Ekonomıka • 15 Mamyr, 2020

Qyryqqabat – qıyndyq

69 retkórsetildi

Bıyl Ońtústikte kókónis túri kóp egildi. Nátıjesinde tótenshe jaǵdaıǵa baılanysty aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshiler óz ónimderin ótkizýde birqatar problemalarǵa tap boldy. Aıtalyq qyryqqabat ónimderin TMD elderine jóneltýdi josparlaǵanymen, dúkender men bazarlardyń jabylýyna baılanysty oǵan suranys azaıdy. Tipti atyzdaǵy gektar-gektar qyryqqabat 5 teńgege de ótpeı jatyr.

Bul qıyndyq dıqandar úshin bıyl ǵana paıda bolǵan joq. Jyl saıyn qaıtalanady deýge bolady. Maqta­aral­dyq dıqandardyń arasynda «Dıqan­shylyq – karta oıyny» degen qaǵıda bar. Bir jyly utsań, endi birde utylasyń.

Únemi utysta bolý úshin júıeli qarjylyq josparlaý bolýy kerek deıdi sharýalar. Bir ǵana mysal, 2000 jyly Myrzashól óńirinde aq altynnyń baǵasy aspandap, 3 gektar maqtaly alqaptan 4-5 myń dollar paıda tapqan kez bolypty. Al kelesi jyly jaǵdaı kúrt ózgergen.

Byltyr qyryqqabattan qyryp paıda tapqan aǵaıyn bul jyly da ta­bysqa kenelemiz dep ónim kóle­min eki eseleı túsken. Nátıjesi joǵa­ry­da aıtyldy.

Bir sózben aıtqanda, kók­óni­sin mol ósirip, tıimdi baǵaǵa sata­myn degen tátti arman ada, esil eńbek esh ketti. Osyǵan baılanysty Parlament qabyrǵasynda senator, «Aýyl» partııasynyń tóraǵasy Álı Bektaev Úkimet basshysy As­qar Mamınniń nazaryna Ońtús­tiktegi dıqandardyń osy janaıqaıyn jetkizgen bolatyn.

«Ońtústik óńirlerdegi dı­qan­dar úshin daıyn ónimdi ótkizý óte kúrdeli máselege aınaldy. 300 myń tonna qyryqqabat egis alqaptarynda qalyp qoıady degen qaýip bar. Árıne negizgi sebep – pandemııa.  Desek te, bar­lyq deńgeıde dabyl qaǵyp, daǵdaryp turǵan dıqandardyń máselesin sheshýge el bolyp at salysýǵa tıispiz. Tótenshe jaǵdaıdyń aldyn alý boıynsha memlekettik komıssııanyń quzyretin paıdalana otyryp el Úkimeti shuǵyl shara qoldanyp, sharýalarǵa qol ushyn bermese, qyrýar qarajat, tókken ter zaıa ketpek. Bul jaǵdaı óńirdiń aýyl sharýashylyǵy salasy úshin de aýyr soqqy bolǵaly tur», degen edi Álı Bektaev.

Jalpy bıyl Túrkistan oblysynda aýyl­sharýa­shylyq daqyldarynyń egistik alqaby 825 myń gektardy qurady. О́tken jylmen salystyrǵanda kartop, kókónis jáne baqsha daqyldarynyń egis alańy 3,2 myń gektarǵa, jemshóp daqyldary 11,6 myń gektarǵa ulǵaıypty. Oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń habarlaýynsha, búgingi tańda 159 myń ga alqapqa jazdyq daqyldar sebilip, 1273 sharýa qojalyǵy kókónis jınaýǵa kirisken.

Depýtattyq saýaldan soń 30 sáýirde ótken Úkimet otyrysynda Túrkistan obly­synyń ákimi О́mirzaq Shókeev Úki­met­ten óńirdegi sharýalardyń qyryq­qabatyn ótkizip berýge kómek surady. Aıtýynsha, aımaq­ta qazir satylmaı jatqan 250 myń tonna qyryqqabat bar. Al Aýyl sharýashylyq mınıstr­li­giniń málimdeýinshe, shetelde qazaqstandyq qyryqqabatqa degen suranys tómendep ketken.

Qolbaılaý bolǵan karantın

Túrkistan oblysyna qarasty Keles aýdanynda da erte egilgen baý-baqsha ónimderi naryqqa shyǵaryla basta­dy. Degenmen, munda da tótenshe jaǵdaıǵa baılanysty shekteýler qol baılaý­da. Jergilikti aýyl ákimdiginen ónimin qa­la­ǵa jetkizý úshin blok-beketter­den ótý­ge ruqsatnama surap barǵan dıqan­dar­ǵa qujat rásimdeý jaǵy qıyndyq týdyrǵan.

