Ádebıet • 09 Mamyr, 2020

Adam qolymen jasalǵan qasiret jáne beıkúná hám belgisiz taǵdyrlar

184 retkórsetildi

Dúnıede bolǵan árbir qubylys keıde adamzat balasynyń kózqarasyn ózgertip, tipti taǵdyryn da basqa arnaǵa buryp jiberýi múmkin. Biraq, kózge kórinip, kóńilge sezilmeıtin ǵaryshtan, ǵaıyptan bólek, jer betindegi barsha qubylystyń adamzat taǵdyryna tikeleı qatysy bar. Qara jerdegi qubylys ataýly Qudaıdyń qudiretin tanytqanymen, adamzattyń da taǵdyrynda tańbalanǵan ne qasiret, ne qasıet bolyp qalady eken. Aq pen qaranyń, erlik pen ezdiktiń, izgilik pen zulymdyqtyń maıdany adamnyń taǵdyrynda ejelden jasap keledi. Sonyń ishinde qazaqtyń taǵdyrynda da yqylymnan ózimen birge jasap kele jatqan tarıhı shyndyǵy bar.

Este joq eski zamandardaǵy el men jer úshin shaıqas, Kúltegin, Tonykók eskertkishterindegi erlik dastandary, belgisiz balbal tastardaǵy shejire, berisi uly aýyz ádebıetimizde sýrettelgen ýaqıǵalardyń bári de tamyrymyzda tunyp qalǵan túrli qubylystardyń jıyntyǵy. Kóne ertegilerde de, batyrlar jyrynda da jaýgershilik zaman, aqyry túrli teperishti kórip muratyna jetken halyq týraly aıtylady. «Qobylandy batyr» jyrynda babalar erligi, olardyń jaýmen shaıqasy «Qanjarmenen qarmasty, semsermenen sermesti» degen joldarmen sýrettelip, ólispeı-berispeıtin minezdi ańǵartady. «Otarda jatqan jylqymnyń, otaryn buzǵan kim ediń? О́riste jatqan jylqymnyń, órisin buzǵan kim ediń?» dep ata jaýyna shúılikken qaısarlyqty kórsetedi. Uly tarıhymyzda el úshin, jer úshin, bostandyq úshin qasap qyrǵyn az bolǵan joq. Árbir kezeńniń óz qurbandarymen qatar, shejireshileri de bar. Álimsaqtan qazaqtyń bolmysynda ejelden bar erlik pen órliktiń óz kezeńinde bas kóterip otyrǵanyn tarıhtan bilemiz...

