Rýhanııat • 11 Tamyz, 2020

Taıjan murasy tozbaıdy

39 ret kórsetildi

Ulytaýdyń ulany, artyna án-jyrdan ólmes mura qaldyrǵan óner sańlaǵy Taıjan Qalmaǵambetulynyń dombyrasy men qobyzy Jezqazǵan tarıhı-arheologııalyq mýzeıinde saqtaýly tur. Baǵa jetpes jádigerlerdi ónerpazdyń 140 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan «О́resi bıik óner ıesi» atty ekspozısııanyń ashylý saltanatynda aqynnyń nemeresi tapsyrǵan eken.

Aqyndyq, sazgerlik ári oryndaý­shylyq qasıetter qatar daryǵan óner­­paz zamanynda dombyrada sheber oınaǵan, qobyzdy da quıqyljytqan. Al syrnaı tartýdy Kókshedegi naǵashy jurtyna barǵanda úırengen eken. Iаǵnı Taıjan aqynnyń anasy Meıiz Úkili Ybyraıdyń týǵan apasy bolǵan. Ákesi Qalmaǵambet elge syıly, dinı saýat­y bar, aýylda bala oqytqan bedeldi kisi eken.

«Taıjannyń naızaǵaıdaı jarqyl­dap shyqqan sáti – 1934 jyly Almaty­da ótken kórkemónerpazdardyń res­pýb­lıkalyq sleti. О́neriniń sharyq­taǵan shaǵy – Máskeýde ótken Qazaq­­stannyń alǵashqy onkúndigi. Oǵan Úl­ken teatrdaǵy saltanattyń shy­myl­dyǵyn ashý baqyty buıyrdy. Jyr alyby Jambyl bastaǵan bir top aqıyq aqynnyń arasynan tańdaý Taıjanǵa tústi. Kóptegen óleńi orys­shaǵa aýda­ry­­lyp, «Pravda» men «Izves­tııaǵa» ba­syldy», dep jazady ólke ta­rıhyn tereń bi­letin áriptesimiz Álibek Ábdirash.

Taıjan aqyn 1937 jyly jazyqsyz jalanyń qurbany bolyp, «Halyq jaýy» retinde atylyp ketkennen keıin, el arasynda onyń esimin eske alyp, ánin aıtý bylaı tursyn, jurt qolyna dombyra, qobyz, syrnaı ustaýǵa qoryqqan. Keıinde, aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn zertteý­ge ólketanýshy Sútemgen Búkirov den qoıyp, 1984 jyly «Oı aǵysy» atty shaǵyn jınaq shyǵarady. Odan keıin Taıjannyń zaıyby О́lmesektiń inisi Muqannyń balasy О́mirbek Mu­qanov 2000 jyly aqyn ómirbaıany men shyǵarmashylyǵyn keń qamtyp zerttegen «Talaıdy tańdandyrǵan Taıjan aqyn» atty eńbegin oqyrmanǵa usyndy. Aqynnyń týǵanyna 135 jyl tolýyna oraı alǵashqy jınaqqa birqatar tyń týyndy qosyp, «Dala daýylpazy aqyn Taıjan» degen týyndysyn el ıgiligine jaratty.

Taıjan poezııasyn ǵylymı turǵyda zertteý isine úles qosqandardyń biri – qazaqtyń kórnekti aqyny Kákimbek Salyqov boldy. Qaıratker tulǵa 2004 jyly jaryqqa shyqqan «Saq-saq kúlsin syrnaıym» jınaǵynda Taıjan týyndylaryn keńinen qamtydy. Sol jyly «Aqyn Taıjan» atty lırıkalyq poemasy engizilgen «Aqyn Taıjan» atty ekinshi jınaǵy jaryq kórdi.

Al Júsipbek Elebekovtiń shákirti, jeztańdaı ánshi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Ǵalym Muhamedın bolsa, Taıjan aqynnyń umytyla bastaǵan ánderiniń basyn qurastyrdy. Saparǵalı Boranbaev pen Tileýǵazy Beısenbektiń kómegine súıenip, notasy da tańbalandy. Otyz jyldaı izdenistiń nátıjesinde ónerpaz tulǵanyń umyt bolǵan on bir áni «Altyn kese» jınaǵyna endi. Bul ánderdiń notasy túsirilip, úntaspasynyń da shyǵa­rylǵanyn aıta ketken lázim.

 

Qaraǵandy oblysy,

Jezqazǵan qalasy

Sońǵy jańalyqtar

Qazaqstanda taǵy 69 adam indet juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:00

Uqsas jańalyqtar