Tanym • 12 Mamyr, 2020

Soǵys somdaǵan sýretker

90 retkórsetildi

Az ba, kóp pe, qazaq ádebıetinde soǵys týraly birshama shyǵarma jazyldy. Soǵysty basynan ótkergeni bar, estigenine eptilikpen sendirýge tyrysqany bar biraz qalamger osy taqyryp tóńireginde aq qaǵazǵa qara sııamen maıdan ashypty. Biri estelik jazsa, biri derekti, biri kórkem shyǵarmaǵa qulash uryp degendeı árkim óz qolaıyna jaqqan janrda qalam izin qaldyrypty. Shynyn aıtqanda kóp shyǵarmanyń baǵyty Keńes áskeriniń erligin baıandaý bolǵanymen ózegi shynaıy dramaǵa toly ne bir kórkem shyǵarmalar da dúnıege keldi. Oǵan asa aýyr taǵdyrynyń buralań joly soǵys órti tutanǵan sátten ǵana emes, sonaý ujymdastyrýdyń kesirli kezeńinen bastalǵan qalam ıesiniń soǵys taqyrybynda jazylǵan shyǵarmalaryna tereńirek úńilgende taǵy da bir kóz jetkizgen edik.

Kemel Toqaevtyń «Soldat soǵysqa ketti», «Zamandastar syry» atty shyǵarmalary jaıynda jazylǵan «Maıdan týdyrǵan sóz» atty maqalamyzda oqyrmanǵa aıryqsha áser etetin jáne tek soǵys maıdanynda ǵana kókeıge oralar qadaý-qadaý oılarǵa toqtalyp edik, bul joly oqýshy nazaryn myń qatparly adam janynyń qaltarys-bultarystarynyń naǵyz kórkem ádebıetke tán biraz sýretteýlerine aýdartqymyz keldi.

 

Kóńil kúı jáne tabıǵat

Kásibı prozanyń kánigi tarlany Ákim Tarazı «Bizdiń kóp jazýshylar qajeti bolsyn, bolmasyn kórkem tabıǵatty je­ri­­ne jetkize sýrettep otyryp alady. Ol jaı ǵana shyǵarmadaǵy orta ǵoı. Al orta­ny qajetine qaraı ǵana paıda­laný kerek emes pe? Tabıǵat kóbine keıip­ker­diń kóńil kúıin bildirýge baılanysty sý­ret­telinedi. Mysaly, kóńildi shaǵyńda «qan­daı ǵajap jarqyraǵan ashyq aspan», salyń sýǵa ketken kúni «mynaý netken sha­qy­raıǵan kún» bolady», deıdi.

Árıne tosyn, qyzyq oı. Endi osy jaı­dyń kórkem shyǵarmada qalaı oryn­dal­­ǵanyna «Soldat soǵysqa ketti» ro­ma­­­nynan mynadaı bir mysal keltirip kó­re­ıik.

Kapıtan Kolodkın shyǵarmadaǵy bas keıip­ker Muhamedtiń joldastar arasynda bedeldi bolyp bara jatqanyn kóre al­maı­tyn. Ári óziniń bir qylmysyn Mu­ha­med sezip qalǵanyn da biletin. Sol úshin onyń kózi qurysa dep armandaıdy. Or­aı­ly bir sátte Muhamedti «jara­ly joldasqa kómektesýimiz kerek» dep qa­rań­­ǵy túnde qujynaǵan nemistiń ortasyna jumsaıdy. Ony kórgen leıtenant Mas­lov qatty qınalady. Al endi ári qa­raı avtordyń «qaraýylyna» ilikken adam men tabıǵat qubylysyna qaraı beri­ńiz.

«Kolodkın osy bir mınýttarda ózine dán rıza edi. Avtomatyn ıyǵyna asyp tún qarańǵylyǵyna sińip uzap bara jatqan Muhamedtiń sońynan eki urtyn bultyńdatyp kúlimdeı qarap turdy. Komandırin qutqarýǵa, qorǵaýǵa shyqqan soldat árqıly oqıǵaǵa ushyrap qalýy múm­kin. Soǵystyń aty – soǵys. Oǵan eshkim jaýap bermeıdi. Munda adam ómir­diń óz zańy sekildi óship te, ósip te ja­ta­dy...

