Tanym • 20 Mamyr, 2020

Alapat ashtyq, sum soǵys ómirin qıdy qanshanyń...

389 retkórsetildi

«Men ishpegen ý bar ma?» dep Abaı hakim aıtqandaı, qazaq ishpegen ý bar ma? О́ziniń topyraǵyn basyp júrse de ózgege tonaldy, qynadaı qyrylyp, azshylyqqa uryndy. Osy sózderimizge tuzdyq bolatyn qolymyzdaǵy Talas Omarbekovtiń «Asharshylyq», Kóshim Esmaǵambetovtiń «Túrkis­tandyq áskerı tutqyndar» («Arys» baspasy shyǵarǵan) kitap­tary edi. «Asharshylyq» – júz bet­ke jete qoımaıtyn shaǵyn dúnıe. Biraq onda qamtylǵan qasi­rettiń salmaǵy qorǵasyndaı zilmaýyr. «Saıraı jóneletin» sandar men jer betindegi tozaq otyna sharpylǵandardyń sózi úreıińdi ushyrady. Halyqty juttan buryn jutatý úshin kási­bin joıyp, násibinen aıyrǵan eken. Mundaı aramza tásildi bir zamandary muhıttyń arǵy jaǵyn­­daǵy amerıkalyq baıyrǵy úndisterge ashkózdenip barǵan basqyn­shylar­dyń qoldanǵany tarıhtan málim.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı Shejimbaı, EQ

Zymııandyq pen jasalǵan sondaı soıqan is halyqtyń qabyrǵasyn qa­qyratyp, esin aýdaryp bara jatqanda ultym qurdymǵa ketip barady dep, shybyn jandary shyrqyrap, ata ta­rıhqa «Altaýdyń haty» bolyp engen: Ǵarıfolla Ysqaqov, Ilııas Qabylov, Júsipbek Arystanov, Birmuhamed Aıbasov, Orazaly Jandosov (Oraz Jandosovtyń inisi), Ǵabbas Toǵjanov Stalınge hat jazyp, aqıqatty aldyna tartady. 4 mln 800 myń adamdy qamtyp otyrǵan 826 myń qazaq sharýashylyǵynan 1932 jyly 450 myńy qalyp, 2 mln 25 myń qazaqtyń qalt-qult etken tirliginen habardar etedi. Qazaq sha­rýashylyǵynyń bári birdeı kóship júrmegen, 120 myń qojalyq óz satymen otyryqshyldyqta ómir súrip kelgenin naqty dáıektermen aldyna tartady. Mysaly, sol tusta atajurtymyzda 5 mln 873 adam bolsa, onyń 4,5 mln astamy óz baýyrlarymyz eken. 40 mln maldan bar qalǵany – 4 mln. Bıliktiń soıylyn súıregen jandaıshaptar muny halyqtyń ózinen kórip, jala jaýyp, «jyrtqysh» deý­ge deıin barǵan.

Aýyldaǵy qazaq halqynyń sany – 1930-1933 jyldardaǵy asharshylyqta 3 mln 379,5 myń adamǵa azaıǵan. Bul arada ashtyqtan kóz jumǵandar men shetelderge jan saýǵalap qashqandardy da qosa eseptegenin eske sala ketelik. Jazyqsyz halyqtyń qynadaı qyrylýyna sholaq belsendilerdiń, ózge de shash al dese, basqa júgiretinderdiń qosqan «úlesi» bolmaı qoımaǵan. Jalpy, ol kezde aýyldyń tiregi negizinen óz baýyrlarymyz bolǵany málim. Qaladaǵy jurtymyz 8 paıyzdy ǵana quraǵan.

Osyndaı azaly qazaq qasiretiniń aqı­qatyn alǵash jarııa etip, másele etip kótergen Turar Rysqulov enshisinde ekeni málim. Stalınge belgili bolǵannan keıin – sebebi aıtylyp, saldary aıqyndala bastaıdy. Qazaqtyń tabıǵatyna múlde kelmeıtin tirlikti kúshtep tańyp, kún kórip otyrǵan kásibiniń berekesin ushyryp, órisin taryltyp, qonysynan aýdaryp, kedeıdi baıǵa qarsy qoıyp, áp-ádemi qurylǵan kooperatıvterdiń tas-talqanyn shyǵaryp, zorlyqpen kolhozdar uıymdastyryp, jasandy túrde eldi ındýstrııalandyrý ıdeıasyn tyqpalap, qazaq sharýalarynyń ónimin tartyp alyp taqyrda qaldyrý – bul ultty esten tandyrý bolǵany kitapta shy­naıy derektermen baıandalǵan. Ondaı sumdyqtarǵa joǵarydan jel soqsa bo­ranǵa jalǵastyryp jiberetin ózimizdiń sholaq belsendilerdiń de septeskenine dáıekter molynan keltirilgen.

Ásirese Á.Bókeıhanov bastaǵan ult arys­tary men orys oqymystysy S.Shve­sov usynǵan qazaq qojalyqtaryn saqtaı otyryp, dástúrli ulttyq kásibinen bir­tindep jańa kásipke beıimdeý jónin­degi usynystardyń da aıaq astynda qal­ǵanyn kórsetetin baılamdar kóp oıǵa qal­dyrady. Sańlaqtarmen sanasqanda, jel qýyp jelikpegende mıllıondaǵan kúnásiz jan jaryq dúnıeniń sáýlesin simirip, Jer-Ananyń bir túıir dánin tiske basyp, bardyń dámin tatyp, jer basyp júrer edi-aý, artyna urpaq qaldyrar edi deısiń. Biraq beıkúná jurtty nıeti qaraýlar baý­daı túsirdi.

Maly men janynan, dástúrli ulttyq kásibinen aıyryp, keń dalasyndaǵy qa­zynasyna qasqyrdaı tıip, tıtyqtatqan totalıtarlyq zorlyq-zombylyqtyń zalalyn aıtýdaı aıtqanyna, tobyrlyq túısiksiz sanadan aýlaq, oıy ozyq zııalylar buǵan ishteı de, syrttaı da qarsylyq tanytqanyna kitapty paraqtap otyrǵanda kóz jetkizesiń. Kásibinen aıyrý halyqty qal­jyratpaı qoısyn ba, tirshiligin birjola tyndyryp, qaıyrshylyq halge túsipti.Tipti qısapsyz qyrǵynǵa ushy­ratypty.

