Qoǵam • 12 Mamyr, 2020

Kásibińe bereke bersin!

15 retkórsetildi

Taıaýda «Egemennen» basy­lymnyń basshysy Darhan Qydyráliniń «Kásip pen násip» degen maqalasyn oqydym. Aıtylmaı júrgen másele emes, muny nege jazdy eken dep nazar aýda­ryp edim, eki nárse oıǵa qozǵaý saldy.

Birinshiden, Ismaıl Gaspyra­lynyń 1909 jyly qazaq halqy týraly janashyrlyqpen jazǵan maqa­lasy ornymen, oraıymen oralǵan eken. Osydan 111 jyl bury­nǵy túrki áleminiń taý tulǵa­sy­nyń janaıqaıy, tereń oı-tol­ǵaýy tarıhı qundy ári tiri dúnıe. Onyń dalamyzǵa tónip kele jatqan qaýip-qaterdi sezi­nip, boljaǵan kóregendigi men jar salyp saqtandyrýy qaıran qaldyrdy. Temir jol kelip, jerdi jatjurttar alsa, óris tarylyp, mal qyrylsa, qazaq halqy qyr­ǵynǵa ushyraýy múmkin, tezi­rek otyryqshy bol, egin ek, kásip qyl degen danalyq sózdiń shyn­dyǵyn keıingi tarıh kórsetti – ashar­shylyq qasireti esten keter me?

 Ekinshi nazar aýdaratyn jaıt – osy tarıhı eńbekten oı sabaq­taǵan ǵalym Darhan Qydyr­áliniń atakásip týraly tolǵamdary. Shynynda da, atadan qalǵan kásip kóp bolǵanymen, búginde násip bolyp otyrǵany qaısy? Bul el bolyp oılanatyn másele. Ár halyqtyń ózine tán, atadan qalǵan kásibin násip qylyp, ózge elderge ulttyq ereksheligi retinde tanytyp júrgenin aıta kelip, munyń ózi eldiń eldigin, rýhanı álemin, tipti densaýlyǵyn saqtap turatyn tamyry, máni tereń tutas bir álem ekendigine tyń kózqaras bildiredi. Al bizdiń qazaq balasynyń atakásipteri týraly tarata sóılep, qazir osynyń qaısysyn bizdiń baýyrlarymyz kásibı deńgeıge kóterip, tabys taýyp otyr degen ómirsheń oıdy qozǵaıdy. Shynynda da, mine, mynadaı, mynadaı atakásibimiz bar, odan mynadaı paıda taýyp otyrmyz dep álemniń aldynda aýyz toltyryp aıta alamyz ba? Áıtpese erinbegen adamǵa eń­bek tabylady, talaptyǵa kásip az emes qoı. Ańyzdyń mańyzy­na zer salyp kórsek, Dáýit paıǵam­bar patshalyq qurǵan kezinde qarapaıym kıinip, ózin eshkimge tanytpaı, halyq kóp jınalatyn bazardy aralaıdy eken. Sóz arasynda reti kelgende, adamdardan: «Patshalaryń qandaı?» dep suraıdy eken. «Patshamyz jaqsy, ádil!» degen jaýap estip, qýanyp qalady eken.

Bir kúni bir kisi onyń bul suraǵy­na: «Patshamyz jaman!»  depti. Dáýit paıǵambar ren­jip qalsa da sabyr qylyp, sebe­bin suraıdy. Sonda álgi kisi: «Patsha­myzdyń ózin ózi asyraıtyn kásibi joq, halyqtyń ústinen kún kóredi!» depti. Dáýit bul sózdi kóńiline aýyr alyp, kóp oılanady. Aqyry, ashy bolsa da shyndyq eken-aý dep ókinip, Alladan: «Maǵan násip bolatyn bir kásip bere gór!» dep tileıdi.

Bir kúni et jep otyryp ıtine súıek tastaıdy. It súıekti al­dyńǵy eki aıaǵymen qysyp alyp, kemire bastaıdy. Oǵan qarap otyryp, Dáýit qysqashty oılap tabady. Qysqashpen qysyp, temir soǵýdy úırenedi. Alla taǵala onyń ıtten bolsa da úırengen yntasyna, kishipeıildigine rıza bolyp, ustalyq ónerdi bergen eken. Dáýit asqan sheber usta bo­­lyp, mańdaı terimen tapqan taby­sy­men kún kóredi. Ustalyq dań­qy shyǵyp, álemge áıgili sheber ata­­nady, halqynyń qurmetine bólenedi.

Qazaqtyń batyrlar jyrynda: «Badana kózdi bek saýyt, Ber­­ki­tip soqqan er Dáýit» – dep jyr­­la­n­a­dy. Onyń soqqan saýyty­nan sa­­­daq­­­tyń ushqyr jebesi ót­peı­­di, qu­rysh naıza tespeıdi, almas qy­­­lysh kespeıdi. Mine, adal ká­sip násip bo­lyp, erdiń jaqsy atyn shy­ǵa­ryp, abyroı, alǵysqa bóleıdi.

Biraq osy jerde bir oılanatyn ómirlik másele – adal kásip­­pen aınalysyp júrgen jan­­­dar­dyń eńbegi esh, tuzy sor bol­maýy. Iаǵnı talapty eńbekqor jandardy baryn­sha qoldap, jan-jaqty demeý kórsetý, tabanaqy, mańdaı teri­men alǵan, shyǵarǵan ónimin ýaqtyly ótkizýine me­mlekettik qam­qorlyq jasaý asa qajet. Áıtpese erinbe, eńbek et dep aıtý aýyzǵa ońaı, al shyn máninde atadan qalǵan kásippen shyndap aınalysatyn adamdarǵa naqty qoldaý bolmasa, isi órge basýy asa qıyn.

Árıne qazaq úshin kásiptiń eń negizgisi – mal ósirý. Keıde ásire bir­jaqty oılaıtyn baýyrla­ry­myz shamdanyp jatady: «Neme­ne, qazaqtyń qolynan mal baǵýdan basqa eshteńe kelmep pe?» dep. Kelgen, árıne keledi de. Biraq babymen mal baǵý, kásibı túrde myń­ǵyrtyp ósirip, sapaly, ekologııa­lyq taza et pen sút, qymyz ben shu­batty bazarǵa shyǵarý ońaı dep kim aıtty? О́rkenıetti degen e­l­derdiń nebir keremeti oqyǵan, bilim­­paz balalary qolyna taıaq us­tap, bir kún mal baǵa alar ma eken?

 Aýyldaǵy qazaqtyń dámi de, sáni de qoradaǵy malymen!

«Bala-shaǵańdy asyrap otyr­ǵan, ózińe násip bolǵan kásibiń­di sebepsiz tastap ketpe!» degen paı­ǵambarymyzdyń hadısi esimde.

Bala kúnimizden estip óstik, atalarymyz bir-birinen: «Kásip ne?» dep suraıtyn.

Úlkender eńbekqor jandarǵa rıza bolǵanda: «Kásibińe bereke bersin!» dep bata beredi eken.

 

Baıanǵalı ÁLIMJANOV

 

Sońǵy jańalyqtar

Áke rýhynan qýat alǵan qaısar jan

Rýhanııat • Búgin, 11:54

Abylaıhannyń aq joly

Aımaqtar • Búgin, 10:05

Aqmolada qaıyrymdy jandar kóp

Aımaqtar • Búgin, 09:31

Uqsas jańalyqtar