Qarashash TOQSANBAI«Egemen Qazaqstan»
63 materıal tabyldy

Rýhanııat • 13 Qańtar, 2020

Basylymnan asqan baılyq bar ma?

Jadymyzdan óshe bastaǵan qundy jádigerlerdi túgendep, el rýhanııatyna súbeli úles qosyp júrgen tulǵalar az emes. Nur-Sultan qalasy memlekettik arhıviniń mamandary jaqynda Petropavl qalasynda turatyn kolleksıoner Mıhaıl Sıtnıkovtiń jeke qorynan 24 basylymnyń 1238 danasyn taýyp, saraptama jasady. Olardyń deni Aqmola, Qyzyljar, sondaı-aq Omby, Orynbor, Máskeý, Sankt-Peterbýrg qalalarynda jaryq kórgen basylymdar. Soltústikqazaqstandyq kolleksıo­ner bul týraly áýeli áleýmettik jeli arqyly habar taratyp, gazet tigindilerin bir mıllıon teńgege baǵalaıtynyn jetkizgen.

Ádebıet • 30 Jeltoqsan, 2019

Jyr-kúıi janry jandana ma?

Qazaqta jyr-kúıi degen janr – ejelden bar dástúr. Iаǵnı, áýelde jyrlanyp, sosyn kúıge bergisiz tolǵaý retinde el arasyna keń taraǵan. Jyr-kúıi – jyraýlar men jyrshylar, termeshiler qoldanatyn maqam, áýen. Ár dáýirdiń, ár óńirdiń búginde jyr, tolǵaý, terme, dastan, qıssa aıtatyn ózine laıyq maqam-sazy, áýeni saqtalǵan.

Qoǵam • 04 Qarasha, 2019

Toı mádenıeti

Qazaqtyń «Aýrý batpandap kirip, mys­qaldap shyǵady» degen máteli kóbine rýhanı júdeý­lik pen azapty dertke ushyrap, ulttyq ádet-ǵuryp pen salt-dástúrden qol úzgen, halyqtyq qalyppen qabyspaıtyn sıyqsyz ári soraqy jańa salttardan kópshilikti saqtandyrý maqsatynda aıtylyp jatady. Bul dert eń aldymen jas urpaqtyń tamyryn kemirip, taýyn shaǵatyn qurtqa, al búkil ult úshin úlken sorǵa aınaldy. Búgingi áńgimemiz – ulttyq tárbıeniń besigi sana­latyn, ǵasyrlar boıy halqymyzben birge jasasyp kele jatqan toı mádenıeti tóńiregindegi túıtkilder jaıynda bolmaq.

10 Qazan, 2019

Jasqa jarasatyn óner

Arıstotel: «Bı – adamnyń minez-qulqyn, ishki jan-dúnıesin, áreketin kórsetetin taza yrǵaqtyń kórinisi...» degen eken. IýNESKO-nyń sheshimimen 1982 jyldan bastap baletmeıster, bı óneriniń sheberi Jan Jorj Noverdiń (1727-1810) týǵan kúnine oraı halyqaralyq bı kúni merekelenedi. «Balet óneriniń atasy» retinde tarıhta qalǵan fransýz reformatorynyń «Bı men balet jaıly hat» atty týyndysy kez kelgen balet mektebi úshin áli kúnge deıin qundy qural sanalady. Munda balettik qoıylymdardyń qyr-syry, pantomımo jáne bı óneri týraly egjeı-tegjeıli jazylǵan edi.

Rýhanııat • 07 Qazan, 2019

Atategin izdeýshi arhıvke barady

Jaqynda Nur-Sultan qalasy memlekettik arhıvinde Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti arhıviniń 25 jyldyǵyna oraı «Rýhanı jańǵyrý: ashyq qoǵamǵa – ashyq arhıv» dóńgelek ústeli ótken bolatyn. Is-sharaǵa aımaqtyq memlekettik arhıv basshylary, Nazarbaev Ýnıversıtet, S.Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıteti, M.V.Lomonosov atyndaǵy Máskeý Memlekettik ýnıversıteti fılıalynyń qyzmetkerleri, tarıhshy-ǵalymdar, Ulttyq arhıv pen Qaraǵandy, Aqmola, Qostanaı, Jambyl oblystarynan arhıv mamandary qatysty. Tómende osy jáne genealogııalyq suranystardy oryndaýdyń qazirgi tańdaǵy ózekti máseleleri týraly Nur-Sultan qalasy memlekettik arhıviniń Ǵylymı-zertteý bóliminiń basshysy Ǵazıza ISAHAN áńgimeleıdi.

