Anar TО́LEÝHANQYZY«Egemen Qazaqstan»
13 materıal tabyldy

Qoǵam • 16 Shilde, 2019

Otbasy múshelerin túgel tanıtyn dáriger

Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń Eýropalyq bıýrosy densaýlyq saqtaý salasynyń tıimdi qyzmet etý jolynda turǵyndarǵa alǵashqy dárigerlik-sanıtarlyq kómek kórsetetin jumysty ońtaılandyrý qazirgiden jemistirek járdem eter edi dep sanaıdy. О́ıtkeni aldyna kelgen pasıentti arnaıy maman-dárigerge qaralyp kelińiz dep joldama berýimen ýchaskelik terapevt kóbine dıspetcherge aınalyp, ózine bekitilgen aýmaqtaǵy adamdardyń densaýlyǵynyń jaıynan beıhabar qalyp jatady. Al jalpy praktıkadaǵy otbasylyq dárigerlik júıeniń artyqshylyǵy sol ol otbasy músheleriniń barlyǵyn tanyp, olardyń densaýlyǵyn qadaǵalap, jiti qarap otyrady.

Qoǵam • 25 Maýsym, 2019

Organ almasqannan ómir toqtamaıdy

Donorlyq organ­­ arqa­syn­da myna jalǵannan úmiti úzilerdeı bolǵan qansha jan otbasyna­ oralyp, qýanysh qu­shaǵyna bólendi dese­ńizshi?! Dáriger men donor syı­laǵan ómir olar­dy qatarǵa qosyp qa­na qoımaı, sportpen shu­ǵyldanýyna da jol ashady. Keremet emes pe! Nur-Sultan qalasynda dıa­lızdegi emdelýshiler jáne ishki organdaryna transplantasııa jasalǵan adamdar arasyndaǵy Ult­tyq sporttyq oıyn­dar­dyń ashylý saltanaty ótti.

Qoǵam • 20 Maýsym, 2019

Áke degen uly esim

Álemniń kóptegen elderinde Halyqaralyq ákeler kúnin atap ótý dástúrge aınalǵan. Bizdiń elimizde bul kún arnaıy bekitilmegenimen, Birikken Ulttar Uıymynyń Qazaqstandaǵy keńsesi taıaýda ákelerdiń basqosýyn ótkizdi.

Medısına • 14 Maýsym, 2019

Medısına maıtalmandary marapattaldy

Dáriger mamandyǵyn tańdaý úshin meıirim tóger júrek pen úlken adamı qundylyqtardy qasterleı bilý qajet. О́ıtkeni aq jeleńdi jandar pasıentke bilimi men biligin, júrek jylýyn syılamasa, dendegen dertti jeńý múmkindigi taryla túspek. Sondyqtan dárigerlerdiń alǵaýsyz meıiriminiń ózi shıpaly em ispetti.

Medısına • 11 Maýsym, 2019

Meıirger mamandarynyń biliktiligi artady

Medısınalyq qyzmet kórsetýde aýqymdy topty quraıtyn alǵashqy býyn – meıirgerler. Sondyqtan meıirger qyzmetin damytý asa mańyzdy istiń qatarynda. Syrqamaıtyn, dárigerge qaralmaıtyn adam joq.

Qoǵam • 31 Mamyr, 2019

Balalarymyz qaýip-qaterden qorǵalǵan ba?

Balalar men jasóspirimderdiń búgingi tynysy men erteńgi bolashaǵyna bas qatyrmaıtyn memlekettiń keleshegi joq. Bul – dáleldeýdi qajet etpeıtin aksıoma. Iá, balanyń qamsyz ómiri, mektep qabyr­ǵasynda oqý-bilimmen sýsyndap, kele­shekte ornyn tabýy ata-ananyń ǵana emes, búkil qoǵamnyń, memlekettiń, tipti adamzat balasynyń birge qarastyratyn máselesi. Jýyrda elordada BUU Balalar qory (IýNISEF) men Densaýlyq saq­taý mınıstrligi JITS-tiń aldyn alý já­ne oǵan qarsy kúres respýblıkalyq or­talyǵynyń keńesinde AITV-men ómir súrip jatqan balalar men jas­ós­pirimderge psıhologııalyq-áleýmettik qol­daý kórsetýdiń ulttyq standarttary jaıly keńinen aıtyldy.

Medısına • 28 Mamyr, 2019

«Goshe» buǵaýyna túskender

1882 jyly alǵash tústep jazǵan fransýz dárigeri Goshe atymen ǵylymǵa engen bul aýrý genetıkalyq syrqatqa jatady. Lızosomdyq jınaqtaýshy aýrýlar tobyna jatatyn tuqym qýalaıtyn 50 derttiń biri. Adam aǵzasynda lızosom fermentteriniń genetıkalyq jetispeýshiliginen túrli organdar men tinderde makromolekýlalardyń jınaqtalýyna ákeletin aýrýdyń dıagnozyn der kezinde qoıyp, qajetti ferment berilmese, mundaı pasıentterdiń jaǵdaıy óte aýyr. Jas óskinniń kókteı solýy múmkin.

Rýhanııat • 14 Mamyr, 2019

Aqsaqaldyqtyń júgin aýdarmaı alyp júrý – úlken syn

Memleket jáne qoǵam qaıratkeri, el tarıhyndaǵy kásibı Parlamenttiń joǵary palatasynyń tuńǵysh tóraǵasy О́mirbek BAIGELDI búginde seksenniń seńgirine shyǵyp otyr. El aǵasyn 80 jasymen quttyqtaı otyryp, osy suhbatty oqyrman nazaryna usynamyz.

Qoǵam • 30 Sáýir, 2019

Balalardyń durys tamaqtanbaýy kóp qıyndyqqa ushyratady

Qazirgi ýaqytta Ortalyq Azııa elderi balalar semizdiginiń taralýy jóninen álem boıynsha ekinshi orynda tur. Bul týraly jasóspirim balalardyń tamaqtanýyn jaqsartý jónindegi sımpozıýmda aıtyldy.

Medısına • 26 Sáýir, 2019

Papılloma vırýsy shyrmaýynan abaı bolyńyz!

Qazirgi zamannyń adamy vırýstyń san túrli bolatynynan habardar. Tiri aǵzanyń boıynda ósip-ónip, zııan keltiretin vırýstardyń ishinde onkoaýrýlardy týdyratyn papılloma vırýstary anyqtalǵaly, dúnıe júzinde atalǵan vırýspen kúres bastalyp ketti.