Súleımen MÁMET«Egemen Qazaqstan»
80 materıal tabyldy

03 Sáýir, 2018

Muǵalim mártebesiz bolaıyn deı me?

Qazir muǵalimderge qatysty alýan túrli áńgimeler aıtylýdaı aıtylyp keledi. Áleýmettik jelilerdegi nebir soıqan kórinister janyńdy jaralaıdy. Muǵalim men bala arasyndaǵy teketires tipti órship bara jatqandaı.

Rýhanııat • 06 Naýryz, 2018

Birlik pen tirlik

«...Birlik qandaı elde bolady, qaıtse tatý bolady – bilmeıdi. Qazaq oılaıdy: birlik at ortaq, as ortaq, kıim ortaq, dáýlet ortaq bolsa eken deıdi. Olaı bolǵanda, baılyqtan ne paıda, kedeılikten ne zalal?.. Osy ma birlik? Joq, birlik – aqylǵa birlik, malǵa birlik emes. Malyńdy berip otyrsań, atasy basqa, dini basqa, kúni basqalar da jaldanyp birlik qylady. Birlik malǵa satylsa, anturǵandyqtyń basy osy. Aǵaıyn almaı birlik qylsa kerek...». Bul – Abaıdyń sózi.

27 Aqpan, 2018

Týrızm máselesi sanada túlese, qane!

Týrızmdi túrlendirgender, yńǵaı­y­na keltirgender, tipti joqtan bar jasap, jaınatyp jibergender, eń bastysy qalaý­yn keltirip, esebin tapqandar, eki emes birneshe ret asaıtyn dárejege jet­kenin estip, bilip júrmiz. Qazir týrız­m­nen túsetin tabys munaı men gaz, me­tal­­lýrgııadan keıingi orynda eken. Bul – jer qazyp, ken qoparmaı-aq, egin egip, sý­armaı-aq mol aqshaǵa kenelýge bolady degen sóz.

20 Aqpan, 2018

Tobasyz toıymsyzdarǵa toqtam bar ma?

Qazaqqa adal qyzmet etýdi paryz da qaryz sanaǵan ult kósemi Álı­han Bókeıhanov: «Alashtyń balasy, bul joly bolmasa, jaqyn arada óz tizgi­ni ózinde bólek memleket bolar» dep­ti. 

12 Aqpan, 2018

Aqyl-oı ıelerinen kóz jazyp qalmaıyq

Myna dúnıeni qulpyrtatyn da, qubyltatyn da, jańartatyn da, jasartatyn da, baryńdy jetildiretin de, oryndasam degen maqsatyńa jetkizetin de – bir ǵasyr buryn ult us­tazy A.Baıtursynuly aıtyp ketken bilim jarysy. Sol jarysta, ıaǵnı aqyl-oıdyń samǵaýynda qana­tyńdy taldyrmaıtyn, aýyryńdy jeńil­detetin – bilim men ǵylym. Osy aqıqat jolynda el bilimin qaıt­sek jaqsartamyz, ǵylymyn qalaı óristetemiz degen uly uǵymdy Elba­sy Nursultan Nazarbaev: «Aqyl ta­byl­maı, eshteńe tabylmaıdy. Oı je­tilmeı turyp, ar-namys shyń­dalmaıdy. Ar-namyssyz azamat, ózge­lerdiń kósegesi túgili, óziniń kósegesin kó­gerte almaıdy. Onsyz ulttyq sana men ulttyq namys ta tul», dep azattyq alǵannan beri aıtyp keledi.

05 Aqpan, 2018

Babalar sózi, eldiktiń kózi

Jurt bolyp jumylýdyń, ult bolyp uıysýdyń úlgisine babalardan qal­ǵan sózderdi estip, ónegeli jazbalar­dan oqyp otyrǵanda kóz jetkizesiń. Ási­­rese, qazaqtyń tórt qubylasyn tú­gen­dep, kemin toltyryp, ketigin bitep otyr­­ǵan, bir ananyń, bir ákeniń te­te ulyń­daı úsh bıdiń ónegesin tý etip tó­beńe kóterseń, kókeıińe shyraq etip ja­ǵyp júrseń, aldyńǵynyń aqyl-parasatyn qarynnyń qamy demeı, kóńilińnen ketirmeı, qaraýyldaı baǵa bilseń – bereke birlik saltanat quryp, utyl­maıdy ekensiń. 

30 Qańtar, 2018

Aǵylshyn tilinde sabaq beretin maman tapshy

«О́z tilimizben ómir súreıik. Budan artyq qalaı aıtýǵa bolady» degen Elbasy N.Nazarbaev memlekettiń damý jolynda «Keshe bolmaǵanyń búgin bolýy múm­kin, búgin bolmaǵannyń erteń bolýy múm­kin – ana tiline mán bermeýshiliktiń, ony qurmettemeýdiń orny tolmas olqy­lyq­tarǵa soqtyratyny sózsiz», dep ómir ózgeristerine qaraı ult tilin qalaı da saqtap qalýdy júktegeni belgili.

23 Qańtar, 2018

Donor áke – dúbára urpaq

Biz qazir ult bolý, máńgilik el bolý jolynda kelemiz. Bul babalar baǵyttaǵan, búgingiler aq-adal jalǵasaq degen uly nıetten týyndap otyr. Álemdik qarbalasta óz bet-beınemizben salǵan sara jolymyz dańǵylǵa aınalý ústinde. Eń bastysy, osy jolda ulttyq úrdisimizben júrsek, jutylý men tutylýdan alys bolarymyz aqıqat.

01 Qańtar, 2018

Aýyl ákimi: bıýdjet pen bedel

Anaý ǵasyrdyń basynda naǵyz ult jazýshysy, Beıimbet Maılın «Gúldense aýyl – gúldenemiz bárimiz, Aýyl dene, biz – qozǵatar janymyz. Kel, eńbekshi, qol ustasyp bir týǵa, Jınalaıyq qalmaı jasy, kárimiz!», dep aýyldy kórkeıtýge eldi shaqyrǵany aldyńǵy tolqynnyń esinde bolsa kerek. Sol úlgi qazir de kún tártibine shyqty.

14 Jeltoqsan, 2017

Daryn men qarym

Daryn – taǵdyrdyń syıy. Ustaı alsań qustaı ushasyń, ustaı almasań murttaı ushasyń. Ustaı alǵannyń qarymy zor. Baǵy bıik. Zatyna qaraı aty, eńbegine qaraı ónbegi telegeı teńiz. Ustaı almaǵannyń usqyny kirmeıdi. Qadamy ilgeri júrmeıdi. Qansha jetektegenmen, qamqorlyq kórsetken keri ketip, kúnderdiń kúninde kúlkige aınalyp, kóldeneń «kermege» uryna beredi. Muny ómir sabaǵyna kóz jibergende kórip-bilip otyrmyz.