Rýhanııat • 01 Qazan, 2019

Qarataýdyń kúı qaınary

Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń Shopen zalynda Qarataý shertpe kúı mektebiniń sheberi, kúıshi-kompozıtor Tólegen Mombekovtiń ómiri men shyǵarmashylyǵy jaıynda estelikter, kúıshi oryndaýyndaǵy halyq kompozıtorlarynyń kúıleri, sondaı-aq kúı maıtalmanynyń tól týyndylary men buryn jaryq kórmegen terme-jyrlary engen «Tolǵaý» kúı jınaǵynyń tanystyrylymy ótti. Kúılerdiń shyǵý tarıhy men notalary qatar qamtylǵan kitap Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń tapsyrysy boıynsha «Folıant» baspasynan 5 myń taralymmen jaryq kórdi.

Qoǵam • 17 Qyrkúıek, 2019

Án men dám

О́mirde kóp nársege onsha mán bermeýden, shań-tozańdaı usaqqa, júıesiz bos sózge balap, elemeı, selqos qaraýymyzdyń saldarynan nárli, qunarly topyraǵymyzdan ajyrap, ejelgi salt-dástúrimizden, ádet-ǵurpymyzdan qol úzip qala jazdap tur­ǵanymyz ókinishti, árıne. Muny aıtyp otyr­ǵan sebebimiz, dámhanalar men meıramhanalardy, sýpermarketter men kópshilik sho­ǵyrlanatyn basqa da saýda úılerin kó­bine sheteldik jylaýyq, ýaıymshyl ánsy­maqtardyń jaýlap alǵanyn kórgende, ózi­ńizdi beınebir bóten elde júrgendeı sezinesiń.

Álem • 05 Qyrkúıek, 2019

Reseıde oqyǵan qazaq ónerpazdary muraǵatyn túgendeýge ne kedergi?

Elimiz táýelsizdik alǵaly tól tarıhymyzǵa qyzyǵýshylyq artyp, ótken kúnderdiń talaı qatparly betteri ashyldy. Arnaıy memlekettik baǵdarlamalar túzilip, alys-jaqyn shetelderdegi baǵa jetpes qundy muralarymyzben qaýyshtyq. Keńestik dáýirdiń ıdeologııalyq kózqarasyna qaıshy keletin nebir qundy qujattar men rýhanı álemimizdi baıytatyn muralarymyz elimizdiń, halqymyzdyń mádenı-rýhanı aınalymyna qaıta enip, kóptegen jańalyqtyń beti ashyldy desek te, áli de tolyqqandy ıgerilmeı jatqany qanshama? Keńes Odaǵy tusynda Reseıdiń aıtýly bilim ordalarynda Qazaqstannan kimder oqydy, belgili tulǵalardyń shetel arhıvterinde saqtalǵan qujattaryna qol jetkizýge ne kedergi bolyp otyr? Reseı arhıvterindegi osy jáne basqa da ózekjardy máseleler týraly M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty Teatr jáne kıno bóliminiń meńgerýshisi, ónertaný kandıdaty Amankeldi MUQAN baıandaıdy.

Rýhanııat • 04 Qyrkúıek, 2019

Abaıdy toılaý – eldikti oılaý

Muhtar Áýezov: «Abaı jatqan bir darııa, al men odan shómishtep qana aldym», degen eken. Keler jyly hakim Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıyn el ishinde, sondaı-aq halyqaralyq deńgeıde toılaǵaly otyrmyz. Toı demekshi, buǵan deıin de Abaıdyń áldeneshe ret toıy ótti. Al bul merekeniń burynǵysynan ereksheligi, artyqshylyǵy nede, biz Abaı úshin ne isteı aldyq, Abaıdyń qadir-qasıetine jete alyp júrmiz be? Árıne aýyzdy qý shóppen súrte berýge bolmas, aqyn eńbekterin arab, aǵylshyn, orys, ózbek, qytaı t.b. tilderge aýdardyq, qyrýar sharýalar atqaryldy.

Rýhanııat • 23 Tamyz, 2019

О́ner ákeniń qanymen, ananyń sútimen darıdy

Kez kelgen mýzykalyq shyǵarmanyń mán-mazmunyn jan dúnıesimen uǵynyp, quraqtaı syńǵyrlatyp, bulaqtaı móldiretip rýhanı azyǵyńyzǵa aınaldyrar tulǵaǵa týǵan halqynyń qashanda súıispenshiligi men qurmeti sheksiz bolmaq. Án álemindegi názik úndi sıpatymen halyqaralyq báıgelerde top jaryp júrgen sondaı daryn ıesi – Shymkenttegi oblystyq opera jáne balet teatrynyń jetekshi solısi, Qazaqstannyń mádenıet qaıratkeri Úralhan Seıilbekova. Ulttyq opera ónerinde ol somdaǵan Qamar, Jibek, Sara, Ajar, Jansulý rólderi, álemdik opera jaýharlarynan Tatıana, Vıoletta, Djılda, Nedda, Mıkaela beıneleri shynaıylyǵymen, kórkemdigimen jandy baýraıdy.