Uly akterge arnalǵan albom-kitap

Bıyl qazaq teatr óneriniń negizin qalaýshylardyń biri, Sosıalıstik Eńbek Eri, KSRO hám Qazaq KSR Memlekettik syılyq­tarynyń laýreaty, halyq ártisi Seráli Qojamqulovtyń týǵanyna 115 jyl tolyp otyr. El máde­nıeti­niń osynaý mereıli oqıǵasy aıasynda Almatydaǵy Ortalyq memlekettik muraǵatta uly akterge arnalǵan «Sheberlik shy­ńy» atty albom-kitaptyń tusaý­keser tanystyrylymy bolyp ótti. Bul rásimniń muraǵat mekemesinde ótetin jóni de bar eken. Alda 90 jyldyǵyn atap ótkeli otyr­ǵan Ortalyq memlekettik mu­raǵat basshysy Lázzat Aq­taeva­nyń aıtýynsha, 1979 jyly Seraǵań muraǵatqa óz qolynan 192 is qujatyn ákelip tapsyrǵan kórinedi. Sodan beri S.Qojam­qulov­tyń ǵylymı-saraptamalyq óńdeýden ótken jeke qory mu­raǵat bóliminde muqııat saqtalyp keledi. Munda sańlaq akter oı­naǵan rólderdiń mátinderi, qol­jaz­balar, jazysqan hattar, fotosýretter, marapattar, basqa da qujattar jeterlik. Mine, atal­mysh albom-kitapty quras­ty­ryp daıyndaý barysynda osy jeke qordaǵy baı materıaldardy paıdalanǵandaryn akterdiń qyzy men kúıeý balasy – Renata Seráliqyzy jáne professor Ahmet Musa aıtyp ótti. Albom-kitap «Kıizkitap» baspasynan Baı­lanys jáne aqparat mınıstrli­giniń qoldaýymen shyǵarylypty. Tórt bólimnen turatyn albom-kitapta sahna sańlaǵynyń ómirbaıany men shyǵarmashylyq joly keńinen qamtylǵan deýge bolady. Albom-kitaptyń kórikti ári mazmundy bolyp shyǵýyna mura­ǵat qyzmetkerlerimen birge M.Áýezov teatrynyń ujymy da atsalysqan. Kóptegen sahna kórinisteri men kıno rólderiniń sýretteri, joǵa­ry mem­lekettik marapattardyń tapsy­rylý sátteri, qanshama gramotalar men dıplomdar, qut­tyqtaýlardyń naq osy qara sha­ńyraqtan alynyp berilýi al­bom-kitaptyń qundyly­ǵyn art­tyra túsken. S.Qojamqulovqa arnalǵan «She­­berlik shyńy» albom-kita­by­men birge osy arada uly akter týraly materıaldardy ómir bo­ıy jınastyryp, buǵan deıin «Akter jáne Azamat», «Sheberlik mektebi» jınaqtarynyń shyǵýy­na mu­ryn­dyq bolǵan professor Ahmet Musanyń da «Atamura» baspa­sy­nan shyqqan eki kitaby tanys­ty­ryldy. Baspa dırektory Raqym­ǵalı Qul-Muhammed «Qa­zaq-qyr­ǵyz jyrlaryndaǵy birlestik» jáne «Negizgi maqsat – memlekettik tildi meńgerý» dep atalatyn bul kitaptardy joǵary baǵalady. Akademıkter Seıit Qas­qa­basov, О́mirzaq Aıtbaıuly, ja­zý­shy Ahat Jaqsybaev, Márııam Seráliqyzy, Seraǵańnyń nemeresi, Birikken Arab Ámirlikterin­degi Qazaqstan elshisi Asqar Mýsınov jáne bas­qalar uly akter­diń ónegeli ómiri jaıyn­da estelik aı­typ, kóptegen ǵıbrat­ty jaı­lardy alǵa tartty, kózaıym albom-kitap haqynda oń pikirlerin bildirdi. Al, «Kıizkitap» baspa­sy­nyń dırektory, kórkem joba avtory Sháızada Baıkenova «Sheberlik shyńy» albom-ki­taby­nyń Máskeýde ótken ha­lyqaralyq konkýrsta «Má­de­nıet, bilim jáne ǵy­lym» ata­lymy boıynsha laýreat bol­yp úlgergen qýanyshty haba­ryn sú­ıinshilep jetkizdi. Qorǵanbek AMANJOL.