdi qorǵap shyryldap júredi. Ádette, telearnalarda júrip jatqan baǵdarlamalardan shoý-bıznesti jaqtaǵan kóp daýysqa qarsy bir daýys kúrkirep estiledi: ol – Erlan Tóleýtaıdyń qazaq úshin jan alysyp, jan berisip jatqan shaqtaǵy jan daýysy.

Áńgimesi – uzaq. Umytpasam, otyz betten asady. Bul áńgime – qazaqtyń dástúrli áńgimesiniń jastar úırenýi tıis, elikteýi tıis, túpnusqa turǵysynda tanýy tıis úzdik úlgisi.

Kishi janrda jazylǵan úlken týyndyda asa bir sabyrlylyq, baısaldylyq, baıyptylyq bar. Keń sahara, betpaq túz, saıyn dala kóz aldyna keledi – dúbiri, saryny, dabysy jańǵyryp turady.

Asyǵys, oılanbaı-tolǵanbaı keltirilgen sóz, sóılem joq. Bári óz ornynda, dáıekti, derekti.

О́zi de, qalamy da – shynshyl. Keıde, Erlan Tóleýtaı aqıqatty súıgen, arqalap órge súıregen aqıyq aqyn-jyraýlar, aq semser sal-seriler ǵasyrynan adasyp, ótirikti - shyndaı, shyndy - Qudaı urǵandaı sóıleıtin jaltaq, jaramsaq dáýirge ótip ketkendeı.

Bos sóz, bos sóılem kórmeısiz. Ár joly – kóńil bólip qarap, zeıin qoıyp tyńdap, zerde sanaǵa oqyp-toqyǵan izdenisteriniń, zertteýleriniń nátıjesi. Beınettiń arqasy. Beınetpen jazylǵan mátinniń ǵumyry da uzaq.

Erlan erdiń qunyn, eldiń baǵasyn biledi. Án salǵanda, áńgime aıtqanda bir falsh jibermeıdi, búkil ándi, bar áńgimeni, ádette, bir-aq falsh qurtady. Sondyqtan, Erlan seri – árqashan sergek, saq, uqypty.

Sharýasyna myǵym, júktegen mindetine jaýapker.

Erlannyń shyrqap salǵan alyp áninde ǵana emes, tolǵap jazǵan áńgimesinde de mýzyka bar. Ol – ánnen, ónerden, dástúrden jaratylǵan tulǵa.

Ár sózi óz ornyn taýyp, mátin ishindegi kúlli sóılemi bir-birimen ońaı, jeńil til tabysady, qıysady, qısyndasady, qabysady, astasady, jalǵasady. Bir-birine mingesip ketpeıdi, ret-retimen, kezek-kezegimen turady, óıtkeni, tártip degenimizdiń ózi – mádenıet.

Ol, eger, qazaqtyń Erlan Tóleýtaıy bolyp týmaǵanda, alashtyń Zataevıchi bolyp týar edi. Báribir, qazaq ónerine keleri anyq.

Mańdaıyna jazǵany, peshenesine buıyrǵany – kıiz týyrlyqty qazaqqa úzdiksiz qyzmet etý.

Áńgimege oralaıyq. Sıýjet jelisi boıynsha – Imanjúsiptiń sáıgúligimen báıge shapqan, asaryn asaǵan, jasaryn jasaǵan áýlıe kókirek bir qart ashtyq, kámpeske, asyra silteýshilik, qýǵyn-súrgin, ekinshi dúnıejúzilik qyrǵyn, náýbet, soıqandarǵa qaramaı bir ánin jadynda saqtap qalady, qarııa ólim aýzynda jatyp, bertinde ǵana umytqan osy ándi aýylǵa kezdeısoq kele qalǵan bir elgezek, tanymaıtyn, sanasynda sańylaýy, kókireginde kózi bar jas jigitke tutas jetkizýge tyrysady, biraq, ál joq, esi kiresili-shyǵasyly, talpynyp, kúsh-qaıratyn jumsap, esine bir shýmaǵyn ǵana  túsiredi.

Bul – Imanjúsiptiń elden aýyp bara jatqanda shyǵarǵan sońǵy áni eken. Áńgime aýany ótken ǵasyrdyń otyzynshy jyldary Imanjúsiptiń elde báıge shapqan dýmandy kúnderge qaraı oıysady. 

Avtor bylaı tolǵaıdy: “Imanjúsip bizdi ońasha alyp shyqty. Maǵan uzaq synaı qarap turdy.  Baǵanadan beri qalyń jurtshylyqtyń arasynan anyqtap kóre almaǵan edim. Bajaılap qaraýdyń sáti endi túskendeı. Jas shamasy alpystan mol asyp, jetpisti qýsyryp qalǵanyna qaramastan baıaǵynyń batyryndaı eńseli, bıik. Alyp bitken som tulǵasynyń bitimi erekshe. Ash arystan keýdeli. Keń jazyq mańdaıly. Qasqyr qabaǵynyń astyna shúńirektene bitken kózderi kisige tik, shúıile qaraǵanda óńmenińnen ótip ketedi eken. Tik qyr muryndy. Shalǵysy shıratylǵan murtyna aq kirip, uzynsha seldir saqaly býryl tarta bastaǵan. Ústine jeńil shapan, tik jaǵa, zerli aq kóılek kıipti. Basynda pushpaq taqııa. Beline kúmis kiseli jalpaq qaıys belbeý tartqan. Aıaǵynda qısyq taban ámirqan etik. Qolynda segiz tutam seri qamshysy. Janyndaǵysy boıy ózine jeteqabyl jigit balasy Dáýlethan bolyp shyqty. Jasy otyzdardyń shamasynda. Ákesine qatty uqsaǵanymen, óńi qara-qońyr. Eshteńemen isi joqtaı, tomsyraıǵan kúıi eki kózin bir núkteden aıyrmaı, shette ún-túnsiz tur. Áý bastan sózge joq adam tárizdi.

 – Balańyzdyń súıegi tym usaq eken. Túrine qarasań toǵyzǵa da tolmaǵan sııaqty. Uzaq shabysta taqymy talyp, qulap qalyp jazym bolyp júrmeı me, – dep qaýip bildire sóılegen Imanjúsip – Buryn báıgege shaýyp pa eń? – dep, maǵan jylyushyraı qarady. 

– Iá, – dep basymdy ızegenshe bolǵan joq, jamaǵaıyn týysym jalma jan:

– O ne degenińiz, Imeke!? Osy óńirdegi ótip jatqan talaı báıgeniń aldyn bermeı júrgen bala bul. Kelisti at bolsa boldy, Imeke. Baby kelisken talaı júıriktiń baǵyn jandyrdy bu jigit. Qaraldysy kishkentaı endi. Kózin ashqaly kórip kele jatqany jetimdik bolǵan soń, qaıtsin endi, kókke jarymaǵan kópeı qozydaı qortyq bop qaldy. Eshteńe etpeıdi. Qaıta qysylyp óskenderden er jete kele myqty jigit shyǵady deýshi edi, úlkender. Áıtpese, jasy bıyl on tórtke shyǵady. Menen basqa eshkimi joq beıshara balanyń. Osylaı ala jazdaı as pen toıǵa alyp júrip báıgege shaptyram. Sóıtip nesibesin aıyrtamyn elden. Basqa amalym joq. Qoı baqtyryp, kóten jegizetin baılardyń jaıyn ózińiz bilesiz... Ne bolǵanyn... Al endi, taqymy talady dep qoryqpańyz. Naǵyz jel taqym, siri sıraqtyń ózi. Tek taralǵysyn shaqtap tartyp berseńiz boldy, Imeke”.

Quıma qulaq asyl áýenge jete almasa da, qaıran Imanjúsiptiń muń-zaryn jadyna toqyp, sanasyna quıyp alady. 

El qazynasyn júreginde saqtap kelgen qaıran baba eki-úsh aptadan soń, eleń-alań mezgil, tań ata, dám-tuzy taýsylyp, jurtymen qosh aıtysyp, dúnıe salǵan eken.

Ol asa maǵynaly ómir keshti. Uly Imanjúsiptiń Abylaı handy joqtap, Kenekemdi izdegen, bodandaǵy halqynyń bostandyǵyn ańsaǵan asyl ánderiniń birin urpaǵyna aman-esen tapsyra almasa da, asyldyń sońǵy kúnderi týraly baǵa jetpes estelik aıtyp ketti.

El amanatyna degen budan asqan adaldyq, ult keleshegin oılaǵan tulǵa úshin odan artyq basqa qandaı arman-murat bar. Keshki alageýimnen bastalyp, tún jalǵasyp, tańǵy alageýimde aıaqtalǵan, jer moıny qashyq aýyldaǵy, qyr astynda dúrkirep ótken dúbirli toı da, qyzyq-dýman da óz máresine jetti.

Aıaqastynan, kezdeısoq asyl qazyna ústinen túsken avtor kónekóz qarııamen jolyqqan sátin, mándi suhbatyn, tamasha áńgimesin qalaı tyńdaǵanyn sheber beıneleıdi. Saýyqshyl jurt toıda kúlki-qaljyń aıtyp, bir-birin qaǵytyp, súrindirip, keketip-muqatyp, jarqyrap, daýryǵyp otyrǵanda, jas jigit pen qarııa aqsaqal Imanjúsip taǵdyryn keship, daýystary jaryqshaqtanyp, tarǵyldanyp, eki kózine jas alady.

Áńgimeniń uzyn-yrǵasy osy. Jorǵanyń júrisi tárizdi. Sońyna tez jetesiń. Jalpy, Erlannyń jazǵandary modernıstik ádis-tásildersiz-aq jaqsy oqylady. Jazýynda min joq, aıtqanynda kem joq.

Ol – tabıǵatynan jazýshy. Týma talant.

Meniń oıymsha, “Imanjúsiptiń áni” – sóz joq, qazaq ádebıetiniń tabysy. Avtordyń alash ónerine qosqan kóp úlesiniń biri. 

Bul áńgimeni qazaqtyń klassıkalyq áńgimesi turǵysynda baǵalaımyn: “Toryarǵymaq báıgeden qara úzip keledi. Endi shamaly sátte kómbeden urandap ótem. Apyrmaı, baǵana surap alsamshy. Máreden óterde kim dep urandaımyn? Soǵan da bas aýyrtyp... “Imanjúsip, Imanjúsip batyr!” dep qıqýlap óte shyqpaımyn ba? Sansyz oılar jan-jaqtan qaýmalap, alýan-alýan sezimder sanamdy shabaqtaǵan sorly basym artyma burylyp, sońymdaǵy attarǵa aqyry ret qaraǵym kelip ketti. Toryarǵymaq samǵaı shaýyp kele jatty. Qaraqshyǵa deıin bir-eki shaqyrymdaı ǵana jer qalyp edi. Oń aıaǵymdy taralǵyǵa shireı, bir qolymmen erdiń aldyńǵy qasynan ustap, erdiń oń qaptalyna qaraı sál jantaıa, sol qolymdy erdiń artqy qasyna tireı taıanysh etip, artyma burylyp qaraı bergenim sol edi... Julyn úzerdeı julqyp jibergen sumdyq soqqy aldymen erdiń aldyńǵy qasyna aparyp urdy da, at ústinen tymaqsha ushyrdy. Sol ushqannan esik pen tórdeı jerge baryp burq ete qalǵan basym áldeneshe ret domalap kettim. Jalma-jan atyp turyp, atqa qaraı júgirdim. Biraq aıaǵy qurǵyr erkime baǵynbaı bir aıaǵym ekinshi aıaǵyma shalynyp qulap tústim. Bir turyp, bir qulap qaıta umtyldym. Zeńip qalǵan basymdy myń san ıneler shabaqtap, qos qulaǵym zyńyldap, túk estı alar emespin. Kóz aldymdy japqan qyzyl munar eshteńe kórseter emes. Qulaǵymda Toryarǵymaqtyń shyńǵyrǵan daýysy qalyp qoıǵandaı. Esim aýyp qalǵandyqtan ba, eshnárse anyq ańǵara alar emespin. Táltirekteı júgirip kelip, Toryarǵymaqtyń moınynan qushaqtaı alǵanymdy bilem. Janýar basyn soǵyp jatyr eken. Aldyńǵy oń aıaǵy jilinshik tustan úzilip ketipti. Sál keıinde attyń aıaǵy kirip ketken saryshunaqtyń eski ini opyraıyp jatyr. Bolǵan sumdyqqa kózim jetkendikten be, baqyryp jylap jiberdim.

Qoldan keler basqa dármen joq attyń basyn qushaqtap alyp, eńirep jylaı berdim. Sálden keıin qalǵan attar qasymyzdan óte bastady. Tap meni tabalaǵandaı týra buǵalyq tastar jerden qıqýlap óte shyǵýda”.

Báıge ıgi jaqsylardyń uıǵarymy, jıylǵan qalyń eldiń qoldaýy, óńirdiń yǵaıy men syǵaıynyń ádil sheshimi boıynsha Imanjúsip atyna beriledi.

Keıin, óner týraly kóp áńgime aıtylatyn qonaqtyń birinde, dastarqan basynda men Erlan Tóleýtaıdan suradym:

– Bul týyndy qııaldan týǵan kórkem shyǵarmaǵa múldem uqsamaıdy, detaldary tym anyq, atmosferasy tym dál, sol jas jigit óziń emes pe?

– О́zim, – dedi ol, – halyq atynan Imanjúsiptiń rýhyna taǵzym!

– Ústinen bir qarap, povestke aınaldyryp kórsek qaıtedi, suranyp tur...

– Aldymda kóp jumys bar, moınymda mindet kóp, basqa arystar jaıly da jazýym kerek, endi bul taqyrypqa orala almaıtyn sııaqtymyn, – dedi avtor.

Qaıran, Imanjúsip, qazaqtyń saıypqyrany, esimiń el esinde, alash tiride rýhyń da máńgi, ánińdi estip, qolymyzǵa kósem naıza, astymyzǵa joryqqa minetin kúlik suraımyz!

 4

Kúıgenjarǵa aýylym qona almaıdy,

Keri ketken tirligim ońa almaıdy.

Qyryq myń qatyn qypshaqtan ul týsa da,

Biri de Imanjúsip bola almaıdy, ah-aý-eı...

 

Dıdar AMANTAI

Sońǵy jańalyqtar

Áke rýhynan qýat alǵan qaısar jan

Rýhanııat • Búgin, 11:54

Abylaıhannyń aq joly

Aımaqtar • Búgin, 10:05

Aqmolada qaıyrymdy jandar kóp

Aımaqtar • Búgin, 09:31

Uqsas jańalyqtar