Dáýirlerdi de, ǵasyrlardy da óziniń keıipkerleri jasaıdy. О́kinishke qaraı, keıbir almaǵaıyp kezeńderde kóbiniń taǵdyrlary tanylmaǵan, erligi elenbegen kúıinde qalady. Ilgeride Uly Otan soǵysyna qatysqan ardager qarııa týraly jazbaq bolyp, úıine barǵanmyn. Árıne, júrekte shemen bolyp qatqan sherdi qozǵaý ońaı emes, áıtse de keıipkerdiń bolmysyn ashý úshin suhbattasý kerek. Álgi qarııa áskerge alynǵan sátin aıta bere, jylady. Ary qaraı kópke deıin eshteńe aıta almady. Tek «Qanshama belgisiz taǵdyrlar ótti. Kóbi jat jerde baqılyq boldy. Soǵys adamdarǵa ne úıretpedi deısiń», dedi álgi kisi. Shynynda da soǵys adamdarǵa meıirimdilikpen qatar, qataldyqty da úıretken eken. Áıgili Qasym Amanjolov «Kúrkirep kúndeı ótti ǵoı soǵys» demep pe edi. Qan keship, soǵystyń ortasynda bolǵan býynmen qatar, odan keıingilerdiń de taǵdyryna salqynyn tıgizgen soǵys – bul da adamnyń óz qolymen jasalǵan qasiretti qubylys edi. Álbette, qazaqtyń sóz ónerinde soǵystyń shejiresi jasaldy, jazyldy. Syrbaı Máýlenov «Keterimde jylamadym, óz qatarym kóp bolǵasyn. Kelgenimde egilip shydamadym, sonyń kóbi joq bolǵasyn» dep edi ǵoı. Qasiret pen qaıǵyny, kek pen yzany budan artyq qalaı berýge bolady. Keıde jaý sol belgisiz keıipkerlerdiń kóz jasyna tunshyqqan kúıi bas kótere almaı bezip ketkendeı kórinedi. Jazýshy Kemel Toqaev «Soldat soǵysqa ketti» shyǵarmasynda da soǵystyń qasiretin Muhamed degen keıipkeri arqyly beredi. Ol on segiz jasynda maıdanǵa ketken órimdeı jas jigit. Jalǵyz qalǵan tul jetim edi. Alaıda, onyń qansha qasiret kórse de eline, jerine degen mahabbaty sónbeıdi. Maıdanda jaý ushaǵyn atyp túsirgen jaýynger Meıirmanovtyń erligin paıdalanyp ketkisi kelgenderdiń áreketine qarsy turyp, shyn erdi tanyǵan Muhamedter, Demın sııaqty qarapaıym jaýyngerge janashyrlyq tanytqan Muhamedter – rýhy bıik qazaq jigitteriniń kórkem beınesi edi. Jalpy, bul býyn maıdan dalasynda bolyp, qalamyn qarýǵa aıyrbastaǵan býyn boldy. Ábý Sársenbaev, Baýyrjan Momyshuly, Qasym Qaısenov, Tahaýı Ahtanov, Juban Moldaǵalıev jáne ózge de kóptegen qalam qaıratkerleri kózimen kórgen, basynan keshirgen soǵys qasiretin shyǵarmalarynda shejireledi. Biraq, balalyǵy soǵys kezine tap kelgen býyn da qasiretti az tartqan joq. Bular da adam qolymen jasalǵan qasiretti qubylystyń qurbandary edi. Aqıyq aqyn Muqaǵalı Maqataev «Qaıran jeńgem» degen óleńinde:

Qartaıyp qalypsyń-aý, qaıran jeńgem!

Qaıǵyǵa moıymaýshy eń. Qaıdan kelgen?!

Saǵynyp júrsiń be álde, qadirlim-aı,

Baıaǵy jastyǵyńdy maıdanda ólgen?.. – dep jyrlaıtyn edi ǵoı. Aqyn «Bala shaqtan – bolashaqqa» (О́mirdastan) dastanynyń «Besik balaǵyndaǵy jylan» taraýynda óziniń jáne sol kezdegi kúlli qazaq balasynyń taǵdyryna tap bolǵan sýyq kórinisti jylan keıpinde sýretteıdi. «...Oralyp qarashubar jylan jatyr, bas jaqta, tal besiktiń balaǵynda» degeninde de sábı júrekke jasalǵan shabýyl, beıkúná jaratylystyń áldeneden tiksinýi bar.

Men soǵysty kórgenim joq, kórgim de joq, kórmedim,

Soǵys oınyn oınaıtynmyn, (balalardyń ermegi).

Qarý alyp, qan maıdanda, qas jaýyma tónbedim,

Kórdim, biraq, jesirlerdiń, jetimderdiń eńireýin.

Talaı taǵdyrdyń kóz jasy, kókirekte qatqan qaıǵy-sheri, máńgi tarqamaıtyn qasireti tur munda. Adamǵa soǵys úıretken meıirimdilik te, qataldyq ta bar. О́zge arnaǵa kilt burylǵan taǵdyrlar, sherdiń shyńyraýynda tunshyqqan sezimder janyńdy syzdatady. Mundaǵy barlyq shyǵarmanyń negizgi ózegi – adamnyń qasiret kúıin jyrlaý bolatyn. «Sen meni tanymaı qaldyń ba, nege úndemeısiń, Maqsut? Ol til qatpady. Bosaǵada turdy da qoıdy.

  – Bir-birimizdi kórmegeli otyz jylǵa jýyq boldy, Maqsut. Sen soǵysqa ketkende men jıyrma segizde edim ǵoı.

Ol úndemedi.

  – Qartaıdym, Maqsut. Al sen dál osydan otyz jyl burynǵy qalpyńda qalypsyń». (Sherhan Murtaza. «41-jylǵy kelinshek»). Maıdanda jaryn joǵaltqan Hadıshanyń qasireti bul. Myńdaǵan belgisiz Maqsuttar jat jerde topyraq jastanyp, máńgi jas kúıinde qaldy. Myńdaǵan Hadıshalar úmit sáýlesine kózin qaryqtyryp, júregin qasiretke qamap kún keshti. Bulardyń obaly adam qolymen jasalǵan qubylysqa bolsa da, olardyń taǵdyryndaǵy qaıǵy tańbasy ózderiniń súıegimen birge ketkeni de qasiret emeı ne? Jesir Hadıshany tabalaǵan Aqshaı sııaqtylardyń tabasy da soǵystyń ózi úıretken qatygezdik edi. Jumeken Nájimedenov «Mańdaıyn oq tesken kaska týraly jyr» degen óleńinde de belgisiz taǵdyrdyń egesi týraly tolǵanady.

Maıdan dese oralasyń sen eske:

Er beınesi, al, eleste, eleste!

...Sol bir jyly Moskvanyń túbinde

Meniń ákem kıgen maska emes pe?! – deıdi aqyn. Adam qolymen adamǵa jasalǵan qııanat qurbandyǵynyń qasiretnamasy, belgisiz taǵdyrdyń ıesin joqtaǵan azaly óleń. Bireýdiń ákesi, bireýdiń eri, bireýdiń perzenti – báribir adamnyń balasy. Tógilgen qan – qara daq, ómir boıy qasiret kúıi bolyp bozdap turady.

Soǵys – bir kórgen jaqynyńdy ekinshi ret kórmeı qalý qaýpin qoıýlatqan qubylys edi. Bálkim, ony sońǵy ret kórip turǵan shyǵarmyn degen oıdyń da alǵa antalap shyǵatyn sáti bolatyn. Adamdardy meıirimge shóldetý arqyly óz boıyndaǵy meıirimdi oıatqan ýaqyttyń kórinisi. Saıyn Muratbekovtiń «Jabaıy alma» povesinde adamnyń osy qasıeti erekshe sýretteledi. «Qaraqanshyqtyń anasy qyran búrkit pen qumaı tazydan týǵan jelquıyn tuıǵyn eken, kezinde bul tóńirekte jortqan tórt aıaqty ańnan ań qoımapty, qoltyǵynda qanaty bolǵan kórinedi, al odan týǵan Qaraqanshyq ta soǵysqa deıin ataǵy jer jarǵan tazy eken; ıesi Básen soǵysqa attanyp, áıeli Jaıdar kórshi aýdandaǵy tórkinderine kóship ketken soń, Qaraqanshyq dalada qańǵyp qalyp qoıǵan; Jaıdar ózimen birge áketpek bop qanshama áýrege túskenimen Qaraqanshyq jat jerge baspaı qoıypty, tipti bir joly Jaıdar ádeıilep izdep kep, qańǵyp júrgen Qaraqanshyqty shaqyryp ap, aldyna ystyq tamaq quıyp, moınynan qushaqtaı otyryp jylap, kádimgi adammen sóıleskendeı oǵan: «Munyń ne, Kókinaı-aý, menen nege qashasyń? Ne jamanshylyǵymdy kórdiń? Álde kóshkenime qarsymysyń? Básenim aman-esen qaıtqan soń, áli-aq qaıtyp kelemiz ǵoı bul jaqqa. Oǵan deıin bir jerde bolaıyq ta», – dep nazyn aıtypty, sóıtip, jippen baılap jetektep áketipti; biraq birer aıdan keıin Qaraqanshyq úırengen jerine qaıta qashyp kelgen eken...», dep jazýshy qıyn-qystaý kezeńde adamnyń adamǵa ǵana emes, aıýanǵa da meıirimin kórsetetinin jazady. Tek Jaıdar ǵana emes, ıesiniń ıisin, týǵan topyraǵyn qımaǵan Qaraqanshyqtyń da qasiret kúıin órnekteıdi. « – Fashıst degendi kórdim, – dedi Yrysbek. – Bir ofıseri qolǵa túsip, sony, myna, tap siz otyrǵandaı jerden kúzetip turdym. О́ńderinde qan-sól degen bolmaıdy eken.