Munan bólek, aýyl sharýashylyǵyna bóli­netin jeńildetilgen nesıeler, qar­jy­laı kómekter eńbektiń qaınaǵan ortasy – aýyldarǵa áli jete qoımaǵan. Bul turǵyda úgit-nasıhat jumystary júr­gi­zilip, dıqandarǵa ony alý joldary túsindirilmese, sharýashylyq shatqaıaqtaı túsetini anyq.

Kelestik Bekzat Shaǵyrbaev aýyl sharýashylyǵyna bólingen memlekettik kómekti almaı-aq, óz arbasyn ózi súırep júrgen dıqan. Jyl saıyn daıyn ónimdi bazarda saýdalap, bosaǵan alqaptan qara kúzge deıin kemi 2-3 ret ónim alady. Jyldaǵy ádetimen aýyl irgesindegi jerge shalqan ekken Shaǵyrbaev bıyl ónimin Shymkent qalasyna jetkizip, óz baǵasyna sata almaýda. Aýyldan qalaǵa tek bir kúnge ǵana ruqsatnama berilgen. Eger bir kún ishinde ónimin ótkize almasa, qaıtyp alyp qaıtýǵa májbúr.

«Aýyl sharýashylyǵyna qajetti túrli sýbsıdııa, jeńildetilgen nesıeler týraly teledıdardan kóremiz. Kómek alaıyq dep barsaq qaǵazbastylyq kóp. Qujat tasýmen kún ótedi. Onan da óz kúshime súıenip, tirshilik etýdi jón sanadym. Bıylǵy jyl sharýalar úshin ońaı bolmaı tur. Karantın saldarynan kóktemgi egis jumystaryn kesh bas­tadyq. Endi ónimdi iri qalalarǵa jet­kizý, laıyqty baǵaǵa saýdalaý qıyn­ǵa soǵýda. Onyń syrtynda bazar­dy kórshiles О́zbekstannan kelgen erte pisken ónimder jaýlap alǵan. Baǵasy arzan bolǵandyqtan, jergilikti dıqan­dardyń óniminiń baǵasyn jerge uryp jiberedi», deıdi ashynǵan dıqan.

Aıta keterlik jaıt, daıyn ónimdi búldirip almaı naryqqa shyǵarý úshin sapaly ınfraqurylym – dańǵyrap jatqan avtojol qajet-aq. Al Maqtaaral, Jeti­saı, Keles, Shardara aýdandary men qala arasyndaǵy avtojoldyń sapasy syn kótermeıdi. Bul da dıqannyń jumysyna kedergi keltiretin faktordyń biri deýge negiz bar.

О́zbek ónimderi naryqqa erte kelip jatyr

Shyndyǵynda, kórshi eldiń klı­mattyq artyqshylyǵy ońtústik dıqan­darynyń bas aýrýyna aınalǵan. Ala­taqııaly aǵaıyn 10-15 kúndeı erte pisken ónimin áýeli bizdiń naryqqa kir­gizip jaqsy baǵaǵa satady da, qal­ǵanyn Máskeý asyrady. Reseıge barǵan júk kólikteri qaıtarda bos kelip, Saryaǵash keden beketinen óz eline aǵash tıep ketedi. О́zbek kásip­kerleri osylaısha kóktemde bar-joǵy aı ishinde pisken ónimderin qazaq ormanynda kemi 50-100 jyldaı ósken aǵashtarǵa aıyrbastaýda.

Saryaǵash keden beketinde júk kóliginiń júrgizýshisi bolyp isteıtin Baqyt­bek degen jigitten myna bir jaǵ­­daıǵa qanyqtyq. Jas jigit temir jol arqyly Saryaǵashqa kelgen aǵash ónim­­derin júk kóligi arqyly shekara asyr­maq bolǵan. Alaıda ózbek shekarashylary otandasymyzdyń qujattary tolyq bolsa da ótkizbeı qoıǵan. «Ishki tártipteri» boıynsha tek ózbekstandyq kólikter ǵana tasymaldaýy kerek eken.

Esterińizge salar bolsaq, 2017 jyl­ǵy 31 naýryzdaǵy «О́zbekstan Res­pýb­lıkasynyń aldaǵy ýaqyttaǵy syrt­qy ekonomıkalyq jumysyn retteý sharalary týraly» qaýlysyna sáı­kes, atalǵan jyldyń  1 sáýirinen bastap О́zbekstan ımporttyq aýyl sharýa­shylyǵy ónimderine aksızdik salyqty tómendetti. Atap aıtqanda, makaron ónimderine aksızdik salyq joıyldy. Sonymen qatar О́zbekstanǵa tasymaldanatyn bıdaı, maqsary, kúnbaǵys maıy, jemis jáne kókónis shyryndary syndy birqatar aýylsharýashylyq ónimderine aksızdik salyq tómendedi.

Osy arqyly aýyl sharýashylyǵy ónimderin óndiretin qazaqstandyqtar úshin О́zbekstan naryǵyna shyǵýǵa qolaı­ly jaǵdaı jasaldy. Alaıda kórshiler bul  jeńildikti óz paıdalaryna sheship ketip jatty. Esesine, bizdiń tarap olardan ke­letin aýylsharýashylyq, baý-baqsha ónim­derine kedendik baqylaýdy jeńildetti.

Jýyrda О́zbekstan prezıdenti Sh.Mır­zııoev karantın men koronavırýs О́z­bekstan sharýalary úshin úlken múm­­­­kindik ekendigin aıtty. Osy jyly kó­k­­ónis, baý-baqsha men dıqanshylyqty art­t­yryp, syrtqy saýdaǵa kóptep shyǵa­rýy­­myz qajet depti. Osy maqsatta el úki­­metine tapsyrma berip, sharýalarǵa jeńil­dikter jasap, qoldaý kórsetýdi bastap ketipti.

Tipti О́zbekstan bıyldan bastap jyl boıy egin ege bastaıdy. Bul týraly eldiń aýyl jáne sý sharýashylyǵy mınıstrligi málimdedi. Aıtýlaryn­sha, sol arqyly kókónis eksportyn ulǵaıtý­dy kózdep otyr. «Prezıdenttiń usyny­symen bıdaı jınalǵan soń, onyń ornyna kókónistiń birneshe túrin ekpekpiz. Respýblıkanyń ońtústik óńirlerinde qazan aıynda kartop, sábiz jáne qyzylsha otyrǵyzylady», dedi mınıstr. Qazirgi tańda О́zbekstan jyl saıyn shamamen 20 mıllıon tonna jemis, kókónis ónimin egedi. Syrtqy saýda jyl ótken saıyn artyp keledi. Osylaısha kórshiler álemniń 80 elimen saýda jasaıdy.

О́zbekstan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa qaraı alǵashqy qadam jasady. El parlamentiniń tómengi palatasy odaqqa baqylaýshy retinde qatysý usynysyn qoldady. Sarapshylar muny alashapandylar ekonomıkalyq keńistiktiń utymdy tustaryn túsindi dep topshylap otyr. Mysaly, uıymǵa múshe 5 memlekettiń arasynda taýar aınalymyna kedergi joq. Kásipkerler úshin saýda naryǵy keńeıgen. Eńbek mıgrasııasy da jeńildetilgen rejimmen júrip jatyr. Eger О́zbekstan uıymǵa tolyq múshelikke ótse, aýyl sharýashylyǵy ónimderin, maqta men kıim-keshegin shekara syrtyna kedergisiz satýǵa múmkindik alady. Bul oraıda bizdiń kásipkerlerimiz ben sharýa qojalyqtarymyzdyń básekege qabilettiligi artpasa, qıyn bolǵaly tur.

Endigide etek-jeńdi qymtap, otandyq aýylsharýashylyq ónimderine qoldaý kórsetpesek, ózbektiń órik-meıizi, kókó­nisi, et ónimderi elimizdiń iri saýda or­ta­lyqtaryn jaýlap alýy ábden múmkin.

Aıtpaqshy, óńir basshysy О́mirzaq Shókeevtiń Úkimetke jasaǵan ótinishi negizinde vıse-premer Roman Sklıar Túrkistan oblysynyń aýyl sharýashy­lyǵy taýarlaryn óndirý­shilerdi qoldaý máselesine qatysty selektorlyq jıyn ótkizgen bolatyn.

Otyrys qorytyndysy boıynsha úkimet rezervinen zardap shekken fer­merlerge ekinshi kóktemgi egis jumys­­tary úshin 1,6 mlrd teńge nesıe bólý týraly sheshim qabyldandy. Son­daı-aq oblystardyń, Nur-Sultan jáne Almaty qalalarynyń ákimdik­terine áleý­­­mettik-kásipkerlik korporasııalar esebi­nen qarajatty Túrkistan oblysy­nyń fermerlerinen erte pisetin qyryq­qabat­ty satyp alýǵa jumsaý týraly tapsyrma berildi. Al erte kók­temde egilgen qyryq­qabat ónimderi eń tómengi baǵa­men satyl­dy. Múldem satyl­maǵan­daryn atyzdy tazalaý maqsatynda shaýyp tastaǵan.

 

ShYMKENT

Sońǵy jańalyqtar

Aqmolada joldar jóndeledi

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Esilde 45 otbasy baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 09:10

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Kaka «Qaıratpen» birge

Sport • Búgin, 08:04

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy egin sýsyz qalýy múmkin

Ekologııa • Búgin, 06:48

Uqsas jańalyqtar