Ekonomıka • 10 Qyrkúıek, 2020

Kúzgi naýqan qyzyp tur

22 ret kórsetildi

Jetisýda jıyn-terin jumysy qarqyn aldy. Qazir oblys dıqandary 968,6 myń gektarǵa egilgen daqyldardan ónim jınaý ústinde. Jalpy, bıyl aımaqtaǵy egistik alqabynyń kólemi jyldaǵydan artyp, 7 myń gektarǵa ulǵaıǵan bolatyn.

Iаǵnı qambaǵa quıylatyn ónim kólemi de ósetini anyq. Al orylǵan astyqty syıym­dy­lyǵy 771 myń tonna bolatyn 265 astyq qoımasy qabyldaýǵa daıyn. Onyń ekeýi astyq saqtaý úshin arnaıy lısenzııa alǵan, bul qoımalarǵa 58,6 myń tonna astyq syıady. Bıylǵy egin oraǵyna da jetisýlyqtar erekshe daıyndyqpen keldi. Naýqan bastalǵanǵa deıin barlyq tehnıka jóndelip, astyq jınaýǵa 1409 kombaın, 180 mehanıkalyq qyrman, 260 astyq tıegish, 203 dán atqysh, 160 astyq tazalaý ma­shınasy men 249 avtotarazy jumyldyrylýda. Qazir oblystyń birqatar aýdanynda kúzgi dala jumysy qyzyp tur. Sharýalar astyq oryp, shóp ja­ýyp, bastyrýdy ortalap qa­lypty. Endigi kezekte qant qyzylshasyn qazýǵa kiris­pek. Oblys boıynsha bıyl 16,1 myń gektar alqapqa tátti túbir tuqymy sebilgen bolatyn. Jı­nalǵan qant qyzylshasynan 500 myń tonna ónim alyp, 48 myń tonnadan astam daıyn qant shyǵarý josparlanǵan. Qazir oblys qyzylsha jınaý naýqanyna tolyq daıyn. Aqsý jáne Kóksý qant zaýyttary ónim qabyldaýǵa ki­rispek, al qant qyzylshasyn qa­zý ju­my­sy aldaǵy aptada bas­talady.

Kúzgi jıyn-terindi ýaqy­tynda aıaqtaýdy maqsat etken kóksýlyq dıqandar da eginge oraq saldy. Kóksý aýdany bo­ıynsha bıyl egilgen aýyl sha­rýashylyǵy daqyldarynyń kólemi 31 710 gektar eken. Onyń ishinde dándi daqyldar úlesi 9 544 gektar shamasynda. Qazir 2 529 gektardaǵy kúzdik bıdaı tolyǵymen jınalyp, 5 256 tonna ónim alyndy. Daqyldyń ortasha ónimdiligi gektaryna 20,78 sentnerden aınalýda. Jaz­dyq bıdaı da orylyp, 860 gektardan jınalǵan daqyldyń ónimdiligi 20,94 sentner boldy. Al egilgen arpanyń ortasha ónimdiligi 20,94 sentner bolyp, 1550 gektar alqaptaǵy ónim tolyqtaı orylǵan. Munan bólek, kóksýlyq sharýalar 5 318 gektardan qysqy mal azy­ǵyn daıyndaǵan. Aýdanda daqyldardan bólek jemis-jıdek ónimin jıyp-terý jumysy qarqyndy júrýde. My­saly, 232 gektarǵa otyr­ǵy­zylǵan alma baǵy mol ónim berip tur. Qazir 200 gektardan 1 294 tonna alma jınalǵan. Al 140 gektarǵa egilgen baqsha daqyldary tolyǵymen jınalyp, 2 800 tonna taza ónim alyndy. Bıyl jurt kókóniske de qaryq bolǵandaı, 885 gek­tardyń 620 gektary jınalyp, budan 18 290 tonna ónim alynǵan. 962 gektarǵa egil­gen kartop ta molynan ónip, bas­tapqy jıyn-terinniń ónimdiligi gektarynan 200 sentnerge je­tip otyr.

Sondaı-aq Kóksý aýdanynda jyldyń tórt mezgilinde de ónim daıyndaıtyn 16 jylyjaı jumys isteıdi. Qazir bul jylyjaılardan alynǵan taza ónim mólsheri 110 tonnany quraıdy. Al aýdannyń negizgi daqyly sanalatyn qant qyzylshasyn qazý jumysy taıaý kúnderi bastalady. О́ńirdegi tátti túbir óndirisiniń kóshbasshysy sana­latyn Kóksý qant zaýyty shı­kizat qabyldaýǵa tolyq daıyn tur.

Aıtpaqshy, qaýyrt ju­mys­qa Qapshaǵaı qalasy­nyń dı­qandary bir kisideı ju­mylýda. Bıyl sharýa qojalyqtary 13 666 gektar jerge egin salǵan. Onyń 4 297 gektaryna dándi daqyl sebilgen eken. Qazir 3 941 gektar alqaptaǵy arpa ory­lyp, baýlandy. Qalǵan egis alqabyndaǵy jıyn-terin jaqyn kúnderi aıaqtalmaq. Al Alakól aýdany boıynsha erte kóktemde 36 678 gektar jerge dándi daqyl sebilgen bolatyn. Endigi 6 214 gektarǵa egilgen kúzdik bıdaı orylyp bolyp qaldy. 5 521 gektardaǵy jazdyq bıdaıǵa jáne 24 112 gektardaǵy jazdyq arpaǵa da jaqyn kúnderi oraq túspek. Dıqandar qysqy mal azyǵyna qajetti jemshóp qoryn da qamdap qoıǵan. Dittegen jos­par 85 paıyzǵa oryndalyp, 299 577 tonna shóp maıalandy.

 

Almaty oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Qazaqstanda dollar qymbattady

Ekonomıka • Keshe

Uqsas jańalyqtar