Dál osy joly Kolodkın ózine tón­gen qater birjola seıildi dep oılady. Boıyn qýanysh kernep ornynan atyp turdy. Qulashyn jaıdy, kerildi. Keý­de­sin kóte­re kókke kóz tikti. Sansyz jul­dyz­dar túp­siz tuńǵıyq aspan kóginde mól­tildep, jy­lt­yldap ótkir, salqyn sáý­le shashady. Tún jyly. Az ǵana samal esip tur. Kolodkın qýanyshty kóńilin basa almaı:

– Leıtenant, tún ózinshe ásem de áde­mi eken-aý! – dedi.

Maslov aıaq astynan Muhamedtiń qa­lyń nemistiń ortasyna ketkenine qat­ty ýa­ıym­dap, qapalanyp, qaıǵyryp otyr­ǵan.

Kolodkınniń sózin jóndi uqpaı:

– Qandaı tún? Ásem dep turǵanyń ne? – dedi.

– Nemene, uıyqtap otyrsyń ba? M­y­na túndi qarasańshy! Ǵajap qoı! Maý­jyrap turǵan joq pa?

Maslov álginde ǵana qaljyrap, diń­ke­si quryp jer súzip otyrǵan Ko­lod­kın­­niń lezde qubyla túsip kóńilden­ge­ni­niń mánisin túsine almady».

Mine, bul tipti uqsas tabıǵat qu­by­ly­syn bir adamnyń túrli kóńil kúıde túrli qa­­­byl­­daýy ǵana emes, uqsas tabıǵatty eki túrli kóńil kúıdegi qatar otyrǵan eki adam­nyń eki túrli qabyldaýyn kór­se­­­tetin erekshe kórinis. Avtor bir oqpen eki qoıan atqandaı. Muny árıne kórkem shy­­­­­ǵar­malarda sırek kezdeser jaı desek te ar­­tyq aıtqandyq bolmas!

Osyǵan uqsas taǵy bir jaǵdaı. Kemel To­­qaevtyń osy romanyn joǵary baǵa­la­ǵan ǵa­­lym, synshy Sherııazdan Eleýkenov shy­ǵar­ma­daǵy soldat kúndeliginen: «Úshten-tórtten sap túzegen nemis tut­qyn­darynyń ushy-qıyry joq. Ap­paq qar basqan jazyq dalanyń ús­tine ıreleńdegen qara jylandaı shuba­ty­la­dy. Kún sondaı ashyq, shýaqty, jyly bop tur» degen úzindini ala otyryp: Sta­­lıngrad shaıqasynyń jeńispen aıaq­tal­ǵan qýanyshyn óstip tabıǵat quby­lysy arqyly shym-shymdap qana jet­kiz­gen» deıdi.

Mine, bul tabıǵat qubylysyndaǵy adam­nyń kóńil kúıi emes pe? Romandy oqyp otyryp sol jyly shýaqqa sen de sho­mylǵandaı ǵajaıyp áserde bolasyń. Sý­retkerlik degenniń syrly sıqyry da os­ynda bolsa kerek.

 «Synaqtan ótken adam»

Jazýshynyń «Zamandastar syry» de­rekti povesi Ýkraına jerinde bolǵan par­tızandyq soǵys jaıynda jazylǵan shy­ǵarma. Kıevti, Dnepr ózeniniń jaǵa­syn­daǵy derevnıalardy nemister basyp alǵan. Qyzyq, derevnıany basyp alǵan nemister jergilikti turǵyndarmen dú­kende nanǵa kezekke turyp, bir-biri­nen sirińke surap, temeki tutatyp degendeı qatar ómir súrip jatady. Mine, maı­dan­nyń kókesi! Al jazýshy endi osy tir­liktiń ishek-qarnyn aıaýsyz aqtarady deı­siń.

