Saıasat • 09 Mamyr, 2020

«Ardagerler týraly» zańnan ne kútemiz?

29 retkórsetildi

Ejelden jasy úlken adamdy syılaý, qarııalarǵa qurmetpen qaraý qasterli ata dástúrimiz retinde jalǵasyp kele jat­qan elimizde, ásirese Ekinshi dúnıe­­júzilik soǵysqa qatysyp, qan maıdan­nan aman oralǵan ardagerlerge ba­­rynsha áleýmettik qoldaý kórse­­tilýde. Uly Otan soǵysyna qatysqan jáne múgedegi márte­belerine ıe maıdangerlerdiń barlyq máselesi «Ar­dagerler týraly» zańdy qabyldamaı-aq ońynan sheshilgen dep aıtýǵa bolady.

Sýret «Egemen Qazaqstannyń» arhıvinen alyndy

О́ıtkeni Tuńǵysh Prezıdentimiz – Elbasy Nursultan Nazarbaev fashıstik bas­qynshylardan el bostandyǵyn qor­ǵap qalǵan jeńimpaz urpaqtyń óshpes erligin eshqashan umytýǵa bolmaı­tyn­dyǵyn árdaıym qadaı aıtyp, soǵys ardagerlerine qoldan kelgeninshe qam­qorlyq jasaý mindetin qoıǵany málim. Osy maqsatpen «Uly Otan soǵysynyń qatysýshylary men múgedekterine jáne solarǵa teńestirilgen adamdarǵa beriletin jeńildikter men olardy áleýmettik qorǵaý týraly» zań qabyldanǵan.

Búgingi Memleket basshysy, maıdanger jazýshynyń uly Qasym-Jomart Toqaev ta ardagerler qaýymyn aıryqsha ardaq tutatyndyǵy anyq. Sonyń aıǵa­ǵyn­daı, el Prezıdenti byltyr kúzde Parla­ment Májilisiniń depýtaty, «Arda­gerler uıymy» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Baqtyqoja Iz­muham­betovti qabyldap, Ekinshi dúnıe­júzilik soǵystaǵy Jeńistiń 75 jyldyq merekesine ázirlik barysymen tanysyp, aǵa urpaq ókilderi kópten kútip júrgen «Ardagerler týraly» zańdy tııanaqty daıyndaýdy tapsyrǵan bolatyn.

«Ardagerler týraly» zańnyń alǵash­qy jobasyn Parlamenttiń bir top depýtaty osydan 14 jyl buryn ázirlegen edi. Alaıda eldegi áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıǵa baılanysty bul zań jobasy keıinge qaldyrylyp kelgen bolatyn. Endi, mine, Prezıdenttiń tapsyrmasyna sáıkes Úkimet depýtattarmen birlesip ázirlegen zań jobasyn Parlamenttiń qos palatasy da qoldap, Memleket basshysy qol qoıǵannan keıin zań jarııalandy.

Bul zańnyń maqsaty – qosymsha áleýmettik qoldaý sharalarymen qamtylatyn ardagerler sanatyn aıqyndaý, sonyń ishinde qaı zamanda bolsyn áskerı antyna adaldyq tanytyp, basqa memleketterdiń aýmaǵynda bolǵan urys qımyldaryna qatysyp, bas­taryn báıgege tikken ardagerlerimizge qoldaý kórsetý, sondaı-aq qoldanystaǵy zańnamadaǵy keıbir olqy tustardy túzetý.

Zań arqyly ardagerlerdiń áleý­met­tik turǵydan qorǵalatyn 5 sanaty aı­qyndalyp otyr. Olar – Uly Otan soǵy­synyń ardagerleri, basqa mem­leketterdiń aýmaǵynda bolǵan urys qımyldarynyń ardagerleri, jeńildikter men kepildikter boıynsha Uly Otan soǵysynyń arda­ger­lerine teńestirilgen ardagerler, eń­bek ardagerleri jáne osy zańnyń kúshi qoldanylatyn adamdardyń basqa sanattary.

Aýǵanstandaǵy jáne basqa da mem­leketterdiń aýmaǵyndaǵy urys qımyl­daryna qatysqan áskerı qyzme­t­shiler urys qımyldarynyń ardagerleri sanatyna jatqyzylady. Osylaısha 1986 jyly Taýly Qarabaqtaǵy etnosaralyq janjaldy retteýge qatysqan 255 áskerı qyzmetshi, 1992 jyldan 2001 jylǵa deıingi kezeńde Táýelsiz Memleketter Dostastyǵynyń syrtqy shekarasynyń Tájik-Aýǵan ýchaskesin kúzetýde jaýyn­gerlik mindet atqarǵan 9635 áskerı qyzmetshi, 2003 jyly Iraktaǵy ha­lyq­aralyq bitimgershilik operasııalaryna bitimgershi retinde qatysqan 294 áske­rı qyzmetshi alǵash ret áleýmettik jeńil­dik­termen qamtamasyz etiledi. Olardyń jalpy sany – 10248 adam.

Atap aıtsaq, aldaǵy ýaqytta Uly Otan soǵysyna qatysýshylar men olarǵa teńestirilgen adamdarmen qatar, basqa memleketterdiń aýmaqtaryndaǵy urys qımyl­darynyń ardagerlerin de kólik jáne múlik salyǵynan, sottarda memlekettik baj tó­leýden, azamattyq hal aktilerin tirkeý kezindegi tólemnen, notarıattyq is-áreket­ter jasaý jáne ózge de áreketter jasaǵan kezde memlekettik baj tóleýden bosatý kóz­delip otyr. Son­daı-aq olarǵa kúntizbelik jyl úshin 882 aılyq eseptik kórsetkish mólsherin­degi standartty salyqtyq shegerim qol­danylatyn bolady.

Basqa memleketterdiń aýmaǵyndaǵy urys qımyldary ardagerleriniń jańadan engizilgen 4 sanatyna aı saıyn 4,8 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde, ıaǵnı 13 335 teńge járdemaqy tólenetin bolady.

Budan bólek, 1988-1989 jyldary Cher­nobyl atom elektr stansasyndaǵy apat­tyń zardaptaryn joıýǵa qaty­sýshylarǵa aı saıyn­ǵy memlekettik járdemaqy eki ese kóbeı­­tilip, 4,8 aılyq eseptik kórsetkish mól­sher­in­de, ıaǵnı 13 335 teńge bolyp belgilen­bekshi.

Sondaı-aq «Sosıalıstik Eńbek Eri» ataǵyna jáne úsh dárejeli «Eńbek dańqy» ordenderine ıe bolǵan adamdarǵa beriletin arnaýly memlekettik járdemaqy mólsheri «Keńes Odaǵynyń Batyry», «Halyq Qa­harmany» «Qazaqstannyń Eńbek Eri» ataqtaryn alǵan adamdardikimen teńes­tirilip, 138,63 aılyq eseptik kórset­kish, ıaǵnı 385 115 teńge bolyp belgilen­bek­shi. Bul ádil sheshim dep oılaımyz. Sebe­bi buǵan deıin Sosıalıstik Eń­bek Erle­ri men úsh dárejeli «Eńbek dańqy» orden­deriniń tolyq ıegerleri 9,60 aılyq eseptik kórsetkish, nemese 26 668 teńge mólsherinde ǵana arnaý­ly memlekettik járdemaqy alyp keldi. «Egemen Qazaqstan» gazetinde jazylǵanyndaı, erden erd­iń nesi kem?!

Árıne zańda ardagerlerdiń barlyq tobynyń múddeleri tolyq qamtyldy deý qıyn. Bul rette Úkimet ony, «kórpesine qaraı kósilip» degendeı, qazirgi dúnıe júzi men óz elimizdiń basyndaǵy qıyn-qystaý kezdegi qol­da bar qarjy múmkindigine qaraı qabyldaǵandyǵyn aıtqan jón. Máselen, zań jobasynda eńbek ardagerleri sanatyna Sosıalıstik Eńbek Erleri, úsh dárejeli «Eńbek dańqy» ordenderiniń ıegerleri, «Qazaqstannyń Eńbek Eri» ataǵyna ıe bolǵan adamdar, Uly Otan soǵysy jyldarynda tyldaǵy qajyrly eńbegi men minsiz áskerı qyzmeti úshin burynǵy KSRO ordenderimen jáne medaldarymen nagradtalǵan adamdar, 1941 jylǵy 22 maýsym – 1945 jylǵy 9 mamyr aralyǵynda keminde alty aı jumys istegen jáne Uly Otan soǵysy jyldarynda tyldaǵy qajyrly eńbegi men minsiz áskerı qyzmeti úshin burynǵy KSRO ordenderimen jáne medaldarymen nagradtalmaǵan adamdar jatqyzylyp otyr. Al ózge eńbek ardagerleriniń jáne tyldaǵy qıyndyq pen aýyr eńbektiń azabyn tartqan «soǵys balalarynyń» mártebelerin aıqyndaý jónindegi kóptegen ótinishterdi qaraý erteńgi kúnniń enshisine qaldyrylǵan. Bul jóninde Májilis pen Senat depýtattary tarapynan da zań jobasyn ázirlegen Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń atyna oryndy synı eskert­peler aıtyldy. Osyǵan oraı, atal­ǵan mınıstrlik basshylary aldaǵy ýaqyt­ta tıisti saraptamalyq-taldaý jumys­taryn júrgizip, zańnamany odan ári jetil­dirý sharalaryn qabyldaýǵa ýáde berdi.

 

Káribaı Musyrman,

Parlament Májilisiniń depýtaty,
Nur Otan partııasy fraksııasynyń múshesi

Sońǵy jańalyqtar

Aqmolada jolǵa jetkilikti mán berilýde

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Esilde 45 páterli úı salynýda

Aımaqtar • Búgin, 09:10

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Kaka «Qaıratpen» birge

Fýtbol • Búgin, 08:04

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Táýelsizdik – eń qymbat qundylyq

Saıasat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy egin sýsyz qalýy múmkin

Ekologııa • Búgin, 06:48

Uqsas jańalyqtar