Sózimiz qurǵaq bolmas úshin dáıek­­ke júginelik. Ol dáıekti qazaq jaqsy­lary ǵana emes, ózge ult ókilderi de taz­dyń basyn tyrnaǵandaı etip aıt­qan. Mysaly, professor Verner: «Qa­zirgi qazaq qojalyǵy qorshaǵan tabı­ǵatqa beıimdelgeni sondaı, oǵan to­lyq sáıkes keledi, sondyqtan da qa­zirgi jaǵdaıda ol eń ónimdi retinde ba­ǵalanýǵa tıis», dese taǵy bir professor Shvesov: «Qazaqstandaǵy kóshpeli tur­mysty qurtyp jiberý dalalyq mal sharýashylyǵyn jáne qazaqtar qo­jalyqtaryn joıyp jiberý ǵana emes, dalany sýsyz, elsiz japanǵa aınaldyrý da bolyp shyǵar edi», depti. Al qa­zaqtyń ultym degen uly tulǵasy Á.Ermekov: «Qazaq dalasynyń tabıǵat jaǵdaıyn jáne halyqtyń tyǵyzdyǵyn eskere kele, óz aıaǵynan jaıylatyn mal sharýashylyǵy baıyrǵy halyqtyń áli de uzaq merzimdik negizgi kásibi bolyp qala beredi dep batyl aıtýǵa bolady... Sondyqtan da mádenıet pen ór­kenıettiliktiń múddesi úshin jýyq arada dalany otyryqshyl jáne eginshi etý qajet degen oı men áýestený kerek te emes. Shveısarııanyń, Normandııanyń, Argentınanyń jáne Aýstralııanyń mysaly osyny jaqtaıdy», depti. Sol sekildi E.Tımofeev: «...kóshpeli sharýashylyq – ekonomıkanyń eń joǵarǵy jetistigi. Ony qurtý kerek emes, kerisinshe, yntalandy­rý jáne eger múmkin bolsa, órkendetý ke­rek», deıdi. Osynyń ózinen-aq qazaq je­riniń qashanda jansaqtaýdyń altyn arqaýy bolǵanyn, bola da beretinine kimniń kúmáni bar deısiz. Júz jyldan keıin de sol qazaq jerine, zamanǵa qaraı qazaq aýyldaryn órkendetý máselesi kún tártibine batyl qoıyla bastady. Bul asyraýshymyz jer ekenin ańǵartsa kerek. Muny bar qazaq túsinse, jer dep jalańdaǵandardan ony qorǵaı alsaq, álemde óz ornymyz taǵy bir qyrynan aıqyndala bereri haq. О́zge baılyqtyń jaı-japsary qazirdiń ózinde aqyryndap aıtyla bastady. Ol eldiń áleýetin ýa­qytsha kótergenmen, ekologııasyna zııan keltirip, qasıetti qara topyraǵyn ýǵa bóktirip bara jatqanyn nesin jasyramyz.

Taǵy qaıtalap aıtamyz, solaqaı saıa­sattyń kesirinen qazaq sany 3 mln 379,5 adamǵa kemigen. Adam taǵdyry osylaı bolǵanda sol adamǵa ál beretin, ıaǵnı ishse tamaq, kıse kıim bolǵan mal basy da qurdymǵa ketipti. 40 mln-ǵa jýyq maldan 1933 jyly 4 mln ǵana qalǵanyn, uıalǵan tek turmastyń kerimen ústem kúshter óz­derinen bar páleni halyqqa ıtere salyp, «maldy jyrtqyshtyqpen qyrýdan jáne kýlaktar men baılardyń satyp jibe­rýinen» izdeıdi. Bıliktiń bıshigin ustaǵandar qashanda ózderin osylaısha taza kórinýge tyrysatyny nesi? Biraq tarıh tarazysy teńsheı kele, aq pen qarany ashyp kórsetpeı qoımaıdy eken. Ony táýelsizdik alǵan jyldar ishinde aıqyn ańǵardyq, kózimiz jetti, zulymdyqtyń eshkimdi aıamaıtynyna qubyla beretin kóńil de birjola ılandy.

Bul kitapta otyryqshylyqty syltaý etip qazaq jerindegi jurtty júndeı tútip jutatyp, jerdi bosatý nıetinde bol­ǵandardyń taǵy bir tóbe shashyńdy tik turǵyzatyn surqaı isterinen maǵlumat beretin, ıaǵnı sol ashtyq alapatyn kórgen, qasiretin bastan keshirgen jandardyń estelikteri edi. Oqýǵa aýyr tıse de kóz júgirtip kórelik.

Qyzylorda oblysy, Shıeli aýdany­nyń turǵyny Dánetker Shotbaeva bı­liktegilerdiń solaqaı nusqaýynan kór­gen zorlyqtaryn aıta kelip, «Jumys istegenderge qasyqtap dán beretin. Kolhoz bir kılogramm astyq berse, onyń jartysyn basqarma, belsendiler alyp qalatyn. Úkimet eshqandaı kómek bergen joq. Úsh jyl shóptiń basyn, jantaqtyń sógin, sheńgeldiń qońyraýyn jedik. О́z balasyn ózi sýǵa tastaǵandy kórdik, al adam jedi degendi estigenimiz bolmasa, kórgenimiz joq. Adam ólip jatsa qara­maıtyn, óz basyn ǵana oılaıtyn...» kúı­ge jetkenin tilge tıek etse, burynǵy Se­meı oblysy, Jarma aýdany, Qaratóbe aýy­lynyń turǵyny N.Rýsanov «1933 jyl­dyń kókteminde naǵyz asharshylyq bas­taldy. Qystyń ortasynda, kóktemge qaraı ashtyqtan adamdar kúndelikti óle bastady. Bizdiń otbasymyzdaǵy 10 adamnan tek 5-i ǵana qystan aman shyqty. Birneshe aıdyń ishinde aýyl turǵyndarynyń jartysyna jýyǵy qaza boldy... kóbi qalaǵa ketip, kózdegen jerine jete almaı, jolda qyrylǵandar kóp boldy», deıdi. Sol ob­lystyń Aqsýat óńirinde turatyn Nesip­jamal Shynybaeva: «Biz bárin de kórdik, Urjar toly ólik, tipti eshkim de kóship úlgermeıtin, jol boıy ólik, qan sasıtyn», dese taǵy bir aqsýattyq Jarǵataı Rah­metoldınnyń aıtýynsha: «30-shy jyl­dary astyq jóndi shyqpady, mal joq, el nansyz qaldy, qaramııanyń basyn qýyryp, shaı qyldy. Qyrda sarala tyshqan boldy, sony asyp jedi. Jaqan degen kisi qyrdan eki tyshqan ákep, sony keshke asyp jegen edi. Kelesi kúni úı-ishimen qyrylyp qalypty. Sóıtse eldiń aı­týynsha, ol ýly tyshqan eken. Qyryq jylǵy týlaqty qaınatyp ta jegender boldy, jibimeıdi eken... О́lip jatqan adamnyń tánin aparyp kómgen bolady, ony tańerteń ıt jep qoıǵanyn kóresiń. It pen mysyqty jeý óte kóp boldy», deıdi.

Jambyl oblysynyń M.Raıqulov degen azamaty: «Maldy ókimet qurtty. Jut jeti aǵaıyndy degendeı, sol jyldary túrli aýrý da keńinen etek aldy. Ási­rese súzekten jas balalar baýdaı tústi. Áýlıeatanyń shańdaq kóshelerinde, ási­rese Atshabardyń un bazarynda shuby­ryp júrgen ash, jalańash adam kóptep kezdesetin. Olardyń túrine qaraý óte qorqynyshty edi. Asharshylyqtyń osy qurbandarynyń arasynda tepse temir úzetin jas jigitter men qyrmyzy qyz-ke­lin­shekter de kóp edi. О́lim men ómirdi talastyryp, jan ushyryp, qalaǵa jolǵa shyqqandar jol-jónekeı qyryldy. О́lgenderdiń betin topyraqpen jabýǵa eshkimniń de shamasy kelgen joq. «Ashtan ólgen adamnyń molasy joq», dep ól­gen­derdiń ústinen attap ótip jatty. Ash­tyqtyń qarmaǵyna erterek ilingender tútin shyqqan úıdi ańdıtyn boldy. Esigin ashpaǵandardyń esigin buzyp, terezesin qıratyp kirip, talap jep ketýshiler de kóp boldy. Qarǵa, saýysqan, torǵaıǵa deıin eshteńe qalǵan joq. Sadaqpen atyp, tuzaqpen ustap, talǵajaý qyldy», dese, mańǵystaýlyq Jıenbaı Uzaqbaev degen aqsaqal: «Ashtyqtan adamdardyń otqa tyshqan kómip jep, túlkiniń etin jiliktep, tuzdap kún kórgenderi sol jyldar. «Jaýjumyr jaqsy bolsa ıt jemes pe edi» degen sóz bar. Bul sol bir ashtyq jyldary shyqqan mátel. Jaýjumyr atty jabaıy shóp tamyryn talǵap jep, aıaq-qoldary iskenderdi kórgenderdiń aıtqany. Árıne sol jaýjumyr ekesh jaýjumyr, mondalaq, kósik, jýa da kez kelgen jerge óse bermeıdi. Ony qazyp alar qaýqar kerek edi», deıdi.

Mine, keshegi qazaqtyń kórgen qasireti. Osyndaıda búgingi qazaqy tirlikke Al­la sharapatyn shasha bersin deısiń. Tek ótkennen sabaq alyp, táýbemizden ja­ńylmaı júrsek eken.

Osy ashy aqıqatty Máskeýdegi bılik qa­laı burmalap kórsetti degenge kelsek, olar sol jyldardaǵy qurǵaqshylyqty syltaý etip, qoldan jasalǵanyn búr­kemeleý úshin bar páleni baılarǵa jaýyp, qazaqtyń quntsyzdyǵynan dep, sóı­te turyp, sol asharshylyq jyldary jer­gilikti jerdegilerdiń esepteýinshe bir jylda halyq sany 971,6 myńǵa azaı­ǵanyn kórsetse, sol asharshylyq al­qymnan alyp turǵanda qııandaǵy Máskeý bıligi Qazaqstan halqy 960,6 myń adamǵa kóbeıgenin «eseptep» shyǵaryp, eldiń damýy erekshe degendi alǵa tartypty. 49 paıyz qazaq halqynyń jermen jeksen bolǵanyn búgip qalypty.

Shaǵyn kitapshada ultymyzdyń utyl­ǵan tusy, jutylǵan jeri taıǵa basqandaı kórsetilgen. Ár jyly atap ótiletin qý­ǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kú­ninde ǵana emes, buǵan sát saıyn oralyp, aqıqatty anyqtaý arqyly ulttyń kór­gen qasiretin tarıh betine túsirý arqyly da keıinginiń tanyp, bilip jaza baspaýyna jol ashar edik degen oıdamyz. Tórtkúl dúnıege qarap otyrsań osyndaı qıly kezeńderin ár jyly atap, kýá kóne kózderin sóıletip, alapattyń aqıqatyn aıtqyzyp, ony taspaǵa túsirip, keıingi urpaǵyna mura etip qaldyrý isin dástúrge aınaldyrǵan. Oǵan bir ǵana dálel, holokost qasiretin aıtýǵa bolady.

Ekinshi dúnıejúzilik delinetin su­ra­pyl soǵys ta mıllıondaǵan adamdar­dy jalmady. Sonyń ishinde konsla­ger­lerdegi sumdyqty baıandaıtyn, sóz basynda aıtqan Kóshim Esmaǵambetovtiń «Túr­­kistandyq áskerı tutqyndar» kita­byndaǵy qatygezdikke toly derek­ter­ de quıqa tamyryńdy shymyrlatady. Ásirese tut­qynǵa túsken túrkis­tan­dyqtardyń úshten ekisi opat bolǵan eken. Atalǵan jınaqta nemis tutqyn lagerinen aman qalyp, biraq sta­lındik túrmede mert bolǵan  túrki jur­tynyń 4500 ókili, onyń ishinde 1500 qazaq­tyń asyl aza­mattarynyń tizimi berilgen. Birden aıtaıyq, bul tizimdegiler buryn-sońdy esh jerde atalmaǵan, habarsyz ketkender qatarynda bolǵandar. Alǵash ret jarııalanyp otyrǵanyn nazarǵa sala ketelik.

Bularǵa alǵash ret qolushyn bergen, júzdesken ult arysy Mustafa Shoqaı ekeni belgili. Sol tutqynǵa túsken qan­das­tarymyzdyń bir japyraq qaǵazǵa, ne gazet qıyndysyna óz qoldarymen arab, latyn, orys qarpinde jazyp, M.Shoqaıǵa ustatqandardyń keıbiriniń aty-jónin ataı ketelik: Aty­ǵaı Begimuly, Májıt Áljapparuly: «Ne jumys bolsa da qolymyzdan keledi, 4 klas­ty jádıdshe oqyǵanbyz. Eń bolmasa tamaǵymyzdy asyraıtyn jerge jibe­rińiz», deıdi. Al Bekbaýyl Ábishuly (Almaty oblysynyń Jarkent aýdanyn­da muǵalim bolǵan): «Meniń sizden su­raı­tynym maǵan bir jumys jaǵyn qa­rastyrsańyz», dese, Qaıyrden Baımaǵanbetov: «Men ózim oryssha, arabsha, latynsha jaza, oqı bilemin. Ultym – qazaq. Orta mektepti bitirip, muǵalim bolyp istedim. Jasym – 23-te. Qandaı jumys bolsa da isteýge daıynmyn», deıdi. Al Eleýsin Ahmetuly (Oral ob­lysynyń Jánibek aýdanynan): «1916 jyly týǵanmyn. Arabsha, latynsha jáne oryssha saýattymyn. 13.IX.41», sol sekildi Sultanuly, Nurbaıuly, Ań­shybaıuly: «Bizder, ıaǵnı ózińizdiń baýyrlas qazaq balalary, jalynyshty sózderimizdi aıtyp, ótinish etemiz. Osy qazaq arasynan jumysqa adam alsańyzdar, bizdi esińizge alarsyz. 4-grýppadanbyz. 14.IX.41», Bekarystan balasy Ázbergen: «Týysqanym, aǵaı, Museke! Kóke, meni alyp ket», Qabden Ihsanov, Bııash Tóralıev: «Kombaıynshymyz, mal baǵamyz, qa­ra jumystyń qandaıy da qolymyzdan ke­ledi», Ámirbek Janabekov (22 jasta): «Shymkent oblysynyń Saıram aýdanynanmyn. Bir qyzmet izdestiremin», Seıit Esmurzaev (Qyzylordadan): «Inińizbin, kóz qyryn salyńyz», deıdi.

Tutqyndarmen bir tildesip qalǵanda M.Shoqaıǵa Ábsadyqov esim­di azamat: «Men siz týraly «Azamat soǵysy­nyń tarıhy» degen kitaptan oqyǵanmyn. Men Esqaraev Súleımen men Júrgenov Temirbektiń jaqyn týysqanymyn... Siz – uly esimdisiz jáne sizben kezdesýdi úlken baqyt dep esepteımin», dese, qazalylyq Demenbaı Aqshauly (jasy 25-te): «Ákem baı bolǵan, 29-jyl sottalǵan. Kámpeske bolyp, sodan qaıda ketkeni belgisiz. О́zim – mal mamanymyn. «Ákeń baı boldy», – dep 38 jyly 10 aı túrmede ustady. Armııa qataryna 1940 jyly alyndym» depti.

Tutqyndardyń zar muńy kitaptyń ón boıynda osylaı jalǵasyp kete beredi. M.Shoqaıdaı ult arysynyń lagerdegi qandastarymen júzdesip, osyndaı mol derek qaldyrýynyń ózi nege turady.

