16 Shilde, 2011

Ábdisalan

310 ret kórsetildi
Qazaq boksynyń qudireti Á.Nurmahanovtyń esimin ult sportyna sińirgen eńbegine saı dárejede qasterleı alyp júrmiz be? Shyn máninde de, ótken ǵasyrda qaz turyp, qanat qaqqan qazaq boksyn osynaý batyr tulǵaly bahadúrsiz kózge elestetý múmkin emes-tin. Bálkim, qazir aıtýǵa ǵana ońaı. Aýyldan Almatyǵa arman qýyp kelgen qarapaıym jigit az jyldarda baǵyn­dyr­ǵan bıikter tutas ulttyń abyroı-na­my­symen astasqan keremet deńgeıge kó­te­rildi. Sol jetistikterdi bir sát jipke tizip kóreıikshi. О́z Qazaqstanynyń 11 dúrkin chempıony, KSRO chempıonatynyń 2 márte kúmis júldegeri, KSRO halyqtary spar­takıadasynyń 2 márte qola júldegeri, Birinshi Azııa-Afrıka oıyndarynyń (GANEFO) jeńimpazy. «Býrevestnık» Ortalyq keńesiniń 7 dúrkin, «Eńbek rezervteri» Or­ta­lyq keńesiniń 6 dúrkin chempıony. Qa­zaq­tan shyqqan alǵashqy eńbek sińirgen sport sheberi. Respýblıkanyń eńbek sińir­gen jattyqtyrýshysy. Sportty ǵylym­men ushtastyryp bıologııa ǵylymynyń kandıdaty atanǵan, bolashaq sportshy­lar­ǵa ulaǵatty ustazdyq etip, dáris oqyp professor bolǵan alǵashqy qazaǵyńyz osy kisi. Bul degenińiz tolaıym eńbek, tynym­syz izdeniske toly jankeshti ómir ǵoı. Odan qala berdi, táýelsiz Qazaq eliniń boks­shylaryn Atlantadaǵy Olımpıadaǵa bastap baryp, álemniń 197 eliniń ishinen mereıli 3-shi oryndy bókterip qaıtqan, sóıtip, aıdy as­panǵa shyǵarǵan ulttyq quramanyń alǵash­qy qaharman bas bapkeri de osy aǵamyz. Bul jáıt te Olımpııa tarıhynda kók baı­raqty tuńǵysh kótergen qazaq boksy úshin zor tabys, bolashaqqa aq jol salǵan qy­dyr nyshandy eresen erlikpen barabar-tyn. Ol kisi tiri bolǵanda bıyl 75-ke tola­dy eken. Sáýir aıynda Almatydaǵy Sport jáne týrızm akademııasynda dańqty boks­shy­ny eske alý jıyny ótkeni esimizde.  Sonda kók baıraǵymyzdyń álemdik dodalarda bıik jelbireýine jol ashqan bir­týardyń esimi buǵan deıin de eskerýsiz qalmaǵanyna kóz jetkizdik. Týǵan jeri Túrki­­standa kóshe berilgen, Ábdisalan atyn­­­­daǵy boks mektebi men boks klýby ju­mys isteıdi. Byltyrǵa deıin Á.Nur­mahanov týrnıri ótkizilip keldi. Eleýsizdeý demesek, boks saıypqyrany atyndaǵy kóshe Almatyda da bar. Turǵan úıinde jáne ózi oqyp, jumys istegen ınstıtýt or­da­synda eskertkish-taqta ornatylǵan. So­ny­men birge bilikti ustaz-ǵalymnyń esimi osy Qazaq sport jáne týrızm aka­de­mııa­synyń Boks jáne aýyr atletıka kafed­ra­sy men eń jaqsy jattyǵý zalyna berilipti. Jyl saıyn úzdik stýdentke dańqty boks­shy atyndaǵy arnaıy stıpendııa taǵaıyndalyp turady eken. Ázirge istelgen isterdiń uzyn­yrǵasy osy. Bylaı qaraǵanda, bir adam úshin az da qurmet emes. Al, biraq boks spor­tyndaǵy biregeıimiz úshin she? Oıla­nyp qalamyz. Ábdisalan aǵa halqymyzdyń batyrlyq epostarynyń ishinde, ásirese «Qobylandy batyr» jyryn jaqsy kóredi eken. «Shirkin aı, Qobylandy batyr jaıynda fılm túsirilip, batyrdyń rólin oınaýǵa meni sha­qyrsa, oılanbaı barar edim» – dep ar­man­daǵan sátteri de az bolmapty. Bunyń máni­si de bar sııaqty. О́ıtkeni, onyń ata-baba­lary Qostanaı – Torǵaı óńirin mekendegen qypshaqtar. Sózdi júıelep túbinen tartqanda, basqa qypshaqty bilmeımin, dál Ábdisalan aǵany Qobylandy batyrdyń urpaǵy demeýdiń qısyny kelmeıdi. Segiz qıyr shartarapqa týǵan halqynyń atyn shyǵaryp, mereıin ústem etken, jeńis baıraǵyn san márte kótertken Ábekeń ertedegi jaýjúrek batyrlarymyzdan kem be eken? Al, berige kelsek, «arǵy atasy qajy edi» dep danyshpan Abaı aıtqandaı, gúrzi judyryq alybymyzdyń bir emes, eki birdeı atasy – óz atasy Ámir de, naǵashy atasy Syzdyq ta Mekkege baryp, musyl­man­dyqtyń eń úlken ımandylyq paryzyn ótep, ǵıbadat etip qaıtqan jandar. Osy­lar­ǵa qaraǵanda, qazaq boksynyń qara nary sanalatyn Ábdisalan Nurma­hanuly­nyń boıyndaǵy tektilik, tabandylyq, na­my­skerlik, qaırattylyq qaınarlarynyń da tegin jerden shyǵyp jatpaǵandyǵyn ań­ǵaryp paıymdasaq kerek-ti. О́z ákesi Nurmahan 32-niń apatynda atamekeni Torǵaıdan úrim-butaq, záýzátin asharshylyq aranynan ala qashyp, О́zbek­stan­ǵa kelip jansaýǵalapty. Sonda Ámý­da­rııa­nyń boıynda balyqshylyqty kásip qy­lyp, náýbet quryǵynan bala-shaǵasyn aman saqtap qalǵan kórinedi. Nurmahan alyp deneli, boıy eki metrden asatyn, zor kúsh ıesi eken. Kezinde ataqty balýan Qa­jymuqanǵa serik bolyp birge júrgen. Kóp sóılemeıdi. Mańǵaz. Ury-qarylar aýyl­dyń malyn barymtalap urlaǵanda, jas kezinde ózenniń ótkelinde jalǵyz ózi turyp, álgilerdi túgel attan túsirip, jylqyny aman alyp qalatyn bolǵan. О́zi ómirbaqı mal­shy bolyp, jyl­qy, sıyr, qoı baǵyp, adal eńbekpen kúnelt­ken. Sondaı-aq, Áb­di­salannyń aǵa­sy Ábýlaqap ta qara kúsh­tiń keni bolǵan, eshkimnen qorqyp ımenýdi bilmegen. «Alyp – anadan» deıdi ǵoı. Anasynyń esimi Sholpan. О́te sulý, aqjarqyn, kópshil, minezge baı, qaıyrymy mol adam bolypty. Sodan da shyǵar, turmystyń aýyrlyǵyna qaramastan, óziniń toǵyz balasyna qosa, aǵaıyn-juraǵattardyń jetimekterin de asyrap, baǵyp jetkizipti. Keıin solardyń ishinde Arzyqul Nur­myshev dárigerlik ınstıtýtyn, О́serbaı po­­lı­tehnıkalyq ınstıtýtty bitirip, aıtý­ly azamattar qataryna qosylǵan. Ashar­shy­lyq kezinde panasyz qalǵan Anar degen qyz balany da qolyna alyp asyraǵan. Qaı­ran, qazaq áıeliniń, ana júreginiń keń­digi emes pe! Kim-kimge qarasqandaı, kim-kimge aýzynan jyryp tamaǵyn bólis­ken­deı zaman edi ol. Mundaı jandarǵa «qudaı beredi» dep qazaq tegin aıtpaǵan ǵoı. «Anar týǵan ápkemiz sııaqty boldy, úlken jarystardan kelgende tátti-dámdisin ma­ǵan saqtap otyrýshy edi, átteń...» dep Áb­di­salan aǵa ózi alpysqa tolar qarsańda bizdeı jýrnalıst inisine syr ashqany bar edi. Ábdisalan Nurmahannyń kindiginen taraǵan toǵyz perzenttiń, Ernazardyń Er­tós­tigi syqyldy kenjesi bolmaǵanymen, segizinshisi eken. Biraq ony Ertóstikke uq­sa­­typ turatyn bir jaǵdaı, basqa baýyr­larynyń báriniń famılııalary uly ata­larynyń atymen Ámirov bolyp jazylsa, jalǵyz bul ǵana Nurmahanov atalyp, el namysyn qorǵaǵan bylǵary qolǵap doda­larynda áke atyn álemniń talaı jerine áıgiledi, «Nurmahanov» dese qazaq boksy­nyń balamasy aıtylatyndaı dáre­jege jetkizdi. Suńǵyla áke boıshań, kesek te shy­myr, otty da órshil bop ósip kele jatqan segizinshi perzentinen sol kezde-aq sondaı úlken úmit kútti me eken, qazaq sportynyń tarıhyna altyn áriptermen jazylatyn balasynyń baqytty bolasha­ǵyn júrek, shirkin, sezip, boljap bildi me eken? Bala Salan erketotaı bolǵan joq, sholjańdap ósken joq. Soǵys ýaqyty, turmys taýqymeti ondaıdy kótermeıtin edi. On jasyna deıin ákesimen birge qoı baqty. Birde qaýǵamen birge kúmp etip tereńdigi 20 metr qudyqqa túsip ketkeni de bar qoı sýǵaryp júrgende. Alda kóretin ja­ryǵy bar eken. Bóribas degen ıtin qu­shaq­tap júredi, deıdi. Sonda jalǵyz qal­ǵanynda otarǵa qasqyr da shaýypty. Bir ǵajaby, qoıdyń shyjǵyrǵan maıyn keseni toltyra simirip iship qoıady eken. Bul da alyptarǵa tán, batyrlarǵa tán daralyq belgi bolar. Sodan 1946 jyly úlken aǵasy Ábdijálel maıdannan oralyp, kishkentaı Salandy mektepke bergizedi. Sóıtip, bola­shaq dańqty boksshy mektep tabal­dy­ry­ǵyn on jasynda attap, birinshi-ekinshi klas­tardy tájikshe, úshinshi-tórtinshi klas­tardy ózbekshe oqıdy. 1950 jyly Nur­ma­han aqsaqal búkil qara ormanymen elge qa­raı jaqyndap, Túrkistanǵa kóship keledi. Jalpy, sportqa, boksqa degen sanaly qushtarlyq ta osy qasıetti Túrkistan qa­lasynda oıana bastaıdy. Alǵashynda kó­she-kóshe bolyp bólinip tóbeles jasaı­tyn balalar kele-kele ondaı balalyq «pendeshilikti» qoıyp, neǵurlym mándirek, mazmun­dy­raq qareketterge bet burady. Shyndyǵy kerek. Túrkistan qalasyndaǵy Sattar Erýbaev atyndaǵy mektepte sol kezde dene­shy­nyqtyrý páni birsydyrǵy táýir júr­gizi­letin, basketbol, voleıboldy bul mek­tep­tiń oqýshylary jaqsy meńgerip shyǵa­tyn. Al boks... Boksqa Ábdisalan ózinen birer jas úlken kóshe tentegi, ıaǵnı «ata­ma­ny» Moldabek Quralbaevtyń yqpalymen ynta qoıdy. «Er shekispeı, bekispeıdi», de­gen ras. Ekeýi tanysqan bette jekpe-jekke shyǵyp, keıin dostasypty. Moldabekte bylǵary qolǵap ta, qum tol­tyrylǵan qap­shyq ta bar eken. Keıinirek kóptegen bylǵary qolǵap sheberlerine us­taz­dyq etken Konstantın Gra­do­polovtyń «Boks» dep atalatyn oqýlyǵyn da qolǵa túsiredi. Osy ara­da aldyn ala aı­ta­ıyq, bertinde qazaqtyń boksqumar jasóspirim­de­ri­ne arnap «Boksshy bol­ǵyń kele me?» atty oqý­lyq kitapty Ábekeń ózi de jazyp, bastyryp shy­ǵar­dy. Kópten bergi ish­teı shıryqtyryp júr­gen arma­nynyń sátin keltirip oryndaǵan. Al, sonaý 1950-1951 jyldary, 14-15 jasar ar­manshyl, al­byrt shaqtarynda K.Gra­do­polovtyń «Boksy» kóp kómegin tıgizgen-di. Bu­lar osy kitap boıynsha birlesip alǵashqy jatty­ǵý­laryn jasap, boks álemi­niń shym-shytyryq, eliktirgish qupııalaryn meń­ge­rýge kiriskenin ká­dim­gideı kóz aldyma eles­tetemin. Úlken boks, naǵyz boks alda, Almaty­da kú­tip turǵan-dy. Ábdisalan jetijyl­dyqty bitirgen soń astanaǵa kelip, temir jol tehnıkýmyna oqýǵa tústi. Osynda basketboldan tehnıkým qu­ra­masynyń sapyn­da oınady, jeńil atletıkamen shuǵyl­dan­dy. Boıyndaǵy bula kúsh bulqyndyryp, ańsarly shólmen kelgen balǵyn jas sporttyń barsha túrin ystyq­taı qaba bergisi keldi. Tipti, ıadro serpýden Almaty qalasynyń chempıony da boldy. Ataqty voleıbolshy Oktıabr Ja­ryl­ǵapov ony voleıbolǵa tartty. «Ala­qa­n­yń jal­paq, qol­daryń uzyn, boıyń bıik, qaıratyń myǵym, shapshańsyń, senen my­naý degen voleıbolshy shyǵady!» Shy­nyn­da da Ábdisalannyń sol kezde qaı sport túrimen aınalyssa da joǵary nátıjelerge jetetin múmkindikteri bar-tyn. Boıy 1 metr 90 santımetr, salmaǵy 80 kıloǵa taıaý. Kúsh-qaıraty, Qobylandy babasyna tartqan, tasqyn. Biraq qazaq sportynyń baǵyna qaraı Ábdisalannyń ózi boksty qalady. Osy boks úshin úsh jyl oqyǵan temirjol tehnıkýmyn tastap, dene tárbıesi teh­nıkýmynyń ekinshi kýrsyna aýysty. Ony 1957 jyly támámdap, ile fızkýltýra ıns­tıtýtyna tústi. Bul kezde Nur­ma­hanov respýblıkaǵa áıgili, Odaqta top ja­ryp kórine bastaǵan, bolashaǵynan úlken úmit kúttirgen tanymal boksshy bolatyn. Endi osy dárejege qalaı jetkenin baıandaý úshin sál sheginis jasaýǵa týra keledi. Jańa Ábdisalan ózi ár kemeniń quı­ry­ǵyn bir ustamaı, túpkilikti bokspen shu­ǵyl­danýǵa bekindi dedik. Oǵan aǵa jol­dasy, ataqty voleıbolshy, «Býrevestnık» komandasynyń negizin qalap, talaı ta­masha jeńisterge jetkizgen aıaýly Oktıabr Jarylǵapov ta túsinistikpen qarap, boks­tan bilikti jattyqtyrýshy Dáýletkereı Mýllaevka ózi ertip ákelip tabys etken-di. Bir ǵajaby, Ábdisalannyń bokspen sh­u­ǵyl­danýyna úı-ishi úzildi-kesildi qarsy bolady. Olardyń uǵymynsha, boks degen – tóbeles. «Mıy shaıqalady, kózi kógeredi, bet-aýzy buzylady, densaýlyqtan aıryla­dy. Alla-aý, bul tóbelesken qorazdar sııaqty judyryqtasqannan basqa kásip, basqa oıyn quryp qalyp pa?!». Sodan 1955 jyly babyndaǵy Ábdisalan KSRO-nyń jastar arasyndaǵy birinshiligine qa­ty­syp jatqanda sońynan: «Balany alyp kel, boks-soksyna túspesin», dep úlken ápke­si Bıbishti jiberedi. Kishi inisin janyndaı jaqsy kóretin, ózi adýyndy, iri deneli Bı-apań Lenıngradtyń «Astorııa» meıman­ha­na­synda jatqan Ábdisalanǵa jetip baryp, jan­dár­men degende taýyp alady ǵoı. Uıqy­daǵy jigitti «solaı da solaı» dep kezekshi kelip oıatady. Shyqsa, óziniń Bı-apasy, bozdap jylap tur. Ápke­sin sabasyna túsirip, kó­ńilin ornyqtyryp, erteńine aqtyq aı­qas­qa ertip aparady. Árıne, boks bıkeshterdiń ermek úshin ala­qan soǵatyn oıyny emes. Sart ta surt. Birinshi ret kórgen aýyl ada­mynyń uǵy­myn­sha, tipten qııan-keski, naǵyz «holıgan­dar­dyń» tóbelesi. Sonda Bıbish ápkesi shydaı almaı shyrqyrap, rıngke qaraı umtylyp, tóreshige «toqtat, toqtat, myna bezobra­zııa­ny!» dep aıqaılap jiberipti. Sol joly Odaqtyq jarysta alǵash ret altynnan alqa taǵyp, jastar arasynda KSRO chem­pıony atanyp, elge úlken abyroımen, qýa­nyshpen oralǵan Ábekeń osy bir oqıǵany jymııa kúlip, ómirden erterek ótken súıikti ápkesin saǵyna otyryp eske alýshy edi. Sóıtken Ábekeńniń ózi de baqılyq bolǵanyna ne dersiz. Osy arada bir aıta keterlik jaǵdaı, jalpy Nurmahan aqsaqaldyń áýletinde ımandylyq, syılastyq, baýyrmaldylyq, úlkenniń betine kelmeý sııaqty qasıetter ejelden ata tárbıesimen, ana sútimen berik dástúr bolyp qalyptasypty. Mysaly, Ábekeńniń úlken sportshy, halqynyń qa­dir­mendi azamaty bolyp ósýinde jańaǵy aıtqan ápkesi Bıbishtiń, úlken aǵasy Ábdi­jáleldiń sińirgen eńbekteri ushan-teńiz. Nurmahannan taraǵan toǵyz aǵaıyndy aǵaly-qaryndastylar jaqsy-jaman ýa­qyt­tarda árqashan birin-biri demep, úlkeni kishisine qamqorshy bolyp, kishisi úlkeni­niń aıtqanyn eki etkizbeı tyńdap oryn­daı­tyn izettilik, parasattylyq rýhynda ǵumyr keshken. Ápke-qaryndastary degende Ábekeńniń ózi de ishken asyn jerge qoıatyny sondaı kishik, sońdaı qamqorshy bolyp ótkenin jan jary Kúlpásh apaı eljireı aıtady. Sonymen... Ábdisalandy Oktıabr Ja­ryl­ǵapov kánigi jattyqtyrýshy Dáýlet­kereı Mýllaevqa ertip keldi dedik. Naǵyz jattyǵý, boks óneriniń qyr-syrlaryn shyn­dap ıgerý, onyń árbir tarmaǵyn jilinshiktep úırený, naǵyz ter tógý sol kezden bastalǵan-dy. Osynda respýblıkanyń eń tańdaýly, eń myqty bylǵary qolǵap sheberleri, aýyr salmaqta óner kórsetetin Leonıd Gıldınmen, Semen Lıbermanmen jáne basqalarmen júzdesti. Dodaly tartystarda básekeles­ti, óziniń moıymas jigerin, qaısarlyǵyn tanyta bildi, boksty tek basqa-kózge tópe­lep judyryqtasý dep uqpaı, oılap oınaý­ǵa umtyldy, aldamshy qımyldar arqyly qarsylasyn qapy soq­tyratyn boldy. Mine, sonyń arqasynda 19 jasar Ábdisalan, ásirese respýblı­ka­nyń qazaq qaýymyn erekshe qýantyp, 1955 jyly Qazaqstan chempıonatynda ozyp shyǵyp, mereıi bıik boldy, tuńǵysh ret Keńes Odaǵynyń birinshiligine qatysatyn respýblıka qurama komandasynyń quramy­na kirgizildi. Sportta da barmaq basty, kóz qysty bura tartýlar, ózimdiki degenge búırek burýlar, kórine kózge qııanattar bolyp turady eken. Boks óneriniń jiligin shaǵyp, maıyn ishken, onyń qıyn asýly, taıǵaq keshýli buralań joldarynyń bárinen ótken, al ózi keıin ádiletti tóreshi, janashyr jattyqtyrýshy, táýelsiz Qazaqstan qura­ma­synyń bas bapkeri bolǵan Ábdisa­lan Nurmahanuly sporttyq taǵdyr-talaıynda ondaı ádiletsizdikterdiń neshe sanyn kór­gen bolatyn. Qaısybir sport tóńiregindegi bıshigeshter 1956 jyly Máskeýde ótetin KSRO halyqtarynyń birinshi spartakıa­da­syna S.Lıbermandy tyqpalap ótkizip ji­ber­mekshi bolyp, utylyp tursa da, je­ńisti soǵan alyp bergen ǵoı. Aqyry bul iske Keńes Odaǵynyń on dúrkin chempıony bolǵan Sergeı Sherbakov aralasyp, Lıberman men Ábdisalan aq sharshyly alań­da qaıtadan toqaılasyp, taıtalasady. Sol joly Ábekeń namysqa shaýyp, Qobylandy babasynyń arýaǵyna syıynyp, ákki qar­sy­lasyn eki márte sulatyp salady. Osy jeńis Qazaqstan aýqymynda kimniń kim ekendigin dáleldep qana qoımaı, Odaqta bo­lyp jatatyn dúbirli joryqtarǵa dań­ǵyl jol ashyp edi. Kelesi, ıaǵnı 1957 jyly ol tuńǵysh ret KSRO birinshiligine qatysty. Aqtyq aıqasqa deıin jetip, sońǵy synda boks álemińde «orys tankisi» atanǵan áıgili Andreı Abramovpen qolǵap túıistirýdiń sáti tústi. Buǵan deıin asa myqty sheberler Gennadıı Popov pen Sergeı Iаkovenkony qaqyratqan joıqyn shabýyl ıesi jas qazaq jigiti, shyndyǵy kerek, Máskeý jan­kúıer­lerine de unaı bastaǵan. Boksshylyq qysqa jolynda Ábdisalan birtalaı kúr­de­li, shıelenisken túıinderdi sheship úl­ger­gen bolatyn. Biraq dál mynadaı tosyn jaǵ­daı oǵan birinshi ret ushyrasyp tur edi: qarsylasy budan 25 kılogramm aýyr. Árıne, dál mundaı alshaq salmaq aıyr­mashylyǵymen maıtalman boksshyny áli tájirıbesi az jas jigittiń utýy neǵaıbyl-tyn. Sonda da bolsa, 21 jasar Ábdi­sa­lan­nyń eldiń eń bedeldi osynaý jarysynan Almatyǵa kúmis medalmen oralýy asa úl­ken jetistik boldy. Ol tabys búkil­halyq­tyq qýanyshqa aınaldy, rýhanı teperish kó­rip jatqan qazaqtyń ulttyq rýhyn kóterdi. 1962 jyly Kıevte sońǵy synda, ıaǵnı fınalda taǵy da Abramov pen Ábdisalan ekeýi kezdesti. Qazaq boksshysy úshinshi raýndtyń aıaǵyna taman shalt qımyldar jasap, Andreıdi aýyr soqqylardyń astyna aldy. Bir kezde ol qulap tústi. Tóreshi toǵyzǵa deıin sana­ǵan­da da tura almady. Sol kezde gong so­ǵy­lyp, jeńis taǵy da Abramovqa berildi. Ábdisalan taǵy da KSRO birinshiliginiń kúmis medalin qana­ǵat tutty. Áıtkenmen, onyń altynǵa bergisiz ekenin eldiń bári túsindi. Keıin kezdeskende Abramov: «Áb­di­salan, sol joly jekpe-jegimiz taǵy bir mınýtqa sozyl­ǵan­da, sen urmaı-aq ózim-aq qulaıtyn edim», dep qaljyndap júrdi. Al «Sovetskıı sport» gazeti osy chempıonat jaıly esebinde: «Aqyry Abramovqa izbasar ta­byl­dy...» dep jazdy. Shyndyǵynda, izbasar emes, terezesi teń boksshy, keı retterde odan góri myqtyraq boksshy shyǵyp edi. Qalaı bolǵanda da, osydan keıin Ábdi­salan aýyr salmaqta Abramovtan keıingi birden-bir boksshy sanaldy. Sóıtip, ha­lyq­aralyq jarystarǵa, ekinshi kezektegi mártebeli jıyndarǵa jiberilip júrdi. Ábdisalan da osy kezderde óziniń dú­nıe­júzilik deńgeıdegi iri bylǵary qolǵap sheberi ekenin dáleldeı bildi. Mysaly, 1963 jyly Indonezııanyń astanasy Djakartada ótken Azııa, Afrıka, Latyn Ame­rı­kasy, Eýropa elderiniń sport oıyn­dary­na (GANEFO) qatysty. Sol joly Gvıneıadan kelgen 120 kılogramdyq negr boksshysy Mamıdi 40 sekýndta nokaýtqa túsirip, sonaý qııandaǵy elden Qazaqstanǵa bas júldemen oraldy. Sol jekpe-jekti dál janynda turyp tamashalaǵan Ermek Serkebaevtyń jáne sol kezdegi respýblıka sport komıtetiniń tóraǵasy Kárken Ah­metov­tiń qýanyshtaryn tilmen aıtyp jetkizý qıyn edi. Araǵa eki jyl salyp sala kásipodaqtary spartakıadasynda elimizdiń chempıony I.Chepýlısti tize búktirip, je­ńim­paz atandy. Ábdisalannyń osyndaı san­daǵan iri-iri jeńisterine búkil Qazaq­stan hal­qy mereılenip, shattanyp otyrý­shy edi. Aıtqandaı, jańaǵy GANEFO oıyn­dary uıymdastyrý komıtetiniń tóraǵasy Indo­ne­zııanyń prezıdenti Sýkarno bolsa, tór­aǵanyń orynbasary ózimizdiń Kárken Ah­metov-tin. Bul da Qazaqstan sportyna, qazaq halqyna kórsetilgen ózindik qurmet edi. Barlyǵy 239 jekpe-jek ótkizip, sonyń 222-sinde jeńiske jetken Ábekeń bylǵary qolǵapty sheshkennen keıin de súıikti boksy­men qosh aıtysa alǵan joq. Endigi ómirin jas jetkinshekterdi tárbıelep jattyqtyrýǵa arna­dy, dene tárbıesi ınstıtýtynda boks kafedrasyn meńgerdi, buǵan qosa ǵylymı jumyspen shuǵyldanyp, 1972 jyly «Denege túsetin aýyr kúshtiń salmaq qýý men ony qaıtadan qalpyna keltirýge áseri» taqyryby boıynsha dıssertasııa qorǵap, bıologııa ǵylymynyń kandıdaty ataǵyn aldy. Kóp jyldar boıy Qazaq memlekettik ýnıversıtetinde dene tárbıesi ka­fed­ra­­synyń meńgerýshisi bolyp istedi. Dosent. Professor. Mine, osy ulaǵatty is­ter bir adam úshin az ba, álde, kóp pe?! Bálkim, báz bireýler úshin toqmeıilsýge osylardyń ózi jetkilikti bolar edi. Tek Ábdisalan aǵa úshin emes. Ábekeń óziniń tynymsyz­dy­ǵyn, qaısarlyǵyn, tabandy eńbekqor­ly­ǵyn boksty qoıǵannan keıin birneshe eselep ta­nytty. Ustazdyq, jat­tyq­tyrý­shy­lyq jáne basqa qoǵamdyq qyz­metterin atqara júre, san túrli halyq­ara­lyq týrnırlerde jáne Moskva Olım­pıa­dasynda tóreshilik etti. Ábekeńniń ádil, ári bilgir tóreshiligine boks­shylar qaýymy asa tánti bolatyn. Osylarǵa qosa óz ómir jolynan «Jekpe-jek» derekti hıkaıatyn eki ret ja­rııalapty. Sońǵysy tolyqty­ry­lyp ja­zyl­dy. 1988 jyly «Boks» atty oqýlyq ki­ta­byn shyǵardy. Onda bokstyń damýy, tehnıkasy men tak­tıkasy, olardy úırenip, tolyq ıgerý jol­dary, oqý-jat­ty­ǵý úderis­teri men onyń ádistemelik negizderi tóńi­re­ginde keńinen áńgime qozǵa­lady. Ábekeń­siz ótken toǵyz jyl sol kitaptyń kerektiligine, qundy­ly­ǵyna kózdi jetkize túsip otyr. El quramasyndaǵy bas bapkerlik, Atlanta olımpıadasy Á.Nurmahanovtyń ekin­shi ty­ny­syn ashqan, taǵy da bir jul­dyzdy jyl­dary bolǵan edi. Dodaǵa qosqan saıyp­qy­randary bir altyn, bir kúmis, eki qola medaldi ilip tústi. Sóıtip, joǵaryda aıt­qanymyzdaı, álemdik boks kerýeni sherýi­niń qurmetti úshinshi satysynan oryn aldy. Maq­saty budan da bıik edi. Átteń, Sıdneı Olım­pıadasyna qonaq retinde bardy. Iá, taǵy da arman-aı, dúnıe jalǵan-aı, átteń-aı deımiz. Biraq qazaq sportynyń Qajymuqany tektes batyr alyby – Ábdisalannyń osy­laı­sha jasyndaı jarqyrap ómiri ótkeni­men, dáýreni bitken joq. 75 jyl­dyǵy da ataýsyz qalatyndaı emes. О́zi ketse de, kózi qalǵan. El ornynda. Aldaǵy qarasha aıynyń basynda uly boksshynyń rýhyna baǵyshtalyp as berilmekshi. О́mir joly men sporttyq jetistikteriniń taǵylym­dary keńinen sóz bolatyn keleli ǵylymı-tájirıbelik konferensııa ótpekshi. Álbet­te, buǵan muryndyq bolyp otyrǵan óziniń meshitti ǵalam úıindeı ordasy – Qazaq sport jáne týrızm akademııasy. Odan soń ile-shala akademııanyń sport zalynda negizinen Almaty qalalyq boks federasııa­synyń uıymdastyrýymen Ábdisalan Nur­mahanovqa arnalǵan halyqaralyq týrnır dodasy bastalyp ketpek. 74, 81, 91 jáne 91 kılodan joǵary tórt salmaq sana­tyn­da. Júlde qory da qomaqty. Birinshi oryn­ǵa – 3 myń dollar, ekinshi orynǵa – 2 myń, úshin­shi orynǵa – 1 myń. Al, endi aýyr, Ábe­keńniń óz salmaǵyndaǵy absolıýttik jeńimpaz 10 myń dollar júldeli syılyq oljalaıdy. Osy­ǵan uıtqy azamat Amalbek Tshannyń oıyn­sha, aýyr salmaqtaǵy atpal boksqa jas­tar­dy kóbirek tartyp, qazirgi qazaq boksynyń mártebesin arttyrýǵa septigi tıetin ha­lyq­aralyq týrnırdi dástúrli etip, ár óńirde jylma-jyl ótkizip turǵan lazym. Kádimgi ómirde qarapaıym kishipeıildilikten jazbaǵan, eshqashan keýde qaqpaǵan Ábdisalandaı narqasqanyń esimin qaster­leý, qurmetteý jaıy bul aıtqandarmen shektelmese kerek. Qaıratker azamattar­dyń oı-pikiri osy rette bir arnada toǵys­qan­daı. Áýeli, bokstaǵy bahadúr batyry­myz­dyń nar tulǵa­syna saı eńseli eskertkish turǵyzylýy kerek, deıdi. О́zi janyn­daı súıgen, 1500 jyl­dyǵy­na 1500 órimtal ekken týǵan shaha­ry Túrki­standa. Odan soń Almatyda, Astanada, Shym­kentte boks jasóspirimder sport mektebi, bir sport mekemesi, sport saraıy osynaý ardaq­ty esimmen atalsa, kóshelerge aty berilse quba-qup. Dańqty boksshy týra­ly zamandastar estelikteriniń, maqalalar, áńgime, óleń-jyrlardyń, sırek fotosýret­terdiń basyn qosqan bir aıtýly kitap shyqsa. «Ábekeń kózi tirisinde sharýa qoja­lyǵyn ustaǵan Almaty irgesindegi Qarasaı aýda­nynda Á.Nur­ma­hanov atyndaǵy saıabaq nemese alleıa bolsa eken» degen tilekti ómir­qo­saǵy Kúlpásh apaı aıtady... Uly boks­shymyzdy ulyqtaýdyń, qas­terleýdiń, esimin elge nasıhattap, este qal­dyrýdyń taǵy basqa qandaı ádis-amal­dary, nusqa joldary bar? Táýelsiz eliniń boksyn ush­paq­qa shyǵa­ra júrip óz úki­metinen omy­raý­ǵa taǵar bir sólkebaı da almaı ketken sabaz erge taǵy qan­daı qurmet, marapat laıyqty bolar eken? Sport jáne týrızm mınıstrligindegi azamattar bul oraıda oılanyp, tolǵanyp, oryndy usynys­ta­ryn joǵaryǵa joldar dep oılaımyz. Qorǵanbek AMANJOL, Sýrette: qazaq sportynyń qos alyby Á.Aıhanov pen Á.Nur­mahanov.
Sońǵy jańalyqtar

Jetim kórseń, jebeı júr

Aımaqtar • Keshe

Ar aldynda arylý

Rýhanııat • Keshe

Talanttar Otanyn tastap ketkende...

Rýhanııat • Keshe

Kedeı elderge kómek

Ekonomıka • Keshe

Ǵasyr ájimi

О́ner • Keshe

Ǵazymbektiń ǵazız beınesi

Aımaqtar • Keshe

Almatyǵa jaryq qaıta berildi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar