Rýhanııat • 06 Mamyr, 2020

Qursaqta qalǵan bala

519 retkórsetildi

Jaqsyny kórý, júzi jyly, sózi túzý adammen tildesýdiń ózi bir ǵanıbet. Shıpajaıǵa barǵanda, emnen keıin top-top bolyp júrgenderdiń arasynan ıman júzdi bireý jyly ushyrasa, tildesýge umtylatyn ejelgi ádetim bar. Bul jýrnalıster qaýymynyń tabıǵatyna bitken ózindik bir ereksheligi bolsa kerek. О́tken jyly Saryaǵashqa tynyǵýǵa barǵanda eńsesi bıik, jetpisten asqan kisi keıde jaıaýlatyp júredi, keıde esikpen tórdeı aq «djıptiń» tizginin qolynda ustaıdy. «E, myqtynyń biri boldy ǵoı!» – dedim ishteı. Biraq jaıaý júrse de, kólikpen kele jatsa da sálemdesý ısharasynan jańylmaı, basyn ızep, kisiligin kórsetip júredi. Surastyra kelsem «Aq-Tilek» degen shıpajaıdyń qojaıyny eken. Iri mekemeniń iri bastyǵy jan tynyshtyǵyn ádemi oılastyrǵan boldy ǵoı dedik ishteı, pendelikke salyp.

Aqyry dıdarlasýdyń sáti tústi. Sóılestik. Alpaýyt mekeme bas­qarǵan iri bastyq bolmapty. Aýdan kóleminde qyzmet jasapty. «Eki jyldan keıin 80-ge kelemin», dedi. Boıy bıik. Sózi shıraq. Oı baılamy tereń, laısyz. «Eki ana­ny tel emgen «tentek» edim», dep jyly jymıdy da: «Anaý, qojyr-qojyr tóbeniń etegindegi shıpajaıdyń ıesimin. Onyń jurt­qa qyzmet etip jatqanyna úsh jyl­ǵa taıady», degendi sóz arasyna qo­syp qoıdy.

Oı bólisý ústinde ańǵar­ǵa­nymyz, arǵy zatynda tektilik ba­ry birden kórinip turdy. Kisiligi basym, izetti. Aty-jóni – Tilek Myńjasarov bolyp shyqty. «Asyl ájem Ultaıdyń aıtýyna qara­ǵanda 1942 jyly, surapyl soǵys shańdatyp jatqanda, jaz maýsymynda ómir esigin ashyppyn. Ákem maıdanǵa attanǵanda – alty aılyq sharana – ana qur­saǵynda qalypty. Ketip bara jatyp, «Ultýar aman bosansa, atyn Ti­lektes qoıyńyzdar!» depti. Ájem men anamnyń janarlary jas­qa tolyp artynda qalǵan. Ákem álgi tilegin maıdanǵa bara jatyp, jol boıy elge jazǵan hatynda taǵy qaıtalapty. Ondaǵy oıy amandyqpen oralýǵa tilektes bolsyn degen shyǵar. Ol kezde asyl ájem 65 jasta bolsa, aıaýly anam osy kúni qyz jasy dep júrgen 24-tegi ýyzdaı ke­linshek eken», dep bir tynystap aldy da ákesiniń 11 aǵaıyndy: 10 ul, 1 qyz ekenin aıtyp, 9 ul er­te o dúnıelik bolǵanyn, bir ul, bir qyz sarqytqa qalǵanyn alǵa tartty. On segizge kelgende qyz da máńgilikke bet túzepti.

«Jalǵyz balany jetelep jú­rip endi jettim be degende, ájem­niń ulyn, anamnyń serigin 1941 jyly bastalǵan soǵysqa áke­tipti. Sheshem: «Ákeń maıdanǵa at­tan­ǵanda sen de búıirimdi búl­kil­detkensiń», – deıtin. Onyń ras, ótirigin qaıdam. Jaryq dú­nıege men kelgen soń ákemniń sózin eki etpeı ájem: «Nemeremniń aty – Tilektes! Myńjasarymnyń oralýyna tilektes bolady, qulynym!» depti aǵynan jarylyp. Ájem týý týraly kýáligimdi áne-mine dep júrip bir jylǵa keshiktirip alypty. Ondaǵy oıy «Bul da erteń ás­kerge barady bireýden taıaq jep qala ma, qarý asynǵanda tizesi dirildep júre me, bir jylǵa bolsa da eseıgeni durys qoı», degen-aý shamasy. «Aýzy kúıgen úrip ishe­di», dep ájeń seniń basyńnan qus ushyr­maı ótti myna jalǵannan óbektep júrip, deıtin anam».

Osy sát ol basyn tómen salyp edi, tip-tik qos jaýyryny eń­kish tartyp, dıdary áldeneshe ózgerip, mańdaıdaǵy ájim izderi taý saǵasynyń soqpaǵyndaı eles­tep ketti.

«Qazir ertegi sekildi estiler. So­ǵys kezinde júrekti bir úzim qara nan jalǵap, bir jutym sý shóldi basqan. Anam maqta egip, maq­ta tergen. Aýyr beınetine 1-1,5 kılo bıdaı tıetin bolǵan. Sony talǵajaý etippiz. Ol kezde jumystyń barlyǵy derlik qolmen atqarylatyn. E, qaraǵym, er adamdar maıdanda, áıelder tylda erlik kórsetti. Bulyńǵyrlaý eske túsedi. Ol kezdiń áıelderi shetinen qaıratty, qarýly bolatyn. Tań qylań bere maqtalyqqa ketedi, túnniń bir ýaǵynda keledi. Sodan da shyǵar, men anamdy kóp kóre bermeıtinmin. Ájemniń qol­tyǵynda júrippin. Myna bir oqıǵany estigende qý janymdy osy kúnge deıin qoıarǵa jer tappaı, qınalatynym bar. Ol tusta maqta tergende qaýashaqta qalyp qoımady ma dep baqylaıtyndar kóp bolypty. Bir joly sondaı teksergish sholaq belsendi anama: «Maqtanyń qaýashaǵynda maqta qalyp qoıǵan, sen halyq jaýysyń dep, sheshemdi atyn atamaı-aq qoıaıyn, bir brıgadır basyna qam­shy úıirip, jaýyrynyna aıamaı siltepti. «О́rim izi bileý-bileý bolyp qaldy», dep keıin esine tússe anam óksigin basa almaı «Myńjasar bolsa, mańymnan jú­rer me edi ondaılar», – deıtin. О́z qolym óz aýzyma jetkende ál­gi brıgadırdi izdesem, ómirden ótip ketipti. Kim bilsin, zaman solaı boldy ma, álde Abaı aıtqan zaman­ǵa kúılegenderdiń kúıki tirligi qamshy siltetti me, o jaǵyn tap basyp aıta almaımyn», degen qarııa oıǵa shomyp biraz únsiz qaldy.

Tilek Myńjasaruly ájesi men anasyn eske alǵanda qatty tol­qyp: «Qos báıteregimniń qadirine jettim be, jetpedim be?!» deı beredi. Olardyń talaı oırandy kórgenin, ásirese myń jasar ma eken degen arman úmi­tin úkilep, balasynyń atyn Myń­jasar qoıyp, sonyń erteńi úshin bar ómirin arnaǵan, bar qıyn­dyqqa tózgen ájesin eske alǵanda janary jasaýrap kete beredi. Keıýana 94 jasqa kelgenge deıin Myńjasarynan úmitin úz­beı, tipti «Myńjasarǵa baram», dep poıyzǵa otyryp, biraz jerdi sharlap qaıtqanyn da eske túsirdi. «Ol tiri, keledi dep duǵa da baǵyshtatpady. Soǵys kezinde oıdan shyǵardy ma eken, álde shyn ba ájem: «Ultýar, túnde tús kórdim, úsh salt atty keldi úıge, arasynda Myńjasar da bar, bir dastarqannan dám tattyq. Ol tiri, oralady, úmitińdi úzbe!» deıdi eken anam ekeýmizge kezek qarap. Sol sózin ájem men qataıyp kele jatqanda da, ylǵı aıtyp otyratyn. Qulaǵyma ábden sińgendikten be, ákem tiri degenge ılanyp, kópke deıin úmitimdi úzbedim. Sóıtsem ájem bir jaǵy kelininiń kóńilin aýlaý úshin, ekinshiden tórkinine ketip qala ma dep qaýiptengendikten aıtatyn bolsa kerek. Onyń ústine naǵashymda da ul bala bolmapty. Eki atanyń úmit etkeni men ǵana bolyppyn. Degenim bolmaı jylasam naǵashy atam qosa jylaıtyny áli esimde. Olar qandaı meıirimdi jandar edi deımin osy kúni. Amal ne, ákem maıdannan oralmady. Ájem ekeýmizdiń kópten kútken qýanyshymyz aqtalmady.

Ájem 96 jasynda baqılyq boldy. 94 jasynda mal atap so­ıyp, as bergizdi. Quran oqytty. Qushaǵyna qysyp maýqyn basatyn kıimin bar zamandastaryna taratty. Sol kúni kóńili bosamaǵan bir adam qalmaǵan shyǵar. Uldy kútýdiń qıyndyǵyn men de sol joly anyq túsindim. Osy kúni balalaryma ótkenniń qıly ótkelderin aıtyp otyramyn. Sabaq alyńdar deımin. Qıyn kezde sanatqa qosylý ońaı emes degen sózimdi uqqan janǵa jalyqpaı aıtamyn», dep Tilek aqsaqal tolqydy.

Mektepke barǵanda Tilektes atty eki balany muǵalim bir partaǵa otyrǵyzypty. Biri – ul, ekinshisi – qyz bala. Qyzdyń ata-anasy da maıdandaǵy azamattar aman kel­sin degen tilekpen Tilektes qoıǵany belgili. Balańdaý kezde tilektester ony bile qoımaǵan. О́se kele qurbylary túrli áńgime aıta bastaǵanda, ol ájesinen atyn Tilek dep ataýdy surapty. Mek­tepke jetelep baryp, jetelep qaıtyp júrgende túptiń túbi osy aldymyzdan shyǵady-aý degen ájesi oǵan qarsy bola qoımapty. Tıisti oryndarǵa júgirip júrip, barlyq qujatty ózgertip, Tilek Myńjasarov degen kýálikti qolyna ustatypty.

«Aýyldaǵy 4 jyldyq mektepti aıaqtaǵan soń 15 shaqyrym jerdegi orta bilim beretin mektepke bir qarańǵy, bir jaryqta esekpen qatynap oqydyq. Bir oqıǵa esim­nen ketpeıdi. Búkil aýyl bir kúni kózderi bulaýdaı bolyp jylap júrdi. «Qaıtip kún kóremiz?» dep óksıdi shetinen. Biz balalar aýyl­dyń aman-esen ekenin kórip júr­miz. Úı basy tynyshtyq. Sóıtsek, ólgen Stalın eken. Onyń kim bol­ǵanyn keıin bildik qoı», deıdi Tilek qarııa.

Soǵys zardaby birte-birte seıi­lip, el eńse tikteı bastaǵanda Tilek Myńjasaruly mektep biti­rip, eki anaǵa qalaı qolǵanat bolsam eken dep, ár tarapqa kóz salady. Ájesi óz ulynyń maıdannan aman keletinine áli senimdi. «Biz sel­besip kún kóremiz. Ákeń kelgenshe orta bilim al», dep ájesi Shymkent qalasyndaǵy ólkelik Tutynýshylar odaǵynyń kooperatıv tehnıkýmyna baǵyt beredi. Anasy ájesi aıtsa zań dep uǵady. Tehnıkýmdy bitirgennen keıin áskerge attanady. Baký qalasynda boryshyn óteıdi. Ájesi bul kezde: «Eki ulym da áskerde júr», – deıtin kórinedi. Keıýana óz seni­minen bir aýytqymaǵan, oǵan eshkimniń shák keltirýine jol da bermegen. Tilek áskerden kelip, qyzmetke ornalasypty. Soǵys balasy shymyr keletini belgili. Biraz mekemede esepshi, bas esepshi bolady. Úı tirligindegi qara jumysty da, keńsedegi qalam jumysyn da minsiz atqarady. Qııadan jol ta­ýyp, uıada qanatyn qataıtqan ony aýdan kólemindegi beldi qyzmetterge shaqyrsa, Ultaı ájesi, kóz aldymda júrsin degen nıetpen: «Aýyldan alystap, elden qol úzip qalasyń», dep jibere qoımaıdy. Keıin ómir aǵysy ol kisiniń de sheńberdegi oıyn buzyp, órisin keńeıtkende nemeresiniń aldynan shyqpaı, sáttilik tilepti.

Ol jıyrma jyldan asa ýaqy­tyn maqta sharýashylyǵyna, ony órkendetýdiń esep-qısabyna arnapty. Bolattaı berik dep ılanǵan Odaq qırap, elimiz azattyǵyn alǵan tusta halyqtyń daǵdaryp qalǵany belgili. «Maqtamen maq­tanyp otyrǵan jurt es tappaı eseńgiredi me, qalaǵa aǵyldy. So­ǵys tusy emis-emis esimde, odan keıingi tir­lik kóz aldymda. Eki anamnyń sol ýaqyttaǵy jasy­maǵan jigeri meni qanat­tan­dyrdy. Osy dalada babalarym ósti, óndi, men sol jolda qalam dep bekindim. Maǵjan degen aqynnyń: «Adamzattyń bári – eńbekshi, bári – qul» degen óleńi oıymnan ket­peıtin. Maǵynasy tereń bes sóz belimdi bekem býǵyzdy. Balalar qatty qaıyrymǵa kele qoımaǵan kez. Kindik elden ketpeıin de­dim. Úlesime tıgen 30 gektar jer­di iske jarattym. Qat bolyp tur­ǵan, maqta tuqymyn óndiretin «Qara­sha» shaǵyn sharýashylyǵyn qur­dym. Iesiz qalǵan jerlerdi alyp, úlesimdegi jer kólemin 130 gektarǵa jetkizip, maqta ek­tim. Tuqym sharýashylyǵym da, maq­ta óndirý de ilgeri jyljydy. Sura­nys artty, tapsyrys kóbeıdi. Bos júrgen júzdeı adamǵa jumys tabyldy. Olardyń úıi joqtaryna jer berip, aılyǵyńnan azdap tó­lep otyrasyń dep, qurylys mate­rıaldarymen qamtamasyz ettim. Shetinen olar úı turǵyzyp jatty. Maly joqqa mal berip, ónimin paıdalan dedim. Osylaısha jasaǵan tirlik ósýimizge, ónýimizge septigin tıgizdi. Qarjy molaıdy», degen Tilek Myńjasaruly óziniń soǵysqa qatysqandarǵa, tyl eńbekkerlerine erekshe iltıpatpen qaraıtynyn, óziniń tirligine tııanaq bolǵan qos anasy ekenin, odan keıin bir jyly Saryaǵash shıpajaıynda ult batyry Baýyrjan Momyshulymen birge demalyp, sol az kúnde alǵan tálimi «qarý» bol­ǵanyn alǵa tartady. «Batyr bir tóbe, qalǵandarymyz bir tóbe edik. Qarapaıym jurt batyrdy tóńirektep júredi. Sóz estip qala­myz ba deı me, shirengender aýlaǵyraq ketedi. Bet-bedelińe qaramaıdy eken, qaǵyp tastaıdy. Ádildik pen shyndyq dese, ony kótere aıtady, ótirikke óre turady. Men tez tabysyp kettim. Ájem týraly áńgimem qatty unady. Bir joly: «Jeńisti biz emes, sol analar ákeldi. Ardaqtaı aldyń ba ájeńdi?», dep gúr ete tústi. Únim óship qaldy. «Olar jankeshti eńbek etpegende bitip edik. Osy kúngiler kók jalqaý, syrǵaq. Tek sóıleı beredi. Sen analaryń sekildi eńbek ete bilesiń be, álde odan salsa, budan ozyp júrgen bireýsiń be?», dedi. Úndemedim, biraq men úshin batyrdyń osy aıtqany aldymdaǵy týra jolǵa aınaldy», dep ol zer­desiniń barlyǵyn tanytty.

Ákeden ana qursaǵynda qalǵan Tilek Myńjasaruly atasy, ákesi, ózi – úsh jalǵyzdan ush ul, eki qyz, olardan jıyrma nemere, on shóbere baryn, munyń bári ana­larynyń qýat-kúshi, jiger-qaıratymen jalǵasqanyn aıtyp, qazaq­tyń búgingi kúnine shúkirlik etip, keleshegine kemeldik tileıdi. «80-ge bet alǵan soǵys balasy bu­dan ózge ne aıtady», degendi de sóz ortasyna qosyp qoıdy.

Tilek Myńjasarulynyń etken eńbegi eleýsiz emes kórindi. Ony suraǵanymyzda: «Men eńbegimdi puldaǵan adam emespin. Qurmet kórsetip jatady. Tıisti mekemeler 2018 jyldyń úzdik shıpajaıy degen ataq beripti. Rahmet! Biraq sony baryp ala qoımadym. Sebebi, men sııaqty qyzmet etip jatqandar az emes qoı. Artyq maqtan, artyq ataq aýyr júk sekildi kórinedi. Meniń keıinge qaldyrǵan bar jetistigim: urpaǵym, odan keıingi tabysym qıyn kezeńde qıraǵan sharýany oń jolǵa salyp, júz­ge taıaý adamdy jumyspen qamtyǵa­nym. Densaýlyǵyna shıpa izdegen­der demalsyn dep «Aq-Tilek» meke­­me­siniń jumysyn jolǵa qoı­ǵa­nym. Endigi bar aıtary tile­gim, osyny keıingiler uǵynyp, ur­pa­ǵym jalǵastyryp, ultyna qyz­met etse – arman-maqsatyma jet­kenim bolar edi. Analarymnyń úmitin aqtap, adal isimmen artyma jaqsy sóz qaldyrsam bolǵany», dep seksenniń seńgirine aıaq basyp qalǵan Tilek Myńjasaruly áńgimeni túıindegende, Abaıdyń: «Adamshylyqtyń qaryzy úshin eńbek qylsań, Allanyń súıgen qulynyń biri bolasyń» degen sózi kókeıde kúmbirlep sala berdi.

 

Súleımen MÁMET,

jýrnalıst

 

Sońǵy jańalyqtar

Aqmolada joldar jóndeledi

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Esilde 45 otbasy baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 09:10

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Kaka «Qaıratpen» birge

Fýtbol • Búgin, 08:04

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy egin sýsyz qalýy múmkin

Ekologııa • Búgin, 06:48

Uqsas jańalyqtar