12 Shilde, 2011

Bas qalamdy maqtan tutamyn

288 ret kórsetildi
«Elý jylda el jańa», degen ǵoı burynǵylar. Mine, sońǵy eki-úsh on­jyl­dyqtyń ózinde álem­de adam oılamastaı óz­gerister boldy. Keshegi jarty álemdi jaılaǵan Keńes Odaǵy kelmeske ketti. Onyń ornynda birneshe táýelsiz memleket ornady. Sonyń biri – búgin tórtkúl dúnıe túgel moıyndaǵan Qazaq eli. Ulan-ǵaıyr keń dala­ny «aq bilektiń kúshimen, aq naızanyń ushymen qorǵa­ǵan» ata-baba arma­ny oryn­dalyp, Aqord­aly As­tanasy álemdi tam­sandyrǵan Táýelsiz Qa­zaq­stan órkenıet bıiginde óziniń laıyqty or­nyn aldy. Bir kezde tarydaı shashylǵan qa­zaqtar 10 mıllıonǵa jetsek dep ar­man­daýshy edik. Qazir egemen elimizdiń ózinde 10 mıllıonnan astam qazaqtar tursa, dúnıe júzindegi qandastarymyzdyń sany 15 mıllıonnan asyp jyǵyldy. Tuńǵysh Prezıdentimiz Nursultan Nazarbaevtyń teńdessiz erligi men eren erik-jigeriniń arqasynda ómirge kelgen Astana búkil qazaq jurtynyń aıbyny men aıbaryna aınaldy. Sán-saltanaty jaras­qan elordamyz búginde kelisim men beı­bitshiliktiń, tatýlyq pen tolerantty­lyqtyń álemdik besigi sekildi. Dúnıe júzindegi eń bedeldi uıym – EQYU-nyń sammıti ótip, jahandyq jetekshi 55 mem­lekettiń basshylary Astanaǵa jına­lyp, adamzatty tolǵandyratyn ortaq múd­de­lerdi talqylaǵan kezde tóbemiz kókke jetkendeı qýanyp, elimiz úshin, álem moıyn­daǵan Elbasymyz úshin maqta­nyshqa bólendik. Men bul qalaǵa 1962 jyly kelip, osyndaǵy aýylsharýashylyq ınstıtýty­na túsken edim. Instıtýtty támamdaǵan­nan keıin osy qalada eńbek jolymdy jal­ǵastyryp, jarty ǵasyrdan astam ýaqyt­tan beri Astana qalasymen barlyq oı-armanymdy, úmit-maqsatymdy ushtas­ty­­ryp kelemin. Men kóp jyl boıy oblys­tyq aýyl sharýashylyq mekemesinde qyz­met atqardym. Osy qalada turyp eńbek etkendikten, oblys ortalyǵynyń aýyl sharýashylyq ónimderimen qamta­masyz etilip, qala mańaıynda azyq-túlik beldeýiniń qalyptasýyna ózimdik úle­simdi qostym. Tuńǵysh Prezıdentimiz Nursultan Nazarbaev elordany Aqmola oblysynyń orta­lyǵyna kóshirgen kúnnen bastap, bas qalamyzdyń berik azyq-túlik beldeýin jasaý jóninde bastama kóterdi. Burynǵy qalyptasqan bazany nyǵaıtyp, aýyl sharýa­shylyq ónimderin qaıta óńdeıtin óndiris oshaqtaryn ashýdy, olardy búgingi zamannyń ozyq tehno­logııa­larmen jaraq­tan­dyrýdy kún tártibine qoı­dy. Táji­rıbeli aýyl sharýashy­lyǵynyń mama­ny retinde men bul bas­tamany ýaqyt tala­byna jaýap beretin, der kezinde qolǵa alyn­ǵan shara dep esepteımin. Qala­myz kún­nen-kúnge kór­keıip, ósip keledi. Qala tur­ǵyn­darynyń sany da kún saıyn artýda. Endeshe, elor­danyń mańaıynda qýat­ty azyq-túlik beldeýin jasap, qaıta óńdeý ónerkásibin nyǵaıtý ýaqyt talaby. Árıne, burynǵy Selınograd qalasymen búgingi Asta­nany salystyrý múm­kin emes. Ekeýiniń arasy jer men kókteı. Buryn Selınogradta 5 qabatty «hrýshevkalardan» kóz súrinetin bolsa, qazir álemdik arhı­tektýranyń ozyq úlgilerimen boı kótergen sáýletti ǵımarat­tarǵa qarasań kóziń toımaı, kóńiliń marqaıady. Buryn qaladaǵy qandasta­ry­myzdyń úlesi 15 paıyz deń­geıinen aspasa, qazir Astanadaǵy qandas­tarymyz 70 paıyzǵa jetip jyǵyldy. Astananyń áleýmettik kelbeti ózgerip, eko­nomıkalyq qýaty artty. Mine, munyń bári Elbasynyń eńbegi men el egemendiginiń arqasy. Mine, Astana qalasynyń 13 jyldyq múshel merekesi zor órleý ústinde atalyp ótildi. Bıyl Táýelsizdigimizdiń 20 jyl­dyǵy men Astana qalasynyń bir múshel jasqa tolǵan mereıli merekeleri tuspa-tus keldi. Astana kúni merekesi búkil egemen elimizdiń halqy atap ótetin aıtýly kúnge aınaldy. Ol zańdy da. Astana – Táýelsizdigimizdiń tól perzenti. Qala merekesi kúni Elbasy elimizdegi jańa 75 iri kásiporyndy iske qosty. Bul ınves­tısııalyq jobalardyń nátıjesinde 114 mıllıard teńgeniń ınvestısııasy ıgerilip, 10 myńǵa taıaý jańa jumys orny ashyldy. «Osynyń barlyǵy «Astananyń órkendeýi – Qazaqstannyń órkendeýi» degen uranmen salynyp jatqan jas Astana­myzdyń merekesine – elorda kúnine oraı barlyq óńirlerdiń úlken tartýy, úlken syılyǵy bolyp sanalady», dep atap kórsetti Elbasy osy iri jobalardyń tusaý­keser saltanatynda. Iá, osy 13 jyl ishinde qalamyzdyń jetken jetistigin kórip, Táýelsizdigimizdiń arqasynda alynatyn aldaǵy asýlarǵa zor senim, úkili úmitpen qaraımyn. Arý As­tananyń ajary kúnnen-kúnge jaınaı berip, Qazaq­stannyń táýelsizdik aıasynda alatyn bıikteri asqarly bolǵaı! Aısabaı ShAǴYROV, aýyl sharýashylyǵy salasynyń qurmetti qyzmetkeri, zeınetker.
Sońǵy jańalyqtar

Amanatqa adaldyq

Ádebıet • Keshe

Jantórın jańalyǵy

Kıno • Keshe

Azattyq úshin arpalysqan

Tarıh • Keshe

Dıllıan Ýaıt qaharyna mindi

Kásipqoı boks • Keshe

Uqsas jańalyqtar