Súleımen MÁMET«Egemen Qazaqstan»
80 materıal tabyldy

15 Qarasha, 2017

Kózkórgen

Osy kúnderi jurttyń arasynda «Kóz­kórgender, ózgermeńder» degen tirkes aıtylyp júr. Sózi jeńildeý es­tilgenmen, astaryndaǵy boıaýy bes batpan. Búgingideı qıyr-shıyry san túrli ýaqyttyń kúngeıi men kó­leńkesi arbasyp turǵanda, oılantpaı qoımaıdy.

10 Qarasha, 2017

Dári qymbat, bári qymbat

Sylbyr kóktem men qara kúz­de tumaý údep, eski syrqat syr­qyramaı qoımaıdy. Emhanaǵa barasyń, jaltaqtap dárigerge jaǵ­daıyńdy aıtasyń. Ol otyra qalyp qaǵaz toltyrady. Sýyrt­paqtap áńgimege tartsań, tek­sere kelgender jazǵanyna qarap eń­begin baǵalaıtyn kórinedi. Bul baıa­ǵy qutyla almaı kele jatqan qa­ǵazbastylyqtyń kesiri bolsa kerek. Ol úshin dárigerlerdi kinálaý artyq. Isten buryn, qaǵazǵa sengen kez­de qaǵazdyń róli joǵary bolǵany aqı­qat. 

03 Qarasha, 2017

Bala, ata-ana jáne muǵalim

Bala da  balapan sekildi. Baýlı alsań baǵyn ashasyń, baýlı almasań óz balańnan óziń qashasyń. 

Ádebıet • 25 Qazan, 2017

Bir dińgegimiz – dinimiz

Danyshpan Abaı «Otyz al­tyn­­shy sózi­niń» bastaýynda:­ «Paıǵambarymyz sa­lalahý halaı­hı ýásálámniń (qudaıdyń ra­qy­meti jaýǵyr) hadıs sharıfinde (Paı­ǵambar týraly áńgimeler) aıtypty: «Men lá haıahún ýá lá ımanýn láhý» dep, ıaǵnı kimniń uıaty joq bol­sa, onyń ımany da joq, degen. Bizdiń qazaqtyń óziniń maqaly da bar: «Uıat kimde bolsa, ıman sonda» degen. Endi bul sózden bilindi, uıat, ózi ımannyń bir múshesi eken», depti. Shynynda, uıat ketken jerde ıman bolmaıtyny anyq. Imansyzdan ıbalyq kútý jónsizdik. 

06 Qazan, 2017

Qazaqtyń tyıymdary

Bir zamandary qazaqtyń qate bas­paýyna halyq tyıymdary ólsheýsiz septigin tıgizgeni ras. Tipti turmys-salt tárbıesinde zań ornyna júrdi de­sek te, qatelese qoımaımyz. Úlken-ki­shi pendelikpen teris sóz aıtyp, teris qa­reket jasaǵanda artynan tyıym uǵym­daryn esine túsirip otyratyn bolǵan.

23 Tamyz, 2017

Qazaq tiliniń qadirin bileıik

Qazaqtyń bastaý bulaqtaı tu­nyq tiline kim tamsanbaǵan deısiz. Áýez­diligin ánge teńegen. «Fransýz tili Eýro­paǵa qalaı áser etse, qazaq tili túrki máde­nıetine dál solaı áser etken», depti V.Radlov.

18 Tamyz, 2017

Qyzmettegi mádenıet máıegi

Patshanyń barymtasyna, keńes­tik kezeńniń kúnde qyryq qubylǵan qýlyǵyna boı aldyrmaı, tunyq oıyna daq túsirmeı ótken naǵyz ult kósemi Álıhan Bókeıhan: «Tiri bol­­sam, qazaqqa qyzmet qylmaı qoı­maı­myn. Ultyna, jurtyna qyzmet etý − bilimnen emes, minezden», dep edi. Shy­nynda, ol kezde bilim kem, minez myq­ty edi. Qazir bilim ushan-teńiz, bi­raq ulttyq minez olqy, ala-qula, til mú­kis, namys pen ar aqshaǵa táýeldi bolyp barady.

14 Tamyz, 2017

О́nim óndirýshi utylmaýy kerek

Tabys tabýdyń, kún kórýdiń joly san qyrly. Allanyń aq jolynan taımaı, adal ispen aınalysatyndar da, qýlyǵyna quryq boılamaıtyn, aıla-sharǵysy mol, kezi kelse qyrǵıdaı qaqshyp ketetinder de aýyrdyń astymen júrip-aq mal taýyp, urty maılanatyndar da joq emes. Baı, kedeı demeı ózine «kerek» bolsa, kún men túndi elemeı, bireýdiń múlkin qaqshyp ketip júrgender de, jaıaý urylar da, qaraý pendeler de az kezdespeıtin boldy.

07 Tamyz, 2017

Ulttyń úni

Qazaqqa táńirim dalasyndaı keń tynysty úndi de bergen. Saharany sah­na etip, aspandaǵy aqqýǵa ún qo­syp júrip, úmitin úkilegen jurty­myz­­dyń boıyndaǵy kemeldik pen ke­meńgerlikti arǵy-bergi tarıhı ke­zeńderge kóz jiberseń, uǵasyń da tú­s­i­nesiń. 

26 Shilde, 2017

Muǵalim bedeli jáne repetıtorlyq

Qazir mektep abyroıy, muǵalim bedeli týraly kóp aıtamyz. Burynǵy ortalyqtandyrylǵan bilim berý júıesi dáýir damýyna qaraı ártarap­tan­dy­ryldy. Sonyń biri – ata-analardyń qalaýyna qaraı túrli tásilder boıynsha aqshasyn tólep, repetıtor jaldaý.