Jergilikti turǵyndardyń keıbiri jaý­­­ǵa satylyp úlgergen. Bir-birine múl­­de senbeıdi. Keıbireýi nemiske sa­tyl­­­ǵan bolyp olardan aqparat alyp, ózde­­riniń partızandyq qupııa uıym­da­ry­na jetkizedi. Olardy kórgen keıbir shal-kempirler «satqyn neme!» dep betterine túkiredi. Alaıda olar «biz nemis­­terge ótirik berilip qupııa uıymǵa qyz­met etip júrmiz» dep aıta almaıdy ǵoı. Amalsyz tisin tisine basyp shydap baǵady, tipti olarǵa qol jumsap, kókala qoıdaı qylyp sabaýǵa májbúr bolady. Áıtpese jaýdyń senimine kire almaıdy ǵoı. Bir qupııa uıymda adam sany úshten aspaýy kerek. Endi kim nemiske, kim qyzyl armııaǵa qyzmet etip júr? Aıyryp bolmaıdy. Búkil adam kúmándi. Mundaı sát aldyńda turǵan belgili jaýmen soǵysýdan da qıyn. Yqy demin ishine tartyp, óz demine ózi tunshyqqan jurt. Adamdar tek ańdysyp sóılesedi.

Shyǵarma oqıǵasyn baıandap otyrǵan partızandyq soǵysta qupııa uıym mú­she­si bolǵan, dáriger Krıachek Alekseı Vasıle­vıch. Onyń basynan ótken myna bir oqıǵa bylaı baıandalady.

Alekseı birde qaladan dári alýǵa kelip, astyrtyn uıymnyń adamdarymen kez­despek bolady. Ol jolyqpaq bol­ǵan adamyn taba almaı, ábden keshte kóne ta­nysy Tık degenniń úıine keledi. Tık nemiske satylǵan adam. Alaıda ony qazir­she Alekseı Vasılevıch bilmeıdi. Endi ekeýiniń dıalogyn qarańyz.

« – Bul soǵys sansyz ajalmen birge ár­qıly dert te ala keldi. Bul óńirde bu­ryn ushyraspaǵan juqpaly aýrýlar shyq­ty, – dedim, Tık túsine me degen nıet­pen...

– Solaı de, – dep shegine túsip, shal­qaıa otyrdy.

– Kimderdi emdeıtiniń málim boldy, frısterge jaǵynyp ta úlgeripsiń! Mu­nyń tym erte emes pe? Keıin Sovet kel­gen­de qaıtesiń? Munyńa keshirim bermes.

– Kóppen birge kórermiz.

– Kópti qaıtesiń, óz basyńa salmaq túsip júrmesin!

– Qor­qytaıyn dedińiz be?

– Nege, qorqatyn sen bala emessiń. Áıtkenmen kórgeni bar kisiniń aqylyn al­ǵan jón.

– Jóni kelmeıtin isti boldyram dep qyz­­balanyp qaıtesiz, – dedim ornymnan t­uryp. – Sovet kelgenshe sizdi kýáǵa qal­dyr­maýyma bolady, jandarmerııa bul jer­den alys emes. Olarǵa bir aýyz sóz aıt­sam jetip jatyr.

– Ha-ha-ha! – Tık basyn shalqaıta tas­tap, qyzyl kómeıin kórsetip, qar­qyl­dap kúldi. Kúlkisi sýyq. Shúńirek kók kózderin byrtıǵan kús barmaǵymen ba­tyra súrtti:

– Jigitim, basyń pispegen eken. Ne­mis­ke qyzmet kórsetip júrgen jalǵyz ózim deısiń be?! Sen jalǵyz emessiń, О́ıt­peıinshe bul kúni kún kórý qıyn. Qa­lasań, gestaponyń ózine apar meni. Olar senen góri maǵan kóbirek sene me dep oılaımyn. Jurt sekildi búrkenshek at­pen buǵynbaımyn. «Tık» – deseń boldy, olar túsinedi!

Jaýdyń tyńshylarynan qashyp ke­lip ty­ǵylǵan jerimniń jansyzdyń uıa­sy eke­nin endi ǵana ańǵardym».

Osylaısha, syr bermeı Tıkpen pikir­les bolyp shyqqan Vasılevıch onyń úıinen shyǵyp óziniń ýádeli bir úıiniń aldyna barǵanda nemisterdiń nysanasyna ili­nip, tutqynǵa túsedi. Jandarmerııa bas­tyǵy muny jan alqymǵa alyp tergegende bul Tıktiń úıine qonyp shyqqanyn aı­tady. Sol kezde álgi jerge Tıktiń ózi de paıda bola qalyp, «bul synaqtan ótken adam» deıdi, sóıtip aman qalady.

Bul shyǵarmada mundaı dıalogtar óte kóp. Eshkim eshteńeni ashyp aıtpaı­dy. Al bul ýaqytta, bul mańda esh­kim esh­kimge eshteńeni ashyp, jaryp aıtpaı­tyn­dyǵyn avtor da aıryqshalap aıtyp jatpaıdy. Tek baıandalǵan oqıǵanyń ón boıynda shet-shegi joq saıqaldyq ta, sat­qyndyq ta, atylyp ketse de aýzyn ash­paǵan qalpy attanyp kete barǵan qaı­sarlyq ta bári, bári kórinip turady.

 Irınany izdeý

Dál osy jerde aıta ketýge týra kelip tur, Kemel Toqaev 7-gvardııashylar tank polkymen Belorýssııada, Ýkraına men Polsha jerinde bolǵan. Povestiń «Jol­da» dep atalatyn alǵashqy bólimi: «Soǵys júrip jatyr. 1943 jyl. Bizdiń áskerler batysqa qaraı jyljyp barady. Qarasha aıy­nyń alǵashqy kúniniń birinde áskerı eshe­lon shaǵyn stansaǵa kelip toqtady», dep týra óziniń Ýkraınaǵa soǵysqa kelgen jerinen bastalady.

Sonda dál sol stansada Irına deı­tin bir partızan qyzdyń erligi jaıly es­tıdi. Tipti «bir joly tankteri Dnepr óz­e­nine qamalyp turǵanda qýyrshaqtaı qyz bastaǵan bir top partızan bu­lardy ózennen ótkel taýyp arǵy ja­ǵa­ǵa ót­kizip jiberedi. «Shaqar qyzdy Irı­na­ǵa uqsatqym keledi. Yntyǵa, tesile qaraımyn. Toptyń basshysy da osy qyz eken...» deıdi avtor. Sol Irına esimi oıy­nan ketpeıdi.

Keıin attaı jıyrma jyldan soń áı­gi­li partızan Qasym Qaısenovpen birge Kıevke barady. Kileń maıdanger­ler kúni-túni soǵystyń áńgimesin aıtady. Sóıtip dál sol Dneprdiń boıyn­da astyrtyn uıymda qyzmet etken Krıachek Alekseı Vasılevıchpen jolyǵady. Irı­na jaıly surasam ba eken, suramasam ba eken dep ári-sári kúı keshedi avtor. Eger «bilmeımin» dese Irınany bir­jo­la joǵaltyp alardaı kúı keshedi. Alek­seı árıne áńgimeleı jóneledi, ún­siz ǵana erlik jasap, únsiz ǵana ǵaıyp bolǵan Irına jaıly. Joǵaryda aıt­qa­nymyzdaı bul povestiń soǵys ke­zin­­degi oqı­ǵalary osy Alekseıdiń áńgi­me­le­ýi­men baıandalady.

Sol Irına turmysqa shyǵa sala kú­ıeýi soǵysqa attanady. Jalyndap tur­ǵan ójet qyz, jaı júre ala ma? As­tyr­tyn uıymǵa kirip, aqyry nemiske sa­tyl­ǵan bolyp jaý jaqqa ótedi. Jaý da muny ábden synap baǵady. Tún ishinde nemistiń bir áskerin úıine ertip kelip shaı beredi. Uly soǵysqa ketken, al keli­ni sol jaýdy úıge ertip kelip otyr. Uzyn qara pyshaqpen pomıdor týrap tur­ǵan enesi pyshaqty pomıdorǵa salsam ba, Irınaǵa salsam ba dep ekiudaı kúı keshedi. Astyrtyn uıymnyń sharty bo­ıynsha ári azdap orys tilin biletin nemis áskeriniń kózinshe Irına oǵan «men áde­ıi is­tep júrmin» dep aıta almaıdy. Bul sirá qandaı qorlyq?

Alekseı Irınanyń odan keıin de talaı retki aıanyshty jáne erlik isteriniń kýási bolǵanyn da tarqata baıandaıdy. Ala kıimdi adamdarmen baılanysty taǵy bir oqıǵasyn eske alady.

 О́lim shekarasyna deıin

Kıevti basyp alǵan nemister jer­gi­lik­ti turǵyndardy, qolǵa túsken soldat­tar­dy tutqynǵa alady. Olardy ákep qa­ma­ǵan lager naǵyz «ólim úıi» edi. Se­bebi ol úıge qamalǵannyń qaıtyp shy­ǵa­tyny bolmaıdy. Tas úıde bir túne­tip shyǵarǵannan keıin tutqyndarǵa ala kıim kıgizip, aıdap bıik jardyń basy­na aparady. Sol jerde tizip qoıyp atad­y. Sóıtedi de, álgilerdiń ústine benzın quıyp órteıdi. Shala-jansar typyrlap jatqandar denesine ot tıgende yrshyp, sekirip ál­deneshe aýnap túsedi. Sodan soń az búl­kildep jatyp, búrise bas­taı­dy, bir­tindep kúıege, kúlge aınalady. Eń aýyry, sony erteńgi atylatyn tut­qyn­darǵa kórsetedi.

Mine, osy «ólim úıine» kirip, sodan bi­rinshi ret aman shyqqan Peresenko         degen jaýyngerdiń tań atyp, ólim ja­­qyn­­da­ǵanyn sezgen kezdegi kúıin áńgi­me­leýi: «О́lim aldynda kisiniń oıy kelte bolady. О́t­kendegi kórinister lezde oıyńa túsedi de, ony sol sátte umytyp, ekin­shisine kóshe­­siń, sóıtip ushy-qıyrsyz oı tiz­bek­­tele beredi. О́zimizdiń selonyń qasyndaǵy jalpaq kók saz eken deımin. Onyń ortasyn kesip ózen aǵatyn, sýy tereń emes, taıyz. Biz, top bala sazda kóbelek qýyp, asyr salyp oınap júr­miz. Bul oıyn zeriktirdi bilem, artynan alysqan bop, judyryqtasyp, julysyp ta qalamyz. Baıǵus anam: «Eı, balam, ten­tek bolma, tıysh júr», dep aqylyn aıtyp turǵan sekildi. Bul tátti eles joq bop ketedi de, endi kóz aldyńa týǵa­nyń, dos-jaranyń asa saǵynyshpen kele qalady. Kádýilgideı ózińmen júz­de­sip, syrlasyp turǵan syqyldy. Oı ármen jeteleıdi. Osy bir shaqta bireýdi sa­ǵy­nyp, ańsaǵandaı bolasyń, «janym» dep qana eljirep ún qatasyń. Ol da ıkem­delip baýyryńa kire túskendeı, qu­sha­ǵyńdy jaıasyń, sol sát tús kórgen kisi sekildenip shoshyp ketesiń. Jan-ja­ǵy­ńa qaraısyń. Aınalańnyń bári ala kı­imd­i adamdar... Álgi asqan kóńil adyra qalady, ózegiń órtenip, ezilip, bir-aq ýys bop qalasyń. Endi bir-eki saǵattan keıin ómirmen, jaryq dúnıemen qoshtasasyń, qaıtyp máńgi oralmaısyń... Kádimgi úlken kún sensiz shapaǵyn tógip, sensiz atatyn bolady. Aspanda aı sen joqta qalqıdy. Aıdyn kólde qustar ushady, ózi­miz­diń aýyldyń tusyndaǵy kók sazdan jem izdeıdi, dalany qulpyrtyp qyz­ǵaldaq ósedi, jurt shýlap egin orýǵa shy­ǵa­dy, bárinen de burqyraǵan jas sabannyń ısin aıtsańshy! Odan soń kúz keledi, odan ári qys, kóktem, taǵy jaz bastalady. Osynyń bárin sen kóre almaısyń! Seni ázázil kúsh qorlyqpen ólimge jelkelep tur, amalsyz moıynsyndyrǵandaı, qarsylasaıyn deseń dármen joq, baıǵus jan sekildisiń. Osy haliń esińe túskende ishiń órtenip kúıip ketesiń, esińnen tanyp, alasurasyń... Bireýmen arada kıkiljiń, baqastyq, óshteskendik bolǵany esińe túskende oıpyr-aý, adam netken qatal, netken meıirimsiz, netken nadan edi dep oılaı­syń, osynyń bári bilmestik eken-aý, dep qynjylasyń. Shirkin, jaryq dú­nıe­ni taǵy bir syǵalatsa, kisige qııanat qyl­maı, jolyna shyraq jaǵyp óter edim, adamdy jan tánimmen súıer edim deısiń... Bárine de keshirim berer jomart kóńilde qalǵyń keledi.

...Tutqyndardy tań ata atatynyn bi­le­miz. Aqyndar jyrǵa qosqan tań sha­pa­­ǵyn endi bular qas kórip, bezip tur, kún shyqpasa eken dep tileý tileıdi, qý tirshilik adamǵa ne jasatpady deısiz! Túrme ishi osylaı dúrligip turǵan kezde:

– Joldastar! Qashyńdar, qu­ty­lyń­dar! – degen bireýdiń sabyrly daýsy shyq­ty da, temir esik shalqasynan ashyldy...».

Mundaı almaǵaıyp, tylsym háldi ózgeniń tula boıy tutanyp keterdeı sezin­dire jetkizý úshin soǵysta áldeneshe ret jaralanǵan avtordyń ózi de sol kúıdi, ólim shekarasyna deıingi kúıdi ózeginen ótkizgen bolsa kerek.

Mine, sondaǵy qalyń topqa qaqpany ashyp qutqarýǵa atsalysqan Irınanyń isi eken deıdi áńgimeleýshi. Odan keıin ony eshkim kórmepti...

 Dneprge til bitse...

Mine bular – Alekseı, Qasym, Kemel... jıyrma jyldan keıin sol Dne­pr­ge kelip tur. «Batyp bara jatqan kúnniń sarǵysh munar sáýlesi tóńirekti túr­lendirip, qalyń qabaq astynda aǵyp jatqan Dneprge qıyqshalaı túsedi. О́zen sýy tup-tunyq, beti buıralanyp, jol-jol bop jatyr, aǵysy qatty sekildi... Bul jerdiń adamdary da, selosy da ejelden maǵan tanys sekildi, kókiregimde jattalyp qalǵan. Soǵys jyldarynda ózim de osy mańda bolǵan edim», deıdi Kemel  avtor. Sol arada turyp olar barlyq jaýynger serikterin eske aldy.

«Col Dneprimiz, qasıetti ózenimiz osy, – dedi Alekseı Vasılevıch jambas­taı jaılanyp jatyp. – Osy jerde Pe­re­senko, Nıkolaı Petýhov qaza tapty, osy jerde bizdiń Vasıa aýyr kon­tý­zııa­ǵa ushyrady, Popov aýyr jaralandy. Kóptegen joldas­tar qurban boldy. Ún­siz ǵana kete bardy. Shirkin, Dneprge til bit­­se, shyndyq syrlaryn jyr ǵyp aıtyp berer edi...»

Biz romannyń bir ǵana sátin, povestiń bir ǵana qyryn sóz ettik. Sumdyq – myń, shyndyq – jalǵyz. Dneprdiń qos jaǵasyn meken etken osynaý jurttyń ishinde, soǵystyń ózge de maıdandarynda Irına sekildi óz shyndyǵyn ózinen basqa eshkim bilmes júzdegen, myńdaǵan adam jumǵan aýzyn ashpaǵan jumbaq qalpynda ómirden kóship kete bardy. Ol myń san jumbaq «Zamandastar syry» arqyly julmalanbaı sol syrly qalpynda jan júrekti syzdata bizge jetipti. «Shirkin, Dneprge til bitse...» degen keıipker armany budan artyq qalaı oryndalsyn!?.

 

Ularbek NURǴALYMULY

 

Sońǵy jańalyqtar

Jigittiń jaqsysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar