Qoǵam • 12 Mamyr, 2020

Qurylys sektoryndaǵy serpilis

18 retkórsetildi

Biraz jyl buryn tanysym elordanyń sol jaǵalaýynyń eń bir kórnekti jerinen kólemi 150 sharshy metrlik tamasha páter satyp aldy. Páterdiń ár sharshy metri oǵan 4 myń dollarǵa tústi. Iаǵnı baǵasy da qymbat, sapasy da keremet úı.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Al endi osyndaı páterdiń ár sharshy metrin bizdegi ataqty qurylys kompanııasy qazir bar bolǵany 1 myń dollardan salyp júr. Biraz jyl burynǵy 4 myń dollarlyq páterden esh kemshiligi joq. Kerisinshe jal­py sáni men turmysqa jaıly­ly­ǵy turǵysynan tipti asyp túse­tin­deı.

Qazaqstandaǵy, sonyń ishinde elordadaǵy bıznes sanattaǵy páterler baǵasynyń tómendeý syry nede?

Birinshiden, osy jyldar aralyǵynda ulttyq valıýtamyz dollarǵa shaqqanda eselep qunsyzdana tústi. Ekinshiden, kezinde munaıdyń 1 barreliniń baǵasy 140 dollarǵa deıin jetken kezderi el ishine sol dollardyń tasqyndap kirýinen paıda bolǵan turǵyn úı naryǵyndaǵy kópirshik qazir sylynyp qaldy. Sóıtip baǵa suranys pen usynysqa oraı rettele tústi. Áıtpese naryqtyq ekonomıkany jańa quryp jatqan Qazaqstan astanasyndaǵy páter quny eýropalyq damyǵan memleketter astanalaryndaǵy baǵamen teńesip qalǵan edi.

Sonymen qatar elimizdegi jańadan salynyp jatqan turǵyn úılerdiń ózindik quny men olardyń naryqtyq baǵalarynyń aıtarlyqtaı tómendeýine ja­ǵym­dy yqpal etken taǵy bir eleýli faktor – azdaǵan jyl­dardyń ózinde qurylys tehno­lo­gııalarynyń damýy. Bul jaǵdaı da qurylystyń ózindik qunynyń tómendeýine úlken áserin tıgizdi. Áıtpese kezinde elordada ár sharshy metriniń naryqtyq baǵasy 4 myń dollarǵa deıin sharyqtaǵan turǵyn úı qurylysy endi sol baǵa 1 myń dollarǵa deıin, ıaǵnı shamamen tórt ese quldyraǵan kezde múldem toqtap qalǵan bolar edi.

Joq, toqtaǵandy qo­­ıyp qazir tipti qarqyn ala tús­­­kendeı. Tipti ony qol­­da bar kórsetkishterge qarap tutas TMD elderi ara­syn­da aldyńǵy orynda deýge bolady. Ol úshin myna kór­set­kish­ter­ge nazar aýda­ra­ıyq:

Eýrazııalyq ekono­mı­ka­lyq komıs­sııanyń 2019 jyldyń 1 qarashasyna deıin­gi deregi boıynsha EAEO elde­rindegi 2019 jyldyń qań­tar-qazan aılarynda oryn­dalǵan qurylys ju­mys­tarynyń kólemi 122,1 mlrd AQSh dollaryn qurady. Bul 2018 jyldyń atalǵan merzimindegi kórsetkishten 1,3 paıyz joǵary. Armenııada – 351,1 mln dollardyń, Qyr­ǵyzstanda – 725,2 mln dol­lardyń, Belarýste – 4 mlrd 454,1 mln dollardyń, Qazaq­stan­da – 8 mlrd 702,1 mln dol­lardyń, Reseıde – 107 mlrd 868,5 mln dollardyń qu­rylys jumystary atqa­ryl­ǵan.

Endi qurylys salasynyń damý kórsetkishterine kelsek, 2019 jyldyń qańtar-qazan aılarynda qurylystyń damýy 2018 jyldyń atalǵan merzimimen salystyrǵanda Armenııada – 99,3 paıyz, Belarýste – 99,9 paıyz, Qyr­ǵyzstanda – 100,6 pa­ıyz, Reseıde – 100,4 paıyzǵa joǵa­rylady. Al Qazaqstanda ósim 112,7 paıyz boldy. Iаǵnı elimizdegi qurylys sa­la­­­sy qarqyndy damýyn odan ári jalǵastyrǵan.

Bul – jalpy qurylys kór­set­kishteri. Al endi turǵyn úı salý jaǵdaıyna kelsek, 2019 jyldyń qańtar-qazan aı­larynda Armenııada – 138,3 myń, Qyrǵyzstanda – 873,4 myń, Belarýste – 2 mln 882,4 myń, Reseıde – 55 mln 123,6 myń sharshy metr turǵyn úı salynǵanda, Qazaq­standa 9 mln 795,7 myń sharshy metr úı boı kóterdi. Bul búkil EAEO kólemindegi sa­lynǵan úılerdiń 14,2 pa­ıyzy Qazaqstannyń úlesine tıgenin bildiretin jaqsy kórsetkish.

Elimizde qurylystyń qar­qyn alýynyń taǵy bir sebebi – suranystyń joǵarylyǵy. Jyljymaıtyn múlik saýda-sat­tyǵymen aınalysatyn agent­­tikterdiń málimetine qara­ǵanda, ótken jyly eli­miz­de páter satý jáne satyp alý operasııalarynyń sany 10 paıyzǵa artqan. Iаǵnı jyljymaıtyn múlik naryǵy jandana túsken. Sarapshy mamandar bul jandanýdyń túpki sebebi el ekonomıkasynyń damýyna, sondaı-aq jastarǵa jáne halyqtyń álsiz toptaryna, bıýd­jet qyzmetkerlerine je­ńil­dikpen nesıe beretin «Baqytty otbasy», «7-20-25» sekildi áleýmettik baǵ­dar­la­ma­lardyń iske qo­syl­ýymen baılanysty eke­nin aıtady.

Turǵyn úıge degen su­­ra­nysty saqtaý úshin, árı­ne birinshi kezekte qu­ry­lys salasynyń aldyn­­daǵy prob­le­malardy she­sh­ýi­miz qajet. Sonyń biri qu­ry­lys materıaldary óner­kási­bin jandandyrýǵa qa­tys­ty. Elimizde qurylys ma­terıal­da­ry­nyń kóptep shy­ǵarylýy turǵyn úı baǵa­synyń tómendeýine alyp keletini anyq. О́kinishke qaraı osy másele to­lyq she­shil­megendikten bizdegi iri qu­rylys kompanııalary ózderine qajetti zattardyń kóp­shiligin shetelderden tasymaldap keledi. Materıaldar kóbinese dollarmen satyp alynatyndyqtan, turǵyn úı­lerdiń ózindik qunynyń qymbattaýyna ákeledi.

«Qazaqstan qury­lys­shy­lar odaǵy» RZTB sarapshysy Serikbaı Omarqas jańadan salynyp jatqan turǵyn úı­degi qazaqstandyq qu­ry­lys materıaldarynyń úle­si ári ketkende 45 paıyz­dan aspaıtynyn aıtady. «Qa­zaq­standyq qurylys ma­te­­rıaldary turǵyn úıdiń sulbasyn turǵyzǵan kezde ǵana qoldanylady. Bul – qum, sement, beton, gazblok sekildi dúnıeler. Sondaı-aq keıbir jeńil-jelpi árleý materıaldary elimizde shy­ǵa­­rylýy múmkin. Biraq onyń ózin myqty qurylys uıym­da­ry qoldana bermeıdi. Kó­bin shetelden aldyrady. О́ıtkeni basqany bylaı qoı­­ǵanda, nysannyń syrtyn qap­tap, kórkem kelbet bere­tin sándi kirpishterdiń ózin jetkilikti shyǵara almaı, Reseı men Ýkraınadan tasymaldaýdamyz. Al elektr men santehnıkalyq kúrdeli quraldardy shyǵarýǵa shama­myz kelmeı jatqany aıt­pasa da túsinikti. Negizi sha­­ma­myz kelmeıdi emes, ke­le­di. Biraq oǵan bilim men tájirıbemiz jáne memle­ket­tiń bul isti damytýdy tu­raqty túrde qadaǵalaýy men qoldaýy jetispeı otyr. Osy máselelerge kóńil bólý qajet-aq. О́ıtkeni qu­rylys materıaldary óner­ká­sibindegi is munsyz alǵa bas­paıdy», deıdi.

Sondaı-aq ol qurylys sala­synyń elimiz úshin jan-jaqty mańyzdylyǵyna toqtala kele: «Qazaqstanǵa qurylys mınıstrligi qajet. Eger qurylystyń ózi jeke sala bolyp otaý tikse, onyń áli kúnge deıin eskerilmeı kele jatqan máselelerine tereń boılap, durys sheshim qa­byl­daý jaǵy jaqsarar edi», degen usynysyn jet­kiz­di.

Qurylysshylardy tol­ǵan­dyratyn basqa máse­le­ler de barshylyq. Aıtalyq ol turǵyn úı qurylysyn júrgizetin jer telimderine jáne onyń ınjenerlik je­li­lerine qatysty. Osy rette qurylys jumystary qyzý júrip jatqan elorda jaǵ­daıyna toqtala keteıik.

Nur-Sultan qalalyq «Atameken» kásipkerler pa­la­tasynyń dırektory Almat Júnisovtiń aıtýyn­sha, qazir qurylystyń qar­qyn­dy damýyna oraı ony kommýnaldyq jelilermen qam­tý máselesi ótkir sıpat alýda. Bólinetin jer telim­deriniń basym kópshiligi aýk­sıondarǵa qajetti ınfra­qurylymdarmen qamtyl­mas­tan shyǵarylýda. «Osy qıyndyqqa baılanysty qu­ry­lys júrgizýshiler nysandy der kezinde paıdalanýǵa bere almaı jatady jáne ony jelilerge qosý nemese derbes jylý kózimen qamtý úshin qosymsha shyǵyndar jumsaıdy. Tipti jumysty ýaqy­tynda atqarmaǵany úshin jerden aıyrylyp qal­ýy da múmkin. Sondyqtan aýksıonǵa ınjenerlik jeli­ler­men qamtylǵan jerlerdi ǵana shyǵarý týraly usynys aıtpaqpyn. Al ınjenerlik jeliler bolmaǵan jaǵdaıda kásipkerlerge kommýnıkasııa­lardy júrgizý quqyn bere otyryp, memleket osy úshin jumsalǵan shyǵyndardy ótep berý mindetin moınyna alǵany jón bolar edi», deıdi ol.

Osyndaı problemalar ótken aptada Úkimettiń se­lek­­torlyq otyrysynda da qam­tyldy. Onda qurylys sala­syn nyǵaıtý jolda­ry qaraldy. Negizinen «Nur­ly jer» memlekettik baǵ­dar­la­masyn iske asyrýǵa ekpin túsirildi.

Indýstrııa jáne ınfra­qu­rylymdyq damý birin­shi vıse-mınıstri Qaıyrbek О́skenbaevtyń aıtýynsha, bıyl «Nurly jer» baǵ­dar­la­masy aıasynda 15 mln sharshy metr turǵyn úı salý josparlanǵan. Halyqtyń áleýmettik jaǵynan osal toptary, az qamtylǵandar men jastar, bıýdjettik uıym­dardyń qyzmetkerleri qa­ta­rynan 32 myńnan asa otbasy jalǵa beriletin jáne kredıttik páterlermen qam­ta­­masyz etiledi.

«Qarapaıym zattar ekonomıkasy» jeńildikti nesıe­leý baǵdarlamasy aıasynda qazir otandyq qurylys ındýstrııasy boıynsha 178 mlrd teńgeni quraıtyn 33 joba iske asyrylyp jatyr (shyny, armatýra, sanfaıans, keramıka taqtashalar, lak boıaýlar shyǵarý). Ony iske qosý turǵyn úı qurylysynda qazaqstandyq úlesti 95%-ǵa jetkizýge jáne 8 myńdaı jańa jumys ornyn qurýǵa múmkindik beredi.

«Qazirgi jaǵdaıdaǵy Úki­met­tiń eń mańyzdy min­deti – qurylys qarqynyn kú­sheıtý, halyqty turǵyn úımen qamtý, jumys oryndaryn saqtaý jáne jańa jumys oryndaryn qurý. Búginde qurylys salasynda shamamen 700 myń adam jumys isteıdi», dep atap ótti Úkimet basshysy A.Mamın Úkimet otyrysynda. Ol qurylys salasy ekonomıkanyń negizgi draıverleriniń biri ekenin taǵy da eske saldy.

Osy otyrysta berilgen tapsyrmalarǵa oraı, endi ákimderge qurylystyń jedel qarqynyn qamtamasyz etý, qarjy­lan­dyrý josparlaryn túzetý jáne buǵan deıin málimdelgen merzimderdi qaıta qaraý, sondaı-aq qu­ry­lystyń málimdelgen kó­lemi boıynsha barlyq jo­­balyq qujattamany ázir­leý­di tezdetip aıaq­taý qa­jet. Al Indýstrııa jáne ınfra­­­qurylymdyq damý mınıstr­li­­gi «Atameken» UKP-men birlesip «Qa­ra­paıym zattar ekonomıkasy» baǵ­dar­lamasy aıasynda júzege asyrylyp jatqan qurylys ındýstrııa­­sy jo­ba­­larynyń ýaqtyly iske qosylýyn qam­­tamasyz etýi kerek, otandyq jańa óndi­ris­terdi qurý jumysyn jandandyrýy qajet.

Elimizdiń qurylys salasy ekonomıkamyz qıyndyqqa dýshar bolǵan qazirgi sátte oǵan qosymsha kúsh bere alady. Qurylys salasynyń buǵan barynsha qabiletti ekenin tıisti faktiler de aı­ǵaq­taıdy. Statıstıka komı­te­tiniń málimetinde byl­tyr ekonomıkanyń negiz­gi sala­lary arasynda qury­lys sala­synyń damýy basym sıpatqa ıe bolǵany kór­se­til­gen. Máselen, byltyrǵy qańtar-jeltoqsan aılarynda 2018 jyldyń osy merzimimen salystyrǵanda aýyl, orman jáne balyq sharýashylyǵy – 100,9 paıyz, ónerkásip – 103,8 paıyz, kólik – 105,1 paıyz, baılanys – 105,2 pa­ıyz, saýda 107,6 paıyz damý kórsetkishin kórsetkende, qurylys salasynyń damý deńgeıi 112,9 paıyz boldy. Demek, bizge kúrdeli kezeńde toqtaýsyz jumys isteýge qa­bi­­letti qurylys kompanııa­la­ryna barynsha jaǵdaı tý­ǵy­zyp, olardyń aldyndaǵy ke­der­gilerdi tolyq joıý kerek.

Álemdik tájirıbege nazar aýdarsaq, ekonomıka tyǵyryqqa tirelgende kóp­tegen el qurylys sa­lasyn damytýǵa ekpin túsi­re­di eken. Máselen, ótken ǵasyrdyń otyzynshy jyldary AQSh «Uly depressııa» dep atalǵan áleý­mettik-ekonomıkalyq kú­ı­ze­listi qurylys salasyn jandandyrý arqyly eń­ser­­gen bolatyn. Sol tusta AQSh-ta kóptegen turǵyn úı turǵyzyldy, avtokólik joldary men kópirler salyndy. Nátıjesinde, el ekonomıkasy burynǵydan da aýqymdy damý múmkindigine ıe boldy. Osyndaı synnan ótken tájirıbeni iske qosý Qazaqstanǵa da qajet bolyp turǵandaı.

Sońǵy jańalyqtar

Qostanaı oblysynda joldar jóndeledi

Aımaqtar • Búgin, 18:07

Elbasy Baýyrjan Baıbekti qabyldady

Elbasy • Búgin, 17:57

Qazalyda 42 joba júzege asady

Aımaqtar • Búgin, 17:47

300 baspaǵa sýbsıdııa beriledi

Aımaqtar • Búgin, 17:37

«Baıqońyr» ǵarysh keshenine - 65 jyl

Aımaqtar • Búgin, 17:30

Qazaqstandyq ásker qatary tolyqty

Aımaqtar • Búgin, 16:57

Búgin «Tarzannyń» týǵan kúni

Sport • Búgin, 16:29

Aptap ystyqta qalaı qorǵanamyz?

Aımaqtar • Búgin, 14:57

Balalar arasynda baıqaý uıymdastyryldy

Aımaqtar • Búgin, 13:27

Úsh oblysta egis jumystary aıaqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:00

«Baqytty balalyq» onlaın konserti ótti

Aımaqtar • Búgin, 12:20

Qaraǵandy oblysynda 24 adam KVI juqtyrdy

Aımaqtar • Búgin, 12:13

Qazaqstanda jol sapasy qashan jaqsarady?

Qazaqstan • Búgin, 12:00

Uqsas jańalyqtar