Rýhanııat • 04 Mamyr, 2020

«Jatqanda Otan jeri otqa janyp»

91 retkórsetildi

Jeńistiń 75 jyldyǵy qarsańynda kemel aqyn Juban Moldaǵalıevtiń soǵys jyldaryndaǵy poezııaǵa qaldyrǵan izine zer saldym. Sebebi sol jeńistiń adamzat úshin qanshalyqty mańyzy bolsa, ardager aqynnyń 100 jyldyq mereıtoıy da sonshalyqty qymbat. Qalamyn qarýǵa aıyrbastaǵan Juban aqyn maıdandaǵy jaýyngerlerge, artta qalǵan el jurtyna júrekten shyqqan jyrlarymen qaırat berdi, jubanysh bolar jyr izdedi. Qashanda, elin jaýdan qorǵaý – eń mańyzdy is.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı Shejimbaı, EQ

Osy jol baǵzy zamannan adamzattyń aby­roıly asqaq armany boldy. Bola­shaq­tyń da baqyty osydan bastaý alatyny belgili. Otanyn qorǵaý tek erlerdiń ǵana isi emes, barshanyń aıalaǵan boryshy. Otan – ottan ystyq meken. Ul-qyzǵa ortaq qa­zy­na. Sondyqtan da ony qorǵaý – uly aby­roı.

Semserin Amangeldi qolyma ustap,

Salamyn soǵys bolsa jaýǵa qyspaq

nemese,

Saıańdy jyrǵa qosyp san maqtanam,

Sen meni adam etken, ardaqtaǵan, – dep óziniń qarshadaı kezinen-aq elim de­gen­de et júregi ezilip, óz kesimin aı­typ-aq qalǵan edi. Bul 1940 jyly ja­­zylǵan «Sert» degen óleńi bolatyn. Aqyn osy óleńinen keıin-aq Keńestiń mıl­lıondaǵan jaýyngerimen birge fashıst basqynshylaryna qarsy bitispes kúreske shyqty.

Batysta bastalǵan osy soǵys álemniń tórt buryshyn túgel sharlady. Oǵan Ang­lııa, Japonııa, Italııa, Fransııa, AQSh, Keńes Odaǵy t.b. kóptegen elder qatysty. Sóıtip mılıondaǵan jandy qurban etken álemdegi qanquıly soǵys bastalǵan edi. Osynda jaýyngerlerdi erlikke úndeý, jeńiske sendirý, Otannyń qadir-qa­sıeti týraly únemi jańǵyrtyp otyrý maı­dan­ger-jýrnalısterdiń túpki maqsaty bola­tyn. Osy iste Juban sııaqty aldaǵy maq­sa­ty aıqyn, júreginde oty bar jandar birden bel sheshe kiristi. Eline degen zor qam­qorlyq, ólsheýsiz mahabbat jaýǵa degen bitispes kúreske ulasty. О́ziniń 1942 jyly jazǵan «Bir bassań da alǵa bas!» de­gen óleńinde:

Taıynba joldas jaýynger,

El taǵdyry qolyńda!

Taıynbasań oq pen ot,

Bóget bolmas jolyńa!

Qasqııa shap qarsy bar,

О́mirdiń nurly tańy úshin!

Bir bassań da alǵa bas,

Mıllıondardyń baǵy úshin!, – dep, taza jeńiske shaqyrǵan, jigerli úgit pen qaı­raqqa salyp qaıraýǵa toly qasıetti bo­rysh, sóıtip jaýǵa degen aqyn júre­gi­men jalyndy jyrǵa aınalǵan. Barsha ja­ýyngerlerdiń basty maqsaty da jaýdy jeńý. Áıtpese jeńilis tapsań, onda eliń kúıreıdi. Oshaǵyń men Otanyń otqa túsedi.

Jatqanda Otan jeri otqa janyp,

Turǵanda týysqandar jaýda qalyp.

Jeńbesek, joıqyn qaırat

shyǵarmasaq

Jigittiń nege júrmiz atyn alyp,

– deýi erliktiń bastaýy, jigitke jiger qo­sýy, erge laıyq batyldyq-batyrlyqty ta­lap etýi edi. Bul taptaýryndy joly emes, tapqyrlyqtyń izi bolatyn.

Ultyn súıý ulylyqtyń belgisi. Bul da Juban jyrynda. Týǵan jerdiń túp qyzyǵy da Juban jyrynda. Kindik qany tamǵan jerin jyrǵa qosý qaı-qaı aqynnyń da ar aldyndaǵy azamattyq boryshy bolar. Bul boryshty kim qalaı túsinedi? Kim qalaı baǵalaıdy? Onyń ústine el shetine jaý kirip jatqanda, jatyp kór. Aqynnyń jyr jınaǵyna úńilip qarasaq, 22 jasynda jazǵan «Týǵan elge» degen monologynda mynadaı joldar bar:

Sen esime túskende,

Qushaǵyn anam ashqandaı.

Jaýyma qarsy óshpende,

Shabamyn jaýdan jasqanbaı, – degen tirkester búgingi ólshemmen jalań uıqas bolǵanmen jadaǵaı sóz emes. Týǵan jerge degen saǵynysh sazy elitedi. Júreginen sa­ǵynysh sáýlesi tógilip, janarynan qu­ıyl­ǵan jas jaýǵa qarsy oq bolyp sha­shy­raıdy. Taǵy da aqynnyń jyr shý­maq­taryna mańdaıymdy tirep kóreıin. Shyp-shyp eter shyndyqty aqynnyń óz jyrynan oqıyq:

Týady sol kún bizderge,

Dushpandy jeńip kelemiz.

Kúlimdep qarap júzińe,

Baýyryńa erkin enemiz, – degendi bala da túsinse kerek-ti. Týǵan jer tylsym ólke. Onyń qysy da, jazy da jadyńda jań­ǵyryp jatatyny jańalyq bolmasy anyq. Demek, Jubannyń da týǵan jerge qaıta-qaıta moıyn bura berýi adam ómirindegi qasıetti boryshqa adaldyq dep moıyndaǵanymyz durys. Boryshqa adal bolýdy jadaǵaı jalaýlatpaıdy, jan-tánińe emirene endire bilgen. Al túptep kelgende, týǵan jerdiń tósinde qazaq halqyń, óz týǵan Otanyń, óleń tósegiń jatsa kerek.

Máskeý túbinde shaıqasqan 28 panfı­lov­shy­lardyń ishinde qazaqtar az bol­ma­ǵan. Reıhstagqa tý tikken Rahymjan Qosh­qar­baev kim edi?! Sóıtip jeke-jeke sanaı bersek talaı júrek jutqan batyrlardyń qatary qalanary anyq.

Boldy-aý dep ýaqyt az-aq tym,

О́kinip keıin attandym.

Men de biri qazaqtyń,

Bolǵanyma maqtandym, – deýi namysshyl, er keýdeli, Otanshyl qazaqtardyń az emestigin dáleldese kerek. О́z ultyn súıý onyń batyryn «batyr» dep aıtý, jasyǵyn jáne jasyrmaý ór aqynnyń aldyna qoıǵan maqsatyn aıqyndaı túsedi. Sóıtip ol óleńderinde batyr halyq qazaqty jyr etýden jasqanyp kórgen emes. Qashanda elinen erlikke laıyq jandardy kórý, aqynnyń janyn jalaýlata túsedi.

Juban Moldaǵalıevtiń soǵys jyldarynda jazǵan óleńderiniń ishinde «Qazaq» óleńine aıryqsha toqtalýdyń ózindik máni bar. 1943 jyly jazylǵan bul óleń alǵash ret qazaq halqyn ult retinde daralap qaraýdyń úlgisin tanytty. Ol barlyq maıdandyq gazetterde basyldy. Buǵan deıin kóptiń biri retinde «sovet halqy» deıtin aıbarly tý astynda atalatyn shaǵyn ǵana ult endi Isataı men Mahambetteı úkili naıza ustaǵan, júrek jutqan batyrlary bar, Baýyrjan Momyshuly, Málik Ǵabdýllın, Tóleý Ábdibekov, Tólegen Toqtarov, Temir Masın, Mıhaıl Abdolov sııaqty erleri atoılaǵan, shyǵystyń shyraqtary atanǵan Álııa men Mánshúk, jaýdy kókten kókpar qylǵan, namysyn shoqqa qaryǵan Núrken Ábdirov syndy batyrlary bar eldiń urpaqtary syn saǵatta uly erlikter jasady. Ony osy soǵysqa qatysyp, kózimen kórgen talaı ózge ult ókilderi de aıtyp ketti, aıtyla bermek. Tarıhtyń ózi de qazaqtyń ult retindegi beınesin joǵary ustap keledi. Sondaı-aq osy soǵysta talaı qazaq urpaǵynyń Otan úshin otqa túsken janqııarlyq erligi elenbeı qalǵandyǵyn elesek, qany sorǵalaǵan shyndyqtyń sany eselene túseri anyq.

О́jet eri Otannyń,

Qaharly, qaısar qaharman.

Momyshuly Baýyrjan,

Ol da qazaq balasy, –

nemese,

О́tkendi, dostym, bilmeseń,

Bilersiń bálkı, jańany.

Qazaqty jaqsy tanıdy,

Jaýdyń da endi adamy, – degen joldar aınymaı-aq soǵys shyndyǵyn aldyńa ákelip jaıady. Joǵarydaǵy men mysalǵa keltirgen óleń keıinnen jazylǵan «Men qazaqpyn» poemasyna negiz bolǵany aıdan anyq aqıqat. Poema óz kezeginde bar halyqtan tıisti baǵasyn aldy. Aqyn aıdaı álemge «qazaq» atyn áshekeıledi.

Adam balasy qaıda júrse de týǵan jerin jer kıesine sanaıdy. Onyń qary da, jańbyry da janyńa jaıly tıip, keýdeńe kerýen kósh qondyrǵandaı. Jaıyq boıyn jaǵalaı qonǵan el, jaǵalaı ushqan qus, júgirgen ań. Kesh túse ózen jaǵasynan soǵatyn saýmal samal tup-tunyq, tap-taza. Betegeli bel, shóbi shúıgindi óńir óndir reń tanytyp, tunyǵyna tartqandaı. Kóktemdegi aıdyndy Jaıyqtyń aıbyndy ekpini de adamdy qyzyqtyrady. Mine osyndaı ólke maıdandaǵy sarbazdyń birden-bir saǵynyshy da, jubanyshy da.

Saǵyndym seni, Jaıyq alma baqty,

О́tkizgem óz boıyńda

jastyq shaqty.

Súıýshi em tóńkerilgen tolqynyńdy,

Sylqyldap soǵyp jatqan

jarqabaqty, –

deýi tap saǵynyshtyń sarǵaıǵan shaǵy dep túsineıik. Osy bir sát aqynnyń týǵan elge degen ańsar shaǵyn aıalaı túsedi. Bárin tastap týǵan elge bet burǵysy keledi. Biraq el shetinen kirgen jaýdy jerine jetkize jeńbeı týǵan jerge oralý joq. Týǵan jerdiń sálemi de salmaqty, kúter jaýaby da olqy emes. O bastaǵy aýyzdan shyqqan «sertiń sert» degendeı baılaýly ýáde bar.

Asynyp attanarda qarý-jaraq,

Sert etken ulandaryń saǵan qarap.

Tolqynyń til qatqandaı boldy bizge,

«Jaǵamda júrmesin, – dep,

– jaý antalap»,

– deıdi aqyn. Sóıtip týǵan jerdiń ótinishi de ótkir, tarqatar syry da tereń.

Juban aqynnyń poemalar shoǵyrynda tatar halqynyń uly aqyny Musa Jáleldiń (1906-1944) Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldaryndaǵy fashıst tutqynynda otyryp jazǵan «Moabıt dápteri» týraly «Jyr týraly jyr» poemasy soǵystyń surapyl shaǵyn taǵy bir eske túsiredi. Osy soǵystaǵy basy aıqyn nárselerdiń biri – halyqtar arasyndaǵy syılastyq bolmasa, eki ulttyń bir-birine degen qurmeti qalyptaspasa, ol soǵystyń paıdasy biz úshin ońtaıly sheshiler me edi, qaıter edi. Tutas bir eldiń jaýyngerleri bir ananyń balalaryndaı qımyldap, baqaıshaǵyna deıin qarýlanǵan fashısterdi óz apanynda kúıretti. Muny bir deńiz. Ekinshiden, Musa Jálel 1956 jyly Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn, 1957 jyly «Moabıt dápteri» úshin Lenındik syılyqty ıe­len­di. Al mundaı joǵarǵy dańqtar óz keze­gin­de úlgi eter uly isterdiń biri bolatyn. Úshinshiden, Juban aqyn jaratylysynan kópshil, ózgeni de ózindeı kórip dara peıil, darhan kóńil tanyta biletin jan. О́zgeniń qurmetine de ózi alǵandaı qýanatyn jan. Mine, osy sebepter aqynnyń ójet batyr jaıly jazbalaryna negiz qalady. Sóıtip, «Jyr týraly jyr» ómirge keldi.

Sum soǵysta kesapat qaıdan boldy deriń bar ma. Birde Musa Jálel qulaǵan munaranyń astynda qalyp, esinen aırylady. Qansyrap jatqan ony fashıs­ter súırep alyp shyǵyp, emdep qatarǵa qosady. Ondaǵy oılary musylmandar legıonyna tatar halqynyń aqyny Musa Jáleldiń qyzmet etetinin madaqtaı otyryp, ózgelerge úlgi etýdi, sóıtip ózderiniń aram oıyn júzege asyrýdy maqsat etken edi.

Tirilttik, jazdyq jarańdy,

Tiriltti nemis darýy.

Qutqarmaq qatyn-balańdy,

Jeńimpaz fıýrer qarýy.

Shyǵady tatar gazeti,

Jaza ber soǵan jyryńdy.

Sol ǵana bizge qajeti,

Komıssar aqyn burynǵy! – degen fashısterdiń bul sózine aqyn esh keliskisi joq. Ol Otanyn satpaıdy. Sóıtip aqyn­nan ózderine berilmeıtin ses tanyp, ony Moabıt konslagerine aparyp qamap, neshe túrli qınaýdyń zobalańyn kórsetip, qan-josa qylady. Sol jaılardy poezııa tilimen sóıletken aqynǵa sóz berelik.

Moabıt. Sasyq bir qýys,

Tabyttaı tastan qalanǵan.

Tutqynnyń kúni bir ýys,

Qabyrǵa, eden qara qan, – deı kele fashıst lagerleriniń surqııa túri adam sho­shyrlyq ekenin dál beredi. Osynda taraǵan túrli juqpaly aýrýlar, adamǵa jasalar neshe túrli qınaýlar men tájirı­be­lerdiń barshasyn kózimen kórdi, keıbirin basynan keshti.

Jýsa da tánin qyzyl qan,

Jatar ma aqyn qur qarap.

«Bermeı-aq qoısyn úzim nan,

Berseshi qaǵaz bir paraq!..», – dep azapty ómirden qoryqpaıdy. Tek bir paraq qaǵaz quny ózi úshin artyq ekenin birneshe ret qaıtalap júrdi. О́leń ishte paıda bolǵan aqyn balasy, al ony óltirmeý kerek. Ol úshin jazar qaǵaz kerek.

Joǵarydaǵy poemadan alynǵan jeke-jeke shýmaqtar 8 býynnan turatyn shalys uıqasty arqaý etken. Oqýǵa jeńil keledi. Túsinýge de ońaı. Uıqastary ótkir, bir-birine kirikken. «Bir qýys, bir ýys», «qalanǵan, qara qan» t.s.s poemanyń syrtqy kelbetine ishki óleń ólshemi de bettesip keledi. Ony jas baladan bastap, eresek tulǵaǵa deıin súısine oqıtynyna kóziń jetedi. Kóńilge qonymdy, oıy ortaq qazyna.

Beıhabar ótken jyl munda

О́tken joq sensiz,

sen, elim!

Sen senseń tutqyn ulyńa,

Men saǵan sheksiz senemin, – deýinen, týǵan eliniń aldynda basyn ıgen tutqyn balany kóresiń. Adalyn ańǵaryp qol soǵasyń. Quptaısyń. Sóıtip er men ezdi aıyra biletin halyq Musa Jálelge, árıne, sheksiz rıza. Qat-qabat lagerde sonshama aýyr kún keship, qan jutyp júrse de týǵan elge degen janyn shúberekke túıip, júregin elge degen mahabbatqa orap opat boldy.

Keıinnen lagerde kórgen qorlyǵyn retin taýyp jazyp qaldyrǵan aqyn poemasy soǵys basylǵan soń qalyń oqyrmanyn tabady. Ashtyqtyń, qınaýdyń neshe túrin kórse de fashısterge berilmegen jan asqan erlik pen batyldyqtyń úlgisin kórsetti. Barshaǵa úlgi boldy. Poema laıyqty baǵasyn aldy. Oǵan «Moabıt dápteri» úshin 1957 jyly Lenındik syılyq berildi.

 

Tiles JAZYQBAI,

Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń múshesi

 

Batys Qazaqstan oblysy,

Aqjaıyq aýdany

 

Sońǵy jańalyqtar

ForteBank: Bir dollar – 388 teńge

Qazaqstan • Búgin, 15:35

Áke rýhynan qýat alǵan qaısar jan

Rýhanııat • Búgin, 11:54

Abylaıhannyń aq joly

Aımaqtar • Búgin, 10:05

Uqsas jańalyqtar