Tutqynǵa eriksiz túskender soǵys bit­kennen keıin elge jetýge asyǵady, biraq Stalınniń «Bizde tutqyndar joq, satqyndar bar» degen zulym sózi talaı azamattyń túrme azabyn tartýyna ákeldi. Tipti birazy sodan seskenip atajurtyna emes, shetke ketkeni tarıhta málim. Elge oralǵan 19 qazaq RSFSR Qylmystyq kodeksiniń 58-babymen sottalyp kete bar­dy. Olardyń qatarynda aqyn-ja­zýshy Hamza Abdýllın, Máýlikesh Qaı­baldın, Hakim Tynybaev, taǵy basqalar bar edi. Kitaptaǵy myna bir derekti de alǵa tartaıyq. Qazaq qaıda júrse de ta­lantymen tanylǵan eken. 1944 jyl­dyń 10 mamyr kúni Aýstrııa astanasy Vena qalasynda Vena opera jáne ba­let teatrynda Qazı Qazybekovtiń «Uly adamnyń armany» atty Syrym Dat­ulyna arnalǵan spektakli qoıylady. Syrym rólinde ánshi Muhambetqalı Batyr­gereev oınaıdy. Sahnalaǵan Májıt Jaq­sylyqov bolsa, mýzykasyn Vena konser­vatorııasynda oqyp júrgen Ǵalym Absalıamov pen «Túrkistan legıony» kórkemóner úıirmesiniń jetekshisi, aıtýly Áıtkesh Tolǵanbaev jazypty. Mundaı málimetterden alar taǵylym az bolmasa kerek.

Tutqyndarǵa jasalǵan zulymdyq­tardan da mysal keltire keteıik. Almaty oblysynyń Teskensý aýylynyń turǵyny Janaı Qıqymbaev: «Lagerde nemis aıýan­dyqtarynyń birneshe ret kýási boldym. Olar jazalaýdyń eń qatygez, ákki túrlerin qoldandy: urdy-soqty, adam tózgisiz jaǵdaıda ustady. Kún saıyn adamdar ashtyqtan, súzekten ólip jatty. Olardy árqaısysy bıiktigi úsh metr, uzyndyǵy júz metr shuńqyrlarda birge jerledi», dese, kóp nársege kýá bolǵan Mus­tafa Shoqaıdyń da myna bir sózin keltire ketelik: «Lager tártibinen sál-pál jaltarǵany úshin tutqyndar soqqyǵa jyǵyldy, atyp salý da daǵdyly jaıǵa aınaldy», deıdi.

M.Shoqaı keltirgen taǵy bir dáıekke kóz jibersek: «Túrkistandyqtar arasyn­da jer aýdarylǵandardyń balalary nemese atylyp ketken «býrjýılar men kýlak­tardyń» týystary kóp kezdesedi. Olar, bul jas adamdar, keńes ókimeti úshin jáne jat otan úshin shynynda da soǵyspaǵan bolý kerek», dep oı túıin­deıdi de, N.Hajıahmetuly áke­si­niń túrmede ólg­enin, óziniń 12 ja­syn­da jetim qalǵanyn aıt­qanyn, sol sııaqty Z.Sozaqbaıulynyń ákesi bolys retinde 10 jylǵa sottalǵanyn, 21 jastaǵy A.Ábildaulynyń ákesi sottalyp, «bolys balasy» dep kóp qor­lyq kórgenin, jumyssyz qańǵyǵanyn jetkizipti. Á.Sultanqulovtyń ákesi de qýǵynǵa túskenin, joǵary oqý ornyna aýqattynyń balasy dep qabyldamaǵanyn aıtsa, H.Turǵambaıuly ákesi ortasha bolsa da kolhozǵa jolatpaı, shettetkenin jet­kizipti.

Sonymen shaǵyn eki kitaptaǵy «qaı­maǵy» bes batpan qalyń qasiret, ıaǵnı ultymyzdyń ashtyq jyldaryndaǵy qyzyl qyrǵynǵa ushyraýy, surapyl soǵysta túrki uldarynyń jazyqsyz japa shegip, tamuqta eriksiz ezilgeni naqty dáıektermen baıandalǵan. Eki kitaptyń da ult tarıhyna qosary mol.

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Keleshegin kóre biletin el

Pikir • Búgin, 07:30

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 06:52

Qazaqtyń qadirli edi qarııasy

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Eriktiler balalardy quttyqtady

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar