Ekonomıka • 30 Qyrkúıek, 2020

Tutynýshylardyń energetıka kompanııalarynyń aldyndaǵy qaryzy 17 mlrd teńge

9 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken QR Úkimetiniń selektorlyq otyrysynda jylytý maýsymyna daıyndyq týraly másele qaraldy. Qabyldanǵan sharalar týraly energetıka mınıstri N. Noǵaev pen ındýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Beıbit Atamqulov baıandady, dep habarlaıdy Egemen.kz Premer-Mınıstrdiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

«Elimizdiń birtutas elektr energetıkalyq júıesiniń turaqty jumysyn qamtamasyz etý, tutynýshylardy elektr jáne jylý energııasymen senimdi jabdyqtaý maqsatynda energetıkalyq kásiporyndardyń kúzgi-qysqy kezeńdegi jumysqa daıyndyǵy jalǵasýda. Júıelik operator bekitken kestege sáıkes elektr stansııalaryndaǵy 5 energoblok, 31 qazandyq, 22 týrbına jóndeldi. Al 3 energoblok, 28 qazandyq pen 22 týrbınany jóndeý jumystary áli de júrgizilýde», — dedi N. Noǵaev.

Mınıstrdiń aıtýynsha, atalǵan elektr stansııalaryndaǵy jóndeý jumystary bıylǵy jylytý maýsymynyń ýaqtyly bastalýyna áser etpeıdi. Jóndeý jumystaryn keshiktirý, negizinen, tótenshe jaǵdaı men karantın kezeńinde shetelden qosalqy bólshekterdi jetkizý kidirisimen jáne jóndeý júrgizetin mamandardyń basqa elderden Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna kelýine qoıylǵan shekteýlermen baılanysty. Elektr jelileri boıynsha jalpy uzyndyǵy 25 828 km elektr berý jelisin, sondaı-aq 439 birlik joǵary voltty shaǵyn stansııany jóndeý josparlanǵan.

Búgingi tańda 25 152 km elektr berý jelisi men 428 shaǵyn stansııa jóndeldi, bul jyldyq jospardyń 97% quraıdy. Elektr jelilerin jóndeý bekitilgen kestelerge sáıkes aıaqtalýy josparlanýda. Jergilikti atqarýshy organdardyń aqparaty boıynsha, 457 ortalyqtandyrylǵan jylýmen jabdyqtaý qazandyqtaryn jylytý maýsymyna daıyndaý úshin 1149 qazannyń 1132-si jóndeldi. Bul jyldyq jospardyń 98,5% quraıdy.

Elektr stansııalarynda qajetti otyn jınaqtaý jalǵasýda. Energııa kózderi qoımalaryndaǵy kómir qory 4,5 mln tonnany quraıdy, bul ótken jylǵy deńgeıden 7% artyq, al mazýt – 104 myń tonna, bul ótken jylǵy deńgeıden 3% artyq. Ortalyqtandyrylǵan jylýmen jabdyqtaý júıesindegi qazandyqtardyń otyn qoımalarynda 1 mln 41 myń tonna kómir, 35,5 myń tonna mazýt jınaqtalǵan, bul bekitilgen normalarǵa sáıkes keledi.

Bıylǵy jyldyń qyrkúıeginde Energetıka mınıstrligi jergilikti atqarýshy organdardyń ótinimderine sáıkes 2020-2021 jylǵy kúzgi-qysqy kezeńde áleýmettik-óndiristik obektiler men mekemelerge 237 myń tonna kóleminde mazýt jetkizý kestesin qabyldady. Bul rette jylytý kezeńine usynylatyn «áleýmettik mazýt» baǵasy MО́Z zaýyttarynda 1 tonnasy úshin qosymsha qun salyǵyn qosa alǵanda 58 myń teńge deńgeıinde bolady.

«Búgingi kún tártibindegi mańyzdy másele – energııa óndirýshi kásiporyndardyń otyn úshin kredıtorlyq bereshegi. Aǵymdaǵy jylǵy 28 qyrkúıegi jaǵdaıynda energııa óndirýshi uıymdardyń «QazTransGaz-Aımaq» AQ aldyndaǵy bereshegi 4 mlrd 600 mln teńgeni qurady. Sondaı-aq, energııa óndirýshi uıymdardyń «Bogatyr-Kómir» seriktestigi aldynda jalpy somasy 3 mlrd 562 mln teńge bereshegi bar», — dedi N. Noǵaev.

Jylytý maýsymyna daıyndyqqa júrgizilgen taldaý aǵymdaǵy jylytý maýsymyn ótkizýge erekshe nazar aýdaratyn birqatar óńirlerdi anyqtap otyr. Máselen, «BatysEnergo» óńirlik elektr jelilik kompanııasynyń elektr jelileriniń tehnıkalyq jaǵdaıyna erekshe kóńil bólý qajet. Kásiporyndy qarjylandyrý problemalary Batys Qazaqstan oblysynyń elektr jelilerin tolyq kólemdi jóndeýge, jańǵyrtýǵa jáne rekonstrýksııalaýǵa múmkindik bermeıdi. Jeliler tozǵan. Mınıstr elektr jelilerin senimdi basqarýǵa alǵan kompanııa óz mindettemelerin is júzinde qajetti deńgeıde oryndamaı otyrǵanyn jetkizdi. Energetıka mınıstrligine turǵyndardan Qaraǵandy oblysy Shet aýdanynyń tutynýshylaryna elektr energııasyn berýdi jáne taratýdy júzege asyratyn «ShetEnergo» seriktestigi qyzmetine qatysty kóptegen shaǵymdar kelip túsýde.

«ShetEnergo» seriktestigin tekserý nátıjeleri boıynsha, elektr energetıkasy salasyndaǵy normatıvtik quqyqtyq aktilerdiń talaptaryn elektr jelilerin paıdalaný jáne olardyń tehnıkalyq jaǵdaıy bóliginde buzýshylyq anyqtaldy. Buǵan qosa, Seriktestik energııa berýshi uıymdarǵa qoıylatyn zańnama talaptaryna sáıkes kelmeıdi. Osyǵan baılanysty, tekseris materıaldary quzyreti boıynsha sharalar qabyldaý úshin Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń Tabıǵı monopolııalardy retteý komıtetiniń Qaraǵandy oblysy boıynsha basqarmasyna jáne Qaraǵandy oblysynyń prokýratýrasyna joldandy.

Sońǵy birneshe jyl qatarynan qanaǵattanarlyqsyz tehnıkalyq jaǵdaıyna baılanysty «ArselorMıttal Temirtaý» AQ-nyń 2-shi jylý elektr ortalyǵynyń qazandyqtary jıi ajyratylyp otyrdy, sonyń saldarynan Temirtaý qalasynyń turǵyndaryn jylýmen jabdyqtaý kestesi buzyldy. О́tken jylytý maýsymynda osy 2-shi jylý elektr ortalyǵynda temperatýralyq rejımdi saqtamaý boıynsha 17 jaǵdaı tirkeldi. 

2020-2021 jj. jylytý maýsymynda qalanyń jylýmen jabdyqtaý júıesi jumysynyń rejımdik kartasyna taldaý júrgizildi. Taldaý qorytyndysy jylý energııasynyń tapshylyǵyn jabý úshin 2020 jylǵy jeltoqsanda paıdalanýǵa berý josparlanǵan №8 qazandyq agregaty jáne 2-shi jylý elektr ortalyǵyn ýaqytyly paıdalanýǵa berý qajet ekenin kórsetti. Bul agregattar ýaqtyly paıdalanýǵa berilmegen jaǵdaıda, jylý energııasynyń tapshylyǵy bolýy yqtımal. Osyǵan baılanysty, Nur-Sultan qalasynyń ákimdigine tutynýshylardy energııamen senimdi jáne úzdiksiz jabdyqtaýdy qamtamasyz etý maqsatynda 1-shi jáne 2-shi jylý elektr ortalyqtaryndaǵy 1-shi iske qosý keshenderin paıdalanýǵa berýdi jedeldetý qajet. 

Túrkistan oblysynda «Kentaýservıs» kásiporny Kentaý jylý elektr ortalyǵynyń jóndeý jumystaryn qarjylandyrýǵa kóńil bólý qajet. Ortalyqty jóndeý jumystaryna jalpy 1 mlrd 844 mln teńge josparlanǵan bolatyn, onyń ishinde tek 479 mln teńge bólindi, bul jóndeýge talap etiletin qarjy qarajatynyń 26%-yn ǵana quraıdy. Aǵymdaǵy jylytý maýsymy Nur-Sultan qalasynda 22 qyrkúıekte, Aqmola, Batys Qazaqstan oblystarynda 21 qyrkúıekte, Pavlodarda 16 qyrkúıekte, Soltústik Qazaqstan oblysynda 18 qyrkúıekte, Shyǵys Qazaqstan, Qostanaı oblystarynda 25 qyrkúıekte jáne Qaraǵandy oblysynda 28 qyrkúıekte bastaldy. Aǵymdaǵy jyldyń 1 qazanynan bastap Aqtóbe jáne Atyraý oblystarynda jylytý maýsymyn bastaý josparlanyp otyr. 

Elimizdiń ońtústik óńirlerinde jylytý maýsymyn 15 qazannan bastaý josparlanýda.  N. Noǵaev vedomstvoaralyq komıssııanyń sheshimine sáıkes Energetıka mınıstrligi jergilikti atqarýshy organdarǵa koronavırýs ınfeksııasy jaǵdaıyna baılanysty jylytý maýsymyn aldyn ala bastaý týraly usynys engizgenin aıtty. Bıylǵy 28 qyrkúıektegi jaǵdaı boıynsha, kúzgi-qysqy kezeńdegi jumysqa ázirlik pasporttaryn alýǵa mindetti 293 energetıkalyq kásiporynnyń 136-syna materıal kelip tústi.  Ázirlik pasportyn qaraý jónindegi komıssııa jumysynyń nátıjeleri boıynsha 67 energııa kásiporny ázirlik pasportyn aldy, 69 materıal qaralýda. Búgin ázirlik pasporttaryn alýǵa arnalǵan ótinishterdi qabyldaýdyń sońǵy kúni.

Mınıstrdiń aıtýynsha, energııa kásiporyndarynyń ázirlik pasporttaryn alýǵa arnalǵan materıaldardy usynbaýynyń negizgi sebepteriniń biri – ol úshin salynatyn ákimshilik aıyppul mólsheriniń tómendigi.

Energetıka kásiporyndary kúzgi-qysqy kezeńdegi jumysqa daıyndyq sharalaryna shyǵyndalǵansha, aıyppul tólegen jeńil de jáne yńǵaıly dep sanaıdy. N. Noǵaevtyń aıtýynsha, máselen, energııa óndirýshi, energııa berýshi uıymdardyń kúzgi-qysqy jaǵdaılarda jumys isteýge ázirlik pasportyn alý merzimin buzýy – shaǵyn kásipkerlik sýbektilerine – elý, orta kásipkerlik sýbektilerine – bir júz elý, iri kásipkerlik sýbektilerine úsh júz aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady. Osyǵan baılanysty energetıkalyq kásiporyndardyń kúzgi-qysqy kezeńdegi jumysqa ázirlik pasporttaryn almaǵany úshin ákimshilik jaýapkershilikti qatańdatý máselesin pysyqtaý qajet.

Mınıstrdiń aıtýynsha, jalpy alǵanda, 2020-2021 jj. kúzgi-qysqy kezeńnen sátti ótý úshin:

elektr stansııalaryndaǵy, elektr jelilerindegi barlyq jóndeý jumystaryn tolyq kólemde oryndaý; 

otyn jetkizýshiler aldyndaǵy bereshekti joıýdy qamtamasyz etý; 

kommýnaldyq qyzmetterdi tutynýshylardyń jetkizýshiler aldyndaǵy debıtorlyq bereshegin joıý boıynsha sharalar qabyldaý; 

eldi mekenderdiń bilim berý, densaýlyq saqtaý, tirshilikti qamtamasyz etý obektilerin, áleýmettik jáne mádenı obektilerin jylýmen jabdyqtaý júıesine ýaqytyly qosýdy qamtamasyz etý; 

kommýnaldyq obektilerdi jáne densaýlyq saqtaý obektilerin derbes rezervtik elektrmen jabdyqtaý kózderimen qamtamasyz etý; 

jylytý kezeńinde elektr stansııalaryna, qazandyqtarǵa jáne turǵyndardyń qajettilikterine kómir men mazýttyń turaqty jetkizilimin qamtamasyz etý qajet.

Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq nysandarynyń jylý berý maýsymyna daıyndyǵy týraly ındýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Beıbit Atamqulov baıandady. Mınıstrdiń aıtýynsha, aldaǵy jylý berý maýsymyna sapaly jáne ýaqytyly daıyndalý maqsatynda mınıstrlik jergilikti atqarýshy organdarmen 2020-2021 jyldardaǵy jumys josparyn bekitti, bekitilgen josparǵa sáıkes oblystardyń, Nur-Sultan, Almaty jáne Shymkent qalalarynyń ákimdikterine:  2020 jylǵy 1 qyrkúıekke deıin bilim berý obektileriniń 100% daıyndyǵyn qamtamasyz etý, 2020 jylǵy 15 qazanǵa deıin barlyq kommýnaldyq sharýashylyq, áleýmettik sala obektilerin, turǵyn úılerdi daıyndaýdy aıaqtaý jáne barlyq avtonomdy jylý kózderin normatıvtik otyn qorymen qamtamasyz etý mindeti qoıyldy.

Búgingi kúni 11 158 bilim berý obektisi jylý berý maýsymyna daıyn, bul 99,6%. Bilim berý obektileri boıynsha Batys Qazaqstan oblysynda (95,2 %) daıyndyq qarqyny tómen ekeni baıqalady. Jylý berý maýsymyna densaýlyq saqtaý obektileriniń 99,2% daıyn, bul 5 963 obekt. 2 óńirde obektilerdiń jylytý maýsymyna daıyndyǵy tómen ekeni baıqalady: Batys Qazaqstan oblysynda (90,7 %) jáne Shymkent qalasynda (93,6 %). Jóndeý josparlanǵan 47 653 turǵyn úıdiń 46 561 nemese 97 % daıyndaldy.  3 óńirde obektileriniń daıyndyq qarqyny tómen ekeni baıqalady: Shyǵys Qazaqstan (94,3 %), Batys Qazaqstan (61,7 %) oblystarynda jáne Shymkent qalasynda (92,1%). Jergilikti atqarýshy organdar 10 662 qazandyqty daıyndady, bul 98,6 %. Qalǵan 143 avtonomdy qazandyq boıynsha daıyndyq jumystary júrgizilip jatyr.

Batys Qazaqstan oblysynda jumys qarqyny tómen ekeni baıqalady. Jylý jelilerin daıyndaýǵa kelsek, aǵymdaǵy kezeńge josparlanǵan 5038 km jylý jelileriniń 5 024 km nemese 99,1 % jóndeldi. Batys Qazaqstan oblysynyń (73,1 %) daıyndyǵy tómen ekeni anyqtaldy.

B. Atamqulov atap ótkendeı, ákimdikter ınjenerlik ınfraqurylymdy, áleýmettik sala obektilerin jáne turǵyn úılerdi jylytý maýsymyna ýaqytyly daıyndaýdy kúsheıtýi qajet, ásirese bul densaýlyq saqtaý jáne turǵyn úı obektilerine qatysty. Sýmen jabdyqtaý jáne sý burý jelilerin daıyndaýǵa kelsek, jóndeýge josparlanǵan 14 213 km sýmen jabdyqtaý jáne sý burý ınfraqurylymynyń 14 089 km nemese 99,1% jóndeldi. Túrkistan jáne Batys Qazaqstan oblystarynda jumys qarqyny tómen. Avtonomdyq qazandyqtar úshin aldaǵy jylytý maýsymyna otyn qajettiligi 1 237 myń tonna kómir men 214 myń tonna mazýtty quraıdy. Búgingi kúni 1 139 myń tonna kómir (92%) jáne 144 myń tonna mazýt (67 %) daıyndaldy. 

Qazandyqtar úshin mazýtty satyp alýdyń qarqyny Aqmola – 2,3%, Jambyl – 7,8 % oblystarynda tómen ekeni baıqalady. Ákimdikter avtonomdy qazandyqtar úshin otyndy ýaqytyly satyp alý jáne ákelý jóninde shuǵyl sharalar qabyldaýy qajet. Kómir óndirý jáne jóneltý týraly, mınıstr kómir óndirýshi kompanııalar 2020 jyldyń 8 aıynda 69 mln tonna kómir óndirdi (kómir konsentratyn eseptemegende), bul ótken jyldyń tıisti kezeńine sáıkes keledi dedi.  Kómirdi eksporttaý 18,5 mln tonnany qurady.

2020-2021 jyldardaǵy kezeńde kommýnaldyq-turmystyq muqtajdyqtar men halyqqa arnalǵan kómir tutyný kólemi shamamen 10 mln tonnany qurady, onyń ishinde kommýnaldyq-turmystyq sektorǵa 2,8 mln tonna, turǵyndarǵa – 7,2 mln tonna bolady. 2020 jylǵy 28 qyrkúıektegi jaǵdaı boıynsha jalpy josparǵa sáıkes kómir qorymen kommýnaldyq-turmystyq sektor 76%, turǵyndar 65% qamtamasyz etildi.

«Barlyq aımaqtarda kómir qory daıyndalǵan jáne tapshylyq joq. О́ńirler kómirdi kestege sáıkes jetkizip jatyr», — dedi B.Atamqulov.

Jylý berý maýsymyna daıyndyq bastalǵannan bastap 2020 jyldyń 1 mamyrynan osy kúnge deıin temirjol kóligimen 22 mln tonna kómir tasymaldandy, bul 2019 jyldyń tıisti kezeńindegi kórsetkishten 0,4 %-ǵa artyq. Sondaı-aq mınıstr kommýnaldyq qyzmet boıynsha bereshek ósip ketkenine kóńil aýdarý qajet ekenin atap ótti.  Búgingi kúni kommýnaldyq qyzmetter úshin tutynýshylardyń bereshegi 17 mlrd teńgeni qurady. 2020 jyldyń ózinde debıtorlyq bereshek 3,4 mlrd teńgege artty. 5 aımaqta ósim baıqalady. Bul Nur-Sultan qalasy, Almaty qalasy, Shymkent qalasy, Mańǵystaý oblysy jáne Qyzylorda oblysy.

«Bul monopolısterdiń sapaly jáne ýaqytyly qyzmet kórsetýine áser etedi. Jalpy jylý berý maýsymyna daıyndyq bekitilgen josparlarǵa sáıkes júrgizilip jatyr jáne turaqty baqylaýda», — dedi B. Atamqulov. 

Mınıstr aldaǵy jylý berý maýsymyna ýaqytyly daıyndalý maqsatynda ákimdikter: 

2020 jyldyń 1 qazanyna deıin barlyq obektilerdi daıyndaýdy tolyǵymen aıaqtaýy, barlyq avtonomdy jylý kózderin normatıvtik otyn qorymen qamtamasyz etýi;

kommýnaldyq qyzmetter úshin debıtorlyq bereshekti azaıtýy jáne aǵymdaǵy bereshektiń ósýine jol bermeý boıynsha jumysty jandandyrýy jáne sharalar qabyldaýy;

halyqtyń arasynda áleýmettik shıelenisti boldyrmaý maqsatynda óńirlerde kómir jetkizýshilermen belsendi ózara is-qımyl jasaýy;

turaqty negizde kommýnaldyq-turmystyq muqtajdyqtar úshin jáne halyqqa kómir jetkizý boıynsha monıtorıng júrgizýi qajet ekenin aıtty.

Sońǵy jańalyqtar

Koronavırýstan qalaı qorǵanamyz?

Koronavırýs • Búgin, 21:33

Taraz qalasynda nan qymbattaǵan

Aımaqtar • Búgin, 19:15

Dollardyń erteńgi baǵamy qandaı bolmaq?

Ekonomıka • Búgin, 18:25

Almatydaǵy avtoservıs otqa orandy

Aımaqtar • Búgin, 15:33

Joǵalǵan bala 12 saǵatta tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 14:38

Karantınniń kezinde kókpar tartqan

Aımaqtar • Búgin, 12:30

Bos jatqan 665 myń gektar jer anyqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 12:10

Dollardyń baǵasy kún sanap ósip keledi

Ekonomıka • Búgin, 11:30

Uqsas jańalyqtar