– E, kisi óltiretin adamnyń túri sondaı bolady ǵoı». (Saıyn Muratbekov. «Jabaıy alma»). Jalpy, adamnyń oı-sanasynda jamandyqtyń sımvoly ártúrli beınede bolýy múmkin. Biraq, soǵys kezeńindegi barlyq adamnyń oıyndaǵy tajaldyń sımvoly – ol fashıster edi. Ábden qasiret shegip, sher jutqan eldiń kózindegi qubyjyq ta, jamandyq ta sol.

Soǵys sııaqty qubylystar adamnyń boıyndaǵy kekti de jaratady. Adamnyń bolmysynda qasiret kúıimen qatar órilgen kek pen qataldyqtyń jóni basqa. О́zi ótkeli joq ózende tursa da ata jaýyn keshirmeıtin minezdi adamnyń adamǵa jasaǵan qııanaty jasaıtyn sııaqty kórinedi. Jesirdiń zary jetimniń júregine quıylyp, onyń ómirlik kek pen qataldyqqa aınalatyny sodan bolar.

Bir soǵystyń aıaǵy, bir soǵystyń basyna

Jalǵasty da

Kókemiz

Aq túspegen shashyna

Ketti attanyp maıdanǵa,

Úıińdegi úreıden

Keskilesken qylyshpen

Soǵys ózi tynysh dep.

Bara jatty ol aryqtyń boıyn boılap aıańdap,

Iyǵynda túıinshek,

Oıynda joq aıanbaq.

Naıza shanshyp,

Nemese,

Bir qonjıtyp shekeden

Tutqynda dep fashısti

Jalyndym men kókeme.

Batsyn deseń janyna

Tepkilegin ishinen.

Qanyn aǵyz saýlatyp

Aq naızanyń ushymen... (Oljas Súleımenov. «Atameken» óleńinen. Qadyr Myrzalıev aýdarmasy). Bul – bir ǵana adamnyń emes, bútin bir urpaqtyń soǵys oıatqan kegi men qataldyǵy edi. Jaýgershilik, jaýdyń qaharyna qarsy qaırat kórsetý qazaqtyń bolmysynda burynnan bar. Biraq, ádiletsizdik pen zulymdyqqa tózbeıtin taǵdyrly ulttyń tamyrynda týlap jatqan tolqyndar edi bul. Belgisiz taǵdyrlardyń bulaqtaı bolyp atqylaǵan kóz jasy, olardyń keýdesin kernegen kek, bolmysyn ózgege bastyrǵysy kelmeıtin tarpańdyq... bári de ýaqyttyń árbir qubylysy shyńdaǵan shyndyqtar edi. О́tejan Nurǵalıevtiń «Soǵystyń sońǵy jazy» óleńder kitabynda da túrli taǵdyrlar týraly tolǵanystar kóp. Tájibaı, Jaqııa, Shoqat, Aımolda, Jolaı, Kósher, Sáıtpek sııaqty keıipkerlerdiń bárine de soǵystyń salqyny tıgen. Bireýi jetim, bireýi eser, bireýi shataq. Olardyń da keýdesinde qaınaǵan kek, tarqamaıtyn yza bar. Tutas kitapty qamtyǵan shaǵyn aýyldaǵy keıipkerlerdiń (aqynnyń soǵyspen tuspa-tus kelgen balalyq shaǵynyń baıany) minez-qulqy da, taǵdyry da bir-birine uqsamaıdy. Aqyn sol bir qasiretti kezeńde taǵdyrlary túrli arnaǵa burylǵan bozdaqtardyń alańsyz kúnin, qaıǵysyz sátin joqtaıdy.

...«О́mir boıy jetim baqty bul mańdaı,

О́mir boıy otyn shapty bul mańdaı...»

Osylaı dep óz mańdaıyn ózi urdy,

Barlyq pále sol mańdaıda turǵandaı.

 

...Quıttaı aıtqan sol arada jyr qandaı! – 

Kempir aıtqan sol arada jyr qandaı! –  

Men mańdaıǵa úreılene qaradym

«Soǵys» deıtin sóz jazýly turǵandaı!

 

Men mańdaıǵa, mańdaı maǵan qarady,

Sekildi bop qan maıdannyń alaby.

Balǵa tıip shodyraıǵan isigi...

Soǵysta ólgen ákemdi eske salady... (О́tejan Nurǵalıev. «Mańdaı» óleńinen). О́z taǵdyrynan ózi tiksinip, oǵan kúmánmen qaraıtyn sekemshil júrektiń sezimi bul. Sozylmaly saǵynysh, aıyǵa almaıtyn ańsaý, bul da bir-birine uqsaıtyn dert edi. Túrli taǵdyr ıeleri Qudaıǵa ǵana aıan, kóbi pendege belgisiz. Soǵysqa ketken perzenti Jeksendi saǵynǵan ananyń kúıi, «Balam meniń ólgen joq» dep zarlaǵan ananyń qasireti de saı-súıekti syrqyratady.

«Fashıst neme kók esekten qulaǵyr,

Ákeń kelmeı, bizdeı bolyp jylaǵyr...» –

...Aman kelgen soldattardyń jyryndaı,

Sol jyldardyń áńgimesi bu da bir!.. Kek, qataldyq, ári-beriden soń qarǵys. Aýylda júrgen balalardyń ózderi tirshilikte túr-óńin de kórmegen fashızmge qarǵysy. Adam qııalynan týyndaǵan túrli beınedegi qubyjyqtar.

Muhtar Maǵaýınniń «Bir atanyń balalary» hıkaıatynyń aldynda jazýshynyń atynan baıandalǵan mynadaı kirispe bar: «On segizden tiri qalǵan úsheý týraly orys áni kópke málim. Tarıhyn estigen jurttyń bári kózine jas alady. Men bar balasynan soǵysta aıyrylǵan kempir-shaldyń úıinen 1942 jyly kóktemde túsirilgen sýret kórdim. Áskerge alynǵan aýyl jastary. Qasap qyrǵynnan alpys jetiniń úsheýi ǵana aman qaıtypty...» Qara jerdiń qoınaýynda shashylyp jatqan talaı taǵdyrlardyń tirshilikte qandaı kinási, nendeı aıyby bar edi deısiń. Muhtar Maǵaýınniń atalǵan shyǵarmasynda esepshi Dáýrenbek pen Ahmettiń Zıgfrıd bala úshin shekisip qalǵany týraly oqıǵa bar. Bul Zıgfrıd Volfgang Vagner de soǵystyń qurbany. Nemis bolsa da sábı ǵoı. Taǵdyrdyń jazýymen aýylǵa kelgen balany Ahmet qarııanyń baýyryna basyp, ózine perzent qylyp asyrap alýy qazaqy meıirimdilikti kórsetedi. О́ıtkeni, soǵys kezinde árbir adamnyń taǵdyrynyń baǵa jetpes qymbat ekenine bir-biriniń kózi jetedi. «Jyly qymtaýly tósekte jatqan, et jelinip bitpeı-aq uıqyǵa ketken Zıgfrıd Vagner erteńine tańerteń Zeken Ahmetuly Begimbetov bolyp oıandy» deıdi jazýshy. Alaıda, Dáýrenbekterdiń keýdesinde qatyp qalǵan qandy kek bar eken. Endi óziniń kegin Zıgfrıd baladan alyp, barlyq qataldyǵyn soǵan kórsetkisi keledi. Balany eginge maldy qastandyqpen túsirdi degen jeleýmen ony urmaqshy da bolǵany osy kektiń kórinisi ǵoı. «Sóz taba almaı, tańdaıyn qaǵyp, basyn shaıqaı berdi. «Nemistiń aty nemis, – dedi bel ala bastaǵan Dáýrenbek. – Osyny umytpaýymyz kerek. Soǵysty shyǵarǵan kim? Seniń úsh ulyńdy birdeı jalmaǵan kim?» «Balalarymnyń atyn aram aýzyńmen bylǵama», – dedi Ahań. Daýsyn kótermese de yzbarmen aıtty. Biraq bul kezde Dáýrenbek kúsheıip alǵan edi. «Nemistiń aty nemis, – dedi bastapqy sózderin qaıtalap. – Sen olardy bilmeısiń. Men bilem. Myna kózimmen kórdim. Eki jyl ot keship, soǵysqa kirgende, qaterge bas tigip qan tókkende aýylda aldymnan nemis shyqsyn dep júrdi deımisiń. Joq, kónbeımin buǵan. Kónbeımin! Jáne jol bermeımin! Aparyp qaıta ótkiz. Kózin qurt. Áıtpese sen de jaýsyń. Halyq jaýysyń!..» Ahań qalshyldap ketti». Bir-birine kereǵar ómir, sondaı bolmys. Bala bolsa da odan kek alǵysy kelgen Dáýrenbekti de túsinýge bolatyn shyǵar. Sebebi, keýdedegi shemen, kókirektegi sher, kóńildegi kek adam tabıǵatynda máńgilik tańba bolyp qalyp qoıady. Kektiń kekpen, qataldyqtyń qataldyqpen jýylatyny sodan bolar.

Dýlat Isabekov «Biz soǵysty kórgen joqpyz» povesinde «Qyrqynshy jyldary bala bolǵan joq. Basqa jerlerde bolsa bolǵan shyǵar, bizdiń aýylda bolǵan emes. Bári erte eseıdi. Olardyń jylaǵan daýystary sırek estildi. Qıyndyqqa, joqshylyqqa ishten kónip týyldy», deıdi. Balalyq shaǵy bolmaǵan solardyń bári de bir-bir taǵdyrdyń ıeleri edi. Biraq, soǵystyń salqyny qaısysyn qaı arnaǵa buryp jiberdi, ony kim bilsin. Sol sııaqty qıyndyqtaǵy saǵynyshtyń da qaıtalanbaıtyn sát ekenin kóremiz. «...Bárimiz Gúljamal otyrǵan jaqqa qaradyq. Ol betin basyp jylap otyr eken. Kóz jasyn kórip muǵalim de sasqalaqtap qaldy. «Nege jylaısyń?» – dep suraǵan joq, ol kezde eshkimnen bulaı suramaıtyn. Seıdý onyń qasyna baryp arqasynan qaqty. Jup-jumsaq meıirimdi únmen: «Ne boldy, Gúljamal?» – dedi.

  – Kókemnen hat joq. Úsh aı boldy...

 Arqadan qaqqan muǵalimniń meıirimdi qoly saǵynyshtan ezilip turǵan bala júrekti eritip jiberdi. Erigen bette saý etip jas bop tógildi». Jalpy, soǵystyń zardaby, adamdar óz qolymen bir-birine jasaǵan qııanattyń qasireti, belgisiz keıipkerlerdiń taǵdyry – shyndyǵy ólmeıtin shejire. Gúljamal sııaqty talaı balanyń beıkúná kóz jasy taǵdyrdyń túrli jazýlaryn bálkim ózgertken de bolar. Máńgilik jalǵyzdyqtyń beınesi, sarqylmaıtyn kóz jasy, tarqamaıtyn kektiń bári de taǵdyrdyń sherli kúıi, azaly áni...

 

Jambyl oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Aqmolada joldar jóndeledi

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Esilde 45 otbasy baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 09:10

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Kaka «Qaıratpen» birge

Sport • Búgin, 08:04

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy egin sýsyz qalýy múmkin

Ekologııa • Búgin, 06:48

Uqsas jańalyqtar