Qarashash TOQSANBAI«Egemen Qazaqstan»
70 materıal tabyldy

Rýhanııat • Búgin, 18:12

Qazaq aqyny qyrǵyzsha jyrlandy

Qyrǵyz Respýblıkasynyń halyq ártisi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi, «Toqtoǵul» atyndaǵy Memlekettik syılyqtyń laýreaty Salamat Sadyqova álemettik jeli arqyly belgili aqyn Aqberen Elgezektiń óleńine jazylǵan jańa ánin tanystyrdy. Bul týraly ánshi óziniń feısbýktegi paraqshasynda: «Qadirli qalyń jurtym, úı karantınınde komýzben oryndaǵan  jańa ánimdi qabyl alyńyzdar.  Án «Syıyný» dep atalady. Sózin jazǵan aqyn Aqberen Elgezek, áýeni ózimdiki. Jalpy adamzatqa amandyq tileımin!» dep jazdy.

О́ner • Búgin, 05:32

«Astana Operanyń» onlaın-terapııasy

Tuma keńistikti tumshalaǵan epıdemııadan qulazyǵan kóńildi seıiltý úshin búkil álemniń sahna sańlaqtary onlaın-konsertter ótkizýde. Psıholog-mamandar mundaı jobalardyń paıdaly jaqtaryn eskertip, chellendjder uıymdastyrýǵa, mýzykalyq shyǵarmalardy tyńdap, tamashalaýǵa, ózin ózi damytýmen aınalysýǵa keńes berýde. О́zge qazaqstandyq ártisterimen qatar, «Astana Opera» teatrynyń ujymy da klassıkalyq ónerdi súıetin kópshilikke onlaın-konsert usyndy.

Rýhanııat • 06 Sáýir, 2020

Qurlyq asyp, qulashyn keń jaıǵan týyndy aǵylshyn tiline aýdaryldy

Birtýar talant ıesi  Baıanǵalı Álimjanovtyń  «Skaz stoletnego stepnıaka» romany, «Razreshıte jıt!», «Ablaı han ı ego batyry» atty hıkaıat-áfsanalary ótken jyly Máskeýde, orys tilinde jaryq kórgeni jurtshylyqqa jaqsy málim. Al bıyl belgili qalamgerdiń atalmysh týyndylary Londonda aǵylshyn tilinde jaryq kórip, dúıim dúnıege taraǵaly jatqany qazaq ádebıeti úshin úlken jetistik retinde baǵalanýda. Halqymyzdyń júz jyldyq taǵdyr-tarıhy, aqıqatsúıgish adal jandardyń arman-muńy, ata-babalarymyzdyń erlik ańyzdary baıandalatyn týyndylardyń aǵylshyn tilindegi nusqasy batys jurtshylyǵyn beı-jaı qaldyrmaıdy degen oıdamyz.

Tanym • 27 Naýryz, 2020

Zamana shyndyǵyn jazǵan jazýshy

Belgili jazýshy, aýdarmashy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń ıegeri Bolat BODAÝBAIDYŃ shyǵarmashylyq álemi keshegi keńes zamany men Táýelsizdik alǵan qazirgi kezeńdegi el taǵdyryn tutas qamtıtyn qos dáýir shejiresi ispetti. Qalamgerdiń ádebı eńbekteri jas býyndy ulttyq qundylyqtarymyzdy súıip, ultqa adal qyzmet etýge úndeıdi. Tómendegi áńgimede jýrnalıst-jazýshynyń ómir-órnegi men shyǵarmashylyq shyńy qamshynyń qos órimindeı qatar óriledi.

Suhbat • 26 Naýryz, 2020

Álemdi ázil-syqaq saqtaıdy

Prezıdent syılyǵynyń laýreaty, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵy men «Parasat» ordeniniń ıegeri, «Aty joq kitap», «Tilim qyshyp barady», «Qysyr áńgime», «Aýyzbastyryq», «Nemeneńe jetisip kúlesiń?», «Myń bir mysal», Pa, shirkin, Parodııa!», «Batpanquıryq», «Sóıle deseń, sóıleıin» atty 30-ǵa jýyq satıralyq kitaptyń avtory, belgili satırık Kópen ÁMIRBEK qazaq satırasynyń ótkeni, búgini hám erteńi týraly oı tolǵaıdy.

Qoǵam • 07 Aqpan, 2020

О́mirdiń máni – ótkendi baǵalaýda

Tarıhı oqıǵalardy tanyp-bilýde, bolashaqty aıqyndap, ótkenimizdiń shynaıy bolmysyna baǵa berýde arhıv isiniń atqarar róli orasan zor. «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» jáne «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalary aıasynda el aımaqtarynan arhıvtik qujattardy tolyqtyrý maqsatynda júzege asyrylyp jatqan is-sharalar jáne saladaǵy basqa da ózekti máseleler týraly Nur-Sultan qalasy memlekettik arhıviniń dırektory Meıram BEKTEMBAEV baıandaıdy.

Qoǵam • 28 Qańtar, 2020

Kóshe boıyndaǵy mádenıet

Ata-babalarymyzdyń baıyrǵy yrym-tyıymyn eskersek, qazaq túnde úıden kúl shyǵarmaǵan, sebebi kúl tógilgen jerdi basýǵa bolmaıdy, túrli jamandyq ataýly kúlmen birge kóshedi, kúlden shyqqan jamandyq adamnyń ózimen birge úıine ilesip barady dep saqtandyrǵan.

Rýhanııat • 13 Qańtar, 2020

Basylymnan asqan baılyq bar ma?

Jadymyzdan óshe bastaǵan qundy jádigerlerdi túgendep, el rýhanııatyna súbeli úles qosyp júrgen tulǵalar az emes. Nur-Sultan qalasy memlekettik arhıviniń mamandary jaqynda Petropavl qalasynda turatyn kolleksıoner Mıhaıl Sıtnıkovtiń jeke qorynan 24 basylymnyń 1238 danasyn taýyp, saraptama jasady. Olardyń deni Aqmola, Qyzyljar, sondaı-aq Omby, Orynbor, Máskeý, Sankt-Peterbýrg qalalarynda jaryq kórgen basylymdar. Soltústikqazaqstandyq kolleksıo­ner bul týraly áýeli áleýmettik jeli arqyly habar taratyp, gazet tigindilerin bir mıllıon teńgege baǵalaıtynyn jetkizgen.

Ádebıet • 30 Jeltoqsan, 2019

Jyr-kúıi janry jandana ma?

Qazaqta jyr-kúıi degen janr – ejelden bar dástúr. Iаǵnı, áýelde jyrlanyp, sosyn kúıge bergisiz tolǵaý retinde el arasyna keń taraǵan. Jyr-kúıi – jyraýlar men jyrshylar, termeshiler qoldanatyn maqam, áýen. Ár dáýirdiń, ár óńirdiń búginde jyr, tolǵaý, terme, dastan, qıssa aıtatyn ózine laıyq maqam-sazy, áýeni saqtalǵan.

Qoǵam • 04 Qarasha, 2019

Toı mádenıeti

Qazaqtyń «Aýrý batpandap kirip, mys­qaldap shyǵady» degen máteli kóbine rýhanı júdeý­lik pen azapty dertke ushyrap, ulttyq ádet-ǵuryp pen salt-dástúrden qol úzgen, halyqtyq qalyppen qabyspaıtyn sıyqsyz ári soraqy jańa salttardan kópshilikti saqtandyrý maqsatynda aıtylyp jatady. Bul dert eń aldymen jas urpaqtyń tamyryn kemirip, taýyn shaǵatyn qurtqa, al búkil ult úshin úlken sorǵa aınaldy. Búgingi áńgimemiz – ulttyq tárbıeniń besigi sana­latyn, ǵasyrlar boıy halqymyzben birge jasasyp kele jatqan toı mádenıeti tóńiregindegi túıtkilder jaıynda bolmaq.