05 Maýsym, 2017

Ataqty aıtys bolǵan jyl

1611 ret kórsetildi

Bas gazetimizdiń osy jylǵy 2-shi naýryz kúngi sanynda N.Áldibaevtyń «Aıtystyń aldaspany − aqyn Sara» atty kólemdi maqalasy basyldy. Onda avtor «Aryndy Aqsý ózeniniń boıyn jaılaǵan elde Tastanbek degen orta sharýanyń otbasynda Sara 1878 jyly ómirge kelipti. Negizi Birjan − Sara aıtysy 1895 jyldyń jazynda Jetisý Alataýynyń bir silemi Eshkiólmes taýynyń baýraıyndaǵy Kóshkental jaılaýynda ótken eken», − degen derekter keltirdi. Osy maqalaǵa baılanysty óz pikirimdi aıtsam deımin.

Qazaqtyń aıtys ónerindegi shoqtyǵy bıik, kórkemdigi men mazmuny jaǵynan baı, ári mol «Birjan-Sara» aıtysy jaıynda ótken ǵasyrdyń II shıreginen bastap pikir bildirmegen ádebıetshiler men zertteýshiler kemde-kem. Olardyń biri aıtys bolǵan, ekinshisi aıtys bolmaǵan, ony Árip Táńirbergenov shyǵarǵan degen eki udaı pikir qalyptastyrdy.

Menińshe, mundaı pikir keńes dáýirinde tarıhymyz ben ádebıetimizde derekter tolyqpaı, durys saralanbaı, júıelenbeı zerttelýinen qalyptasqan. Aıtysqa baılanysty osyndaı kózqarastyń bolýy aqyn Saranyń ómirbaıanynyń durys zerttelmeýinen týyndaǵan bolýy kerek. Qazaq Sovet ensıklopedııasynyń 10-shy tomynda, keńes dáýirindegi mektep oqýlyqtarynda «Sara Tastanbekqyzy 1878 jyly týyp, 1916 jyly 38 jasynda qaıtys bolǵan» dep jazylǵan.

Al 1989 jyly shyqqan «Qazaq SSR 4 tomdyq qysqasha ensıklopedııasy men Qazaqstan ulttyq ensıklopedııasynda Saranyń 1853-1907 jyldary ómir súrgendigi jazylǵan.

HH ǵasyrdyń sońǵy shıreginen beri aqyn Saranyń ómirine qatysty derekterge úńilsek, 1977 jyly «jazýshy» baspasynan shyqqan Qanabek Baıseıitovtyń «Qushtar kóńil» kitabynda: «Ákem qyryq birge, sheshem otyz jetige kelgende 1905 jyldyń kókteminde qazirgi Taldyqorǵan oblysy, Qaratal aýdandaǵy Qalpe degen jerde men dúnıege kelippin. Ekinshi bir umytpaıtynym, áıgili aqyn Sarany kórýim. Shamasy 1911-1912 jyldyń jazy bolýy kerek. Jeti-segiz jastardaǵy kezim.... toıǵa Sara keledi eken degendi estýimiz bar .... elge syıly aqyn, ánshi áıel ekendigin shamalaımyz, el maqtaǵan kisini bir kórýge biz de yntyǵamyz. Men bolsam eki kózimdi júzinen almaımyn.Olar ózara sóılesip otyrǵanda, men urlana Saraǵa qaraımyn. Sol kúndi qaıta elestetip baıqasam, at jaqty, sary kisi sııaqty. Bálkim, meniń sheshemnen de egdeleý me dep te qalam», −dep eske alady. Al, 1995 jyly jaryq kórgen Q.Muhamedhanulynyń «Abaıdyń aqyn shákirtteri»  jınaǵynda «Ilııas... Sarany júzbe-júz kórgenin de aıtyp edi:

−Jasy elýdiń ishindegi, at jaqty, bıik qabaq, deneli sary kisi eken, − deıdi.

Bul kezdesý qaı jyly ekeni belgisiz. Bizdiń shamalaýymyz boıynsha, bálkim, 1910-1914 jyldardyń arasy  bolsa kerek. Iаǵnı, Ilııas ta Sarany Qanabek Baıseıitov sııaqty kórýi múmkin degen tujyrymǵa kelemiz. Úshinshi bir derek,  «Qazaq ádebıeti tarıhynyń» 2006 jylǵy 5-tomynyń 396-shy betinde «ádebıetshi ǵalym B.Ysqaqov Sarany kórgen adamnyń áńgimesin tekserip ekeýiniń (Birjanmen) aıtysqanyna jáne Sara 1910 jyldary 50-ge jaqyndap egde tartyp qalǵan áıel ekendigine jańa derekter» keltiredi.

Osy derek kóziniń 5-tom 396-betinde «Saranyń ómiri týraly» derek jınap júrgen T.Qalılahanov Birjan aıtty degen myna óleńdi keltiredi:

«Minekı, jasym asty otyz besten,

О́tkizdim saýyq-saıran men bir deste.

Naımanǵa kelip sálem beremin dep,

Elińdi izdep keldim Eshkiólmeske».

Al 1988 jyly «Jazýshy» baspasynan shyqqan aıtys jınaǵynyń 2-shi tomynda Tórebaı men Máıke jáne Tórebaı men Saranyń aıtysy tuńǵysh ret basylǵan. Tórebaı men Máıkeniń aıtysynda Birjannyń Jetisýǵa kelýi týraly aıtylady. Birjan sal qasyna ergen 11 jigitpen Saranyń dańqyn estip Jetisýǵa izdep kelýi úlken bir oqıǵa bolsa kerek. Ony HH ǵasyrdyń basynda bolǵan Tórebaı men Máıkeniń aıtysynan ańǵarýǵa bolady.

Sonda Tórebaı Máıkege:

«Syıynam Birjan salǵa ustaz sanap,

Birjandy uly aqynǵa qoıdym balap.

Ertede Jetisýǵa kelgeninde,

Birjannan bata alyp em quda qalap.

...    ...    ...    ....   ...  ...     ....         

Shamasyn Shúkeı jyrshy bilesińder,

Ony aıtyp sózdiń sońyn kóbeıtpeımin.

Baqtybaı júırik aqyn bolsadaǵy,

Qatardan Máıke, Sara ozsa daǵy.

 

Úsheýi sal Birjandaı bolǵan emes,

Qoldaryn kóktegi aıǵa sozsa daǵy.

Birjannyń ol tórteýi aldyn kórgen,

Birjan sal olarǵa da bata bergen.

 

Qazaqtyń ánshi, aqyny Birjan erge

Oılashy, Jetisýda kim teńelgen?» - dep aıtqan eken. Iаǵnı bul derekter «Birjan men Sara» ómirde kezdespegen, aıtyspaǵan degen kózqarastaǵy zertteýshilerdiń pikirin teriske shyǵarady.

Endi, Birjan-Sara aıtysynyń bolǵandyǵyn dáleldeıtin tyń dúnıe − joǵaryda atalǵan baspadan shyqqan Tórebaı men Saranyń aıtysy. Aıtysty izdep jınaǵan M.Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri Qarataı Bıǵojınniń aıtýyna qaraǵanda,  bul aıtys jınaqqa tuńǵysh ret engen. Aıtystyń tarıhyna úńilsek, 1900 jyldary Turysbek qajynyń aýylynda úlken shildehana toıynda ekeýi kezdesip, áýeli Sara bastap Tórebaıǵa:

 

«Belgili áıelde erke sal ekenim,

Biledi úısin, naıman Sara ekenim.

Ataqty sal Birjannan bata alǵanmyn,

Biledi el óleńge ebim bar ekenin.

 

Qyryqtyń segizine jasym keldi,

Ekpinim ózge aqynnan basym keldi.

О́ziniń alshynynan bólinip qap,

Júz qyryq úı jaǵalbaıly qańǵyp keldi»,- dep onyń uly júzge kirme ekendigin aıtqan.

Tórebaı Esqojauly 1844-1911 jyldary ómir súrgen, aıtys aqyny, rýy-Jaǵalbaıly. Osy aıtysta Tórebaı:

 

«Men de bilem seniń de bar ekeniń,

Naımanda aqynsymaq Sara ekeniń.

Birjanǵa on segizde muńyn shaǵyp,

Qutylǵan Jıenquldan jan ekeniń.

 

Batasyn Birjan saldyń men de alǵanmyn,

Aıtysta qatarymnan kem qalmadym.

О́zińdi Bekbaıǵa qosyp bata berip,

Bilemin Birjan seni qutqarǵanyn.

 

...    ...    ...    ....   ...  ...     ....         

Tar sheke, kóziń kókshil, júziń sary,

Áıelsiń orta jasta qaıqıǵan tós»,- dep sóziniń basynda Sarany osal tusynan ustaǵan.

Osy sóz saıysynda Sara Tórebaıǵa ese jiberip:

 

«Jasym bar qyryq segiz, jylym sıyr,

Jasymnan ánshi, aqynǵa boldym úıir.

Tórebaı dálel taýyp , jeńip kettiń,

Kinám joq saǵan qoıar jalǵyz túıir.

 

Keshegi on segizde jolyqpadyń,

Ketetin erip saǵan qol ustasyp.

Qyz berem ulyń bolsa bı Tórebaı,

Bolaıyq quda-jekjat bek dostasyp», − dep óziniń súringenin túsinip Tórebaıdyń ústine ishigin jaýypty.  Sonymen, osy aıtysta kórsetilgen derekter boıynsha 1900 jyly Sara 48 jasta bolsa, ol 1853 jyly týǵan bolady. Sonda Birjan men Sara 1871 kóktemde aıtysqan.

Endeshe osy Tórebaı men Sara aıtysyna kúmánmen qaraý bekershilik bolar. Sonymen Sara Tastanbekqyzyna qatysty sońǵy derekterdi saralaı kele onyń týǵan jyly 1878 jyl emes, 1853 jyl dep, onyń dúnıeden qaıtqan ýaqytyn 1907 jyl emes, 1916 jyl degen derek tarıhı shyndyqqa janasady. Iаǵnı aqyn Sara 38 jas emes, 63 jyl ómir súrgen.        

Endi Birjan-Sara aıtysynyń bolǵandyǵy týraly taǵy bir tyń derekterge toqtalsaq, 1894 jyly tamyz-qyrkúıek  aralyǵynda Qytaıdyń Sháýeshek qalasy men Baqty aýylynyń arasyndaǵy Shubaraǵash degen jerde eki eldiń daýly-túıindi máselelerin túıindeıtin sezd bolyp, sol jıynda Áset pen Káribaı aıtysqan.

Aıtysta Áset Káribaıǵa:

 

«Alashtyń jigin bólgen Sara beıbaq,

Birjannan o da kórdi talaı zardap.

Ne shabaq, ne shortan ilinersiń,

Jazyldy senen qashan bizdiń qarmaq?» - degende, sonda Káribaı:

 

«Ol Sara beıbaq emes, anyq sańlaq,

Betine bar arǵynnyń salǵan tańlaq.

Qańǵyp kelgen Birjandy ıtshe kórip,

Áli senen ketken joq ótken zardap.

 

Saranyń jaýabynyń mini bar ma

Aıtpapty qaraǵaıdy talǵa jalǵap» , − dep jaýap beredi. Iаǵnı Birjan men Saranyń aıtysqanyn Áset te, Káribaı da sóz qylady. Ásirese, 1889 jyly Saramen aıtysqan Áset jaqsy bilgen degen oıdamyz.

Júsipbek qoja Shaıhslamuly aıtysty anaǵurlym tolyqtyrylǵan qıssa bolyp jattalyp qalǵan ýaqytta, 1890 jyly Sarany izdep baryp jazyp alyp, 1898 jyly Qazan baspasynan shyǵarǵan. Aıtys bolǵannan baspaǵa berilgenge deıingi ýaqytta birneshe ret aıtylyp mazmuny jaǵynan tolyǵyp, kórkemdelip, sol kezdegi qarippen hatqa túsken. Demek, aıtysty taratyp nasıhattaýshy aqyn Saranyń ózi bolǵan.

«Birjan men Saranyń kezdesýi anyq. Múmkin, alǵashqy aıtys bul kólemde bolmaı,  artynan óńdelip tolyqtyrylýy, sol tolyqtyrǵan aqyn Árip bolýy;....kópshilikke de qajeti bul aıtystyń aıtys janrynyń ishindegi mazmun jaǵynan eń mańyzdysy, túr jaǵynan eń kórkem ekendigi.  Birjan men Saranyń aıtysy aqylmen ólshenip shyqqan ishinde kóldeneń artyq sóz joq, jazba ádebıettiń jaqsy úlgileri sııaqty»,- dep kezinde S.Muqanov óz pikirin bildirgen. Bul pikirdi M.Áýezov  qýattap bylaı deıdi. «Anyǵynda Birjan Saranyń aıtysy bolǵan. Biraq dál qalpynda tolyq kúıinde alǵashqy aıtysqan jerdegi qalpymen túgel saqtalǵan joq. Keıin kópshilikke óz redaksııasymen aıtyp berýshi Sara bolady. Al keıin sol Saranyń aıtqany da kópke sheıin aýyzda júredi. Kóp aıtýshy aqyndardyń  aýzynan ótedi. Sol tirliginde, hatqa túskende bul aıtys kóp ózgerister kóredi. Osyndaı aıtýshynyń jáne eń alǵash hatqa túsirýshiniń biri Árip bolady. Árip ózi aqyn jáne qazaqsha - oryssha oqyǵan adam. Aqyndyǵy, sheshendigi, tapqyr tildiligi bar iri aqynnyń biri. Sol Áriptiń Birjan-Sara aıtysyna, keıingi aıtýshynyń biri dárejesinde at salysqany anyq»,- dep oryndy dálme-dál pikir aıtqan eken.

Sonymen, qoryta aıtqanda, maqalada jazylǵandaı, aqyn Saranyń týǵanyna keler jyly 140 jyl emes, 165 jyl tolady. Al Birjanmen aıtysy 1895 jyl emes, 1871 jyly kóktemde dep kórsetilgeni durys. Keler jyly aqynnyń 165 jyldyq mereı toıynda ǵylymı konferensııa uıymdastyrylyp, Birjan − Sara aıtysyna jáne aqyn Saranyń shyǵarmashylyǵy men ómirine baılanysty jańa paıym tujyrymdar jasalyp, aqıqattar aıqyndalady dep oılaımyz.        

О́mirbek TО́LEMBAEV,

Kárim Nurbaev atyndaǵy Aqsýat orta mektebiniń muǵalimi

Shyǵys Qazaqstan oblysy, Aqsýat aýyly

 

Sońǵy jańalyqtar

Amanatqa adaldyq

Ádebıet • Keshe

Jantórın jańalyǵy

Kıno • Keshe

Azattyq úshin arpalysqan

Tarıh • Keshe

Dıllıan Ýaıt qaharyna mindi

Kásipqoı boks • Keshe

Uqsas